11-01-2020, 21:54 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 12-01-2020, 00:01 AM ja muutjaks oli Külahull.)
[Panen igaks juhuks oma pukseerimiskolmnurga ja auto toomise jutu kirja, et ehk kellelgi kunagi vaja kasvõi mõnda ideed. Pikemat aega on olnud sügelus, et vaja Gaz 69 ja mitte tavalist, vaid "A" mudelit. Vahepeal oli selliseid rahulikke perioode, kus sain iseendaga päris hästi hakkama ja vahepeal läks taas käest ära. Käisin isegi mõned aastad tagasi Harkovis ühte 69 vaatamas, mis omaniku jutu järgi olla nagu prillikivi ja ainult Gaz 24 mootori/kasti ja kontaktivaba süütega, mis tollel hetkel eriti ei morjendanud kuna tahtsin suveks sellist igapäevaliikurit ja Volga mootor ikka hulka jõulisem kui originaalne 38kw. Kohapeal tuli ahastus peale, sest läbitud oli 1550km ja samapalju tuli ka tagasi tulla ning auto ise oli prillikivist ikka väga kaugel ja pildid olid ilmselt aastaid vanad. Asi müügiks ilmselt tehtud ja seda väga sita$ti. Lihtsam oli loobuda ja võtta reisi kui koolitusraha ning puhkust. Km kogunes kokku mingi 3200 ja tulemus ümmargune 0. Peale seda reisi rauges entusiasm tunduvalt ja oli mingi aeg selline tervem periood, kus suutsin keskenduda oma asjadele. Aeg-ajalt avastasin end taas sirvimas erinevaid müügiportaale piiri tagant, sest eestimaal pole sellises komplektsuses autot just tihti müügis, mis südame põksuma paneks ja ka rahakotile mõrva ei korraldaks. Häda on selle 50a piiranguga, mis ei lase vanemaid autot üle piiri välja viia. Saab muidugi kohalikust Kultuuriministeeriumist loa, kuid selleks vaja taas päris tükk aega võimelda piltide, riigilõivude jne, mida vähesed müüjad viitsivad ette võtta ja mis kaugelt urgitsedes üldse võimatu on. Seega jäi sõelale ainult viimase 2 väljalaskeaasta autod. Üks oli Moskvas, mis huvi pakkus, kuid kui andsin müüjale teada, et teeme koos kõigepealt registreeringu ja siis raha jäi tehing soikku. Temal oli auto soetatud ostu-müügi lepinguga ja tahtis samamoodi mulle edasi müüa. Mina oleks pidanud minema üksi kohalikku arki ümbervormistamist tegema. Laitsin selle mõtte maha, sest kui on mingi kamm, siis olen autoga, mida ei saa registreerida, riigist välja viia jne. Pidi uurima arkist, kuid sinna see jäi. Ilmselt ei olnud dokustaadid korras.
Järgmine auto, mis huvi tekitas oli Ukrainas ja taas Harkovis. Kuna kerge kogemustepagas oli all, siis sai asja skeptiliselt suhtutud, kuid siiski müüjaga kontakti võetud. Olla mehel juba teine 69, mis ise üles ehitatud ja nüüd teeb lõpparve nendega ja sellepärast müüb. Hind oli alguses selline, mis eriti vastuvõetav polnud, kuid kuna seletasin ilusti ära, et huvi on, kuid toomiskulud tulevad tollide ja muude asjade näol juurde ning minu lõplik hind on selline, et mille pärast veel üldse tulen, siis saavutasime kokkuleppe. Seda enam, et Ukrainas on selliste autode turg väike ja hobisõidukeid vaesed ei osta ning rikkurid ostavad parema. Seega suund läbi Venemaa taas Harkovi peale jõulu esimese püha ööl. Kuna sain nõusse räägitud ühe sõbra, kes esimese asjna ei pannud telefoni ära kui plaani lahti seletasin, siis tundus algus paljutõotav. Otsustasime, et talvel on sõita ikka parem 4-veduse autoga ja võiks natuke raskem ka olla kui veetav, kuna tagasitulek on pukseeris, siis sai valitud Volvo xc70. Sõit Harkovisse kulges mõningate viperustega, sest voldemaril oli miski ollus paagis, mis aeg-ajalt filtri kinni tõmbas ja mida tühjendada tuli. Kuna kütuses, mis filtrist välja tuli, oli selliseid peenikesi veepärleid, siis kuskilt tankides ilmselt saanud tünnipõhjast kütust ja sellest see jama. Arvasime entusaslikult, et Harkovis lähme kohalikku Volvo esindusse ja ostame uue filtri, veel parem kaks tk. Püha lihtsameelsus. Etteruttavalt võib öelda, et kogu Venemaa ja Ukraina tripil nägime vaid 4 Volvo nimelist autot liikluses ja ühte ronti seismas. See mark on seal täiesti esindamata ja filtrit ei olnud terves Ukrainas ja tellimisaeg oleks olnud mingi 2-3 nädalat. Kogu asi millega Harkovi esindus tegeles oli uute autode müük ja nende butiigis ei olnud mingit varuosafondi. Leppisime faktiga, et filtrit ei saa ja vajadusel laseme veel tühjaks ning koju ju vaja ikkagi saada.
Ukrainasse sisse sõites oli muidu ka üks vahejuhtum, mis ilmselt vajaks lahtikirjutamist. Roolin just vollit piirikontrollist välja ja peale piiri on umbes 50m pärast mendiputka (keel keendub neid politseinikeks nimetamast). Üks tunneb huvi ja peab kinni. Annan ilusti kõik paberid ja palub välja tulla ning avada pakiruum. Ise imestan, et mida peterselli, sest just tehti toll ja piir, kuid kui viisakalt palutakse, siis ikka saab. Vaatab auto üle ja ütleb et tunneb alkoholilõhna autos ja küsib, et kas olen joonud. Räägin, et autos pole ühtegi lahtist pudelit ja pole ka tarvitanud rohkem kui ühe õlle 15h varem. Palutakse autosse istuda ja oodata. Ootan mingi 5min ja kutsutakse sisse sinna mendiputkasse. Mingi teine tüüp suht laisalt seletab protseduurireegleid ja tahavad puhuma panna. Puhun siis ilusti välja 0,27 promilli. Ment vangutab lensku, et ikka joobes jne ja hakkab protokolli koostama. Mul suht pohlad, sest sellist näitemängu võib lollidele teha ja räägin, et nüüd viite ise mind haiglasse või kutsut kiirabi järgi, sest hakkame vereproovi võtma, kuna ma tõesti ei ole rohkem joonud kui ühe heleda õlle Brjanskis. Tuleb mingi teine sinna kuskilt nurga tagant ja hakkab rääkima, et tegelikult ju nii hull ka pole joove ju väike ja laseme su minema, sünnipäev ka ju kohe tulemas ja kingituseks või nii. Hiljem veoautojuhtidega rääkides selgus, et vana trikk. Välismaalaste peal kasutatakse, suvel oli kogu see punt raudu pandud sama asja eest ja nüüd uued hakkavad ääri-veeri uuesti proovima. Välismaalane laseb end ju enamasti täis kui aparaat näitab ega nõua vereproovi ja aparaadi taatlemist näha ja nii see värk seal käib.Samal õhtul käisime ka vaatamas peasüüdlast, et mille pärast oli me nii kaugele tulnud. Oli teine suht õnnetu olemisega sellises plekist garaazis, kuid olukord ei olnud lootusetu. Müügi eesmärgil oli küll värvitud spreiga veljed ja muud asjad mustaks ja auto enda värv oli ka kole, kuid kuna olin teadlik asjast ja uuesti värvimise vajadusest, siis ei morjendanud see eriti. Muus osas pidas jutt paika, mida müüja oli rääkinud ja midagi ületamatut ei olnud. Leppisime kokku, et tema sõidab hommikul kohale ja saame sealses arkis kokku. Ostsime veel autosse 15l kütust ka teemoonaks. Hommikul arki minnes oli selge, et ei jaksa istuda seal päev või kaks ja lihtsam sealsetele "maakleritele" maksta. Seal on asjad sedasi, et kui tahad oma aega kulutada, siis liigud üldjärjekorda pidi, kui kiire, siis teevad "maaklerid" järjekorraväliselt asjad ära. Kuna see punt on seotud kõrgemate pagunimeestega, siis lihtsalt üks korruptsiooni vorme. Olime muidu hommikul kell 9 kohal ja mingi kella 15 oli transiidid ja kindlustused ja muud asjad korras. Kuna oli mingi imelik tunne, et kuskil on kala sees ja ei usaldanud minna Venemaa piiri vallutama ainult lihtkirjaliku ostu-müügi lepinguga, siis sai tahetud notariaalselt teha. Sellega olid väikesed probleemid ja sai tehtud läbi vahendusfirma, kes paberite järgi müüs mulle auto ja oli pitsateid ja muid asju rohkem kui vaja ning sellepärast oligi vaja transiidid ümber vahetada, mis aega võttis. Igatahes rohkem ei olnud takistusi ja kodutee algas..
Järgmine auto, mis huvi tekitas oli Ukrainas ja taas Harkovis. Kuna kerge kogemustepagas oli all, siis sai asja skeptiliselt suhtutud, kuid siiski müüjaga kontakti võetud. Olla mehel juba teine 69, mis ise üles ehitatud ja nüüd teeb lõpparve nendega ja sellepärast müüb. Hind oli alguses selline, mis eriti vastuvõetav polnud, kuid kuna seletasin ilusti ära, et huvi on, kuid toomiskulud tulevad tollide ja muude asjade näol juurde ning minu lõplik hind on selline, et mille pärast veel üldse tulen, siis saavutasime kokkuleppe. Seda enam, et Ukrainas on selliste autode turg väike ja hobisõidukeid vaesed ei osta ning rikkurid ostavad parema. Seega suund läbi Venemaa taas Harkovi peale jõulu esimese püha ööl. Kuna sain nõusse räägitud ühe sõbra, kes esimese asjna ei pannud telefoni ära kui plaani lahti seletasin, siis tundus algus paljutõotav. Otsustasime, et talvel on sõita ikka parem 4-veduse autoga ja võiks natuke raskem ka olla kui veetav, kuna tagasitulek on pukseeris, siis sai valitud Volvo xc70. Sõit Harkovisse kulges mõningate viperustega, sest voldemaril oli miski ollus paagis, mis aeg-ajalt filtri kinni tõmbas ja mida tühjendada tuli. Kuna kütuses, mis filtrist välja tuli, oli selliseid peenikesi veepärleid, siis kuskilt tankides ilmselt saanud tünnipõhjast kütust ja sellest see jama. Arvasime entusaslikult, et Harkovis lähme kohalikku Volvo esindusse ja ostame uue filtri, veel parem kaks tk. Püha lihtsameelsus. Etteruttavalt võib öelda, et kogu Venemaa ja Ukraina tripil nägime vaid 4 Volvo nimelist autot liikluses ja ühte ronti seismas. See mark on seal täiesti esindamata ja filtrit ei olnud terves Ukrainas ja tellimisaeg oleks olnud mingi 2-3 nädalat. Kogu asi millega Harkovi esindus tegeles oli uute autode müük ja nende butiigis ei olnud mingit varuosafondi. Leppisime faktiga, et filtrit ei saa ja vajadusel laseme veel tühjaks ning koju ju vaja ikkagi saada.
Ukrainasse sisse sõites oli muidu ka üks vahejuhtum, mis ilmselt vajaks lahtikirjutamist. Roolin just vollit piirikontrollist välja ja peale piiri on umbes 50m pärast mendiputka (keel keendub neid politseinikeks nimetamast). Üks tunneb huvi ja peab kinni. Annan ilusti kõik paberid ja palub välja tulla ning avada pakiruum. Ise imestan, et mida peterselli, sest just tehti toll ja piir, kuid kui viisakalt palutakse, siis ikka saab. Vaatab auto üle ja ütleb et tunneb alkoholilõhna autos ja küsib, et kas olen joonud. Räägin, et autos pole ühtegi lahtist pudelit ja pole ka tarvitanud rohkem kui ühe õlle 15h varem. Palutakse autosse istuda ja oodata. Ootan mingi 5min ja kutsutakse sisse sinna mendiputkasse. Mingi teine tüüp suht laisalt seletab protseduurireegleid ja tahavad puhuma panna. Puhun siis ilusti välja 0,27 promilli. Ment vangutab lensku, et ikka joobes jne ja hakkab protokolli koostama. Mul suht pohlad, sest sellist näitemängu võib lollidele teha ja räägin, et nüüd viite ise mind haiglasse või kutsut kiirabi järgi, sest hakkame vereproovi võtma, kuna ma tõesti ei ole rohkem joonud kui ühe heleda õlle Brjanskis. Tuleb mingi teine sinna kuskilt nurga tagant ja hakkab rääkima, et tegelikult ju nii hull ka pole joove ju väike ja laseme su minema, sünnipