Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
30-03-2010, 23:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-02-2011, 00:22 AM ja muutjaks oli
meli666.)
Pinge muutmine käib sellel türistoridega.
Juhtploki leidmisega, mis käib sinna vasakule on juba keerulisem. Muidugi need juhtploki skeemiplaadid saaks ka lasta kellegil järgi teha, aga kuna plaadid on kahepoolsete radadega ja neid kolm tükki, siis läheks see kulukaks. Ilmselt kui üldse nende tegemise peale mõelda, oleks kavalam teha mingi tänapäevasem juhtimisskeem, kuna osasid originaalis olevaid loogikalülitusega mikroskeeme nii väga vabalt enam ei leia.
Kõige lihtsam oleks vast otsida kuskilt selle paremal asuva pistmikussse mineva juhtpuldi skeem. Too peaks olema suht lihtsa ehitusega. Selle kaudu saad hakata siis pinget reguleerima. Siis vaatad kuskilt traadi etteveomootori ja gaasiklapi. Etteveomootori ja gaasiklapi juhtimise skeeme saad näiteks Tevalo foorumist. Nende tegemist on seal arutatud küll. Ainult jah, see etteveomootor peaks olema ikka suht võimas. Kojamehe mootor vaevalt, et 1,6 traati vedada jõuab. Muidugi oleneb kah, mis traati sa kasutama hakkad.
Postitused: 2,171
Teemad: 97
Liitus: Jun 2009
Maine:
30
Tere jälle siis
Etteveo mehhanismil on ees paneelil 2 otsaga pistik...see läheb käpa päästikusse st. lühista ära( kas või kirjaklambriga, seal on madalpinge) sellega kontrollid päästiku lülitit-juhtmeid. kõige sagedasemad katkestused kaablites on liikuva osa ja paigalseisva osa liitekohal, pistiku taga ja kontrolli traadi liikumise suuna lülitit( klõbista teda mingi 30 korda
või kontrolli testriga kas mõlemad suunad toimivad. Samuti loe mu eelmisi postitusi lülitite asenditest BUSP plaadilt.Minu etteveo mark on PDG 312 Y-3
ja juhtblokiks BUSP-1
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
17-04-2010, 22:14 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-07-2015, 21:06 PM ja muutjaks oli
meli666.)
Kuna antud aparaadil on peal ka nii öelda punktimisregulaator, siis kui hea see asi on? Paljudel uutel lääne masinatel on sama asi peal. Mille tegemise juures on näiteks hea seda kasutada? Küsin, sest ei ole sellega enne kokku puutunud.
Miks ma üldse selle punktimisregulaatori vastu huvi tunnen on see, et see tundub ainuke mõistlik funktsioon olevat minu tegemiste juures. Ülejäänud funktsioone, näiteks traadi puutega keevitamine, gaasi kogu aeg peale jooksmine ilmselt minu tegemiste juures vaja ei lähe.
Postitused: 24
Teemad: 8
Liitus: Aug 2008
Maine:
0
oman ühte telwini poolautomaati millel see funktsioon peal on. keevitan suht tihti ja ainuke kord kui seda funktsiooni kasutasin oli siis kui masinat ostsin ja sai proovitud kas see töötab. kõige parem punktimisregulaator on 2 õla vahel.
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
On selline tunne et Meelise aparaadi nn. "ülejäänud funktsioonid" on TIG-käpa jaoks. "Traadi puutega keevitamine" on hoopis volframelektroodi kaare süütamiseks, gaasi pealevool on ka TIG`l teisem ja traadi ettevedu siis ei kasutata. Nii et universaalne masin, MIG-MAG; TIG ja sulava elektroodiga? Ka mu Jawa tänab Teid, kõik jõudis kohale!
Postitused: 2,171
Teemad: 97
Liitus: Jun 2009
Maine:
30
Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
24-04-2010, 21:46 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-07-2015, 21:12 PM ja muutjaks oli
meli666.)
Et TIG funktsioonis keevitada, peaks olema trafo tunnusjoon langev nagu elektroodkeevituselgi.
Vahepeal on toimunud keevituse remondis väike areng. Nimelt sai kahelt elektroonika plaadilt maha joodetud paar releed, kontrollimaks nende korrasolekut. Kõik oli ok. Sai siis need uuesti peale tagasi joodetud ja oh imet gaasiklapp ja peakontaktor töötavad, kui käpa lülitit vajutada. Ilmselt oli kuskil relee klemmide juures külmjoode. Aga ettevedu paraku vaikib. Samas gaasiklapi ja kontaktori lülitus käpast toimub ka kuidagi imelikult. Vahel tõmbab lülitit vajutades kohe klapi ja kontaktori taha, vahel jällegi mõtleb kaua. Samuti gaasiklapi lahtioleku aega potentsiomeetrist keerates ei muutu midagi. Siin peitub viga vast mõnes mittekorras kondensaatoris, mis on mahutavuse kaotanud.
Tundub, et tuleb vist kõik komponendid maha joota ja uutega asendada. Tähelepanu peaks ühe targema väitel pöörama ka mikroskeemidele, kuna vanadusest need saavad lihtsalt otsa.
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Käisin täna Oomipoes küsimas neid vene mikroskeemi kivisid (loogikalülitusi). Vaadati neid nagu ilmaimesid ja küsiti, et kust need veel on välja võetud. Igatahes selliseid siis pakkuda ei olnud. Tean, et on olemas mingi tabel, kust saab vaadata, millisele vene mikroskeemile vastab milline lääne analoog, aga mitte ei leidnud kuskilt sellist põhjalikku tabelit. Oskab keegi aidata?
Postitused: 1,269
Teemad: 76
Liitus: Apr 2009
Maine:
37
Plaatidel on kokku siis seitse tükki neid.
KR140UD20A (2 tk)
K511LI1 (2tk)
K511LA1 (2tk)
K511TV1 (1tk)
Muidugi, ega ma kindel ei ole, kas viga peitub just nendes. Kas neid üldse mingit moodi kontrollida saab? Juba nende 14 jala korraga maha jootmine plaadilt saab vist olema paras jant. Kuidas neid kõige valutumalt saaks maha joota?. Igatahes tuleks vist teha niiöelda pistikute peale.
Postitused: 2,321
Teemad: 22
Liitus: Jan 2010
Maine:
27
Kui tean et m.skeem on küps, lõikan jalad läbi ja pärast ühekaupa nopin j.kolvi-pinsettidega. Auk uuesti naaskliga lahedaks. Aga nüüd- vahest väikeste vedrudega pinge alla ja teisel poolt j.kolvi-tinapumbaga toimetada. Vene ajal oli mingi j.kolviga kaasas lisaotsikud, millega sai kõik jalad korraga üles sulatada. Olen ka fööniga toimetamisest kuulnud. Mul kuskil kapipäras peab paar "Juku" arvutit olema- sealt , kõvakettast või monitorist peaks tolleaegseid kiipe leidma.
Postitused: 4,433
Teemad: 34
Liitus: Sep 2009
Maine:
49
(28-04-2010, 20:53 PM)meli666 Kirjutas: Juba nende 14 jala korraga maha jootmine plaadilt saab vist olema paras jant. Kuidas neid kõige valutumalt saaks maha joota?
Parajas mõõdus süstlanõel on abiks. Nõel läheb jala ja trükiplaadi vahele. Hariliku kolvi otsa annab jämedam (1,5-2 mm) vasktraat kerida ja mahub kenasti jalale ligi. Ühekaupa. See siuke kodukootud lahendus, kui muud käepärast pole.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Postitused: 5
Teemad: 0
Liitus: Mar 2010
Maine:
0
Kasutaks veelkord teemat ära ja küsiks, kas kellelgi on keevituse VD-302 elektriskeemi. Tegemist tavalise elektoodkeevitusega, muidu korras, aga jahutusventilaatori lülitusele ei saa pihta. Põhimõtteliselt peaks ventilaator koos kõige muuga sisselülitades tööle hakkama ja olevat ennemalt ka hakanud, kuid nüüd vaikus. Asi peaks küll lihtne olema, kuid ventilaatoril veel mingi tuulega lülitatav lüliti vahel......hea meelega vaataks enne skeemilt järele ja siis hakkaks õige koha pealt harutama.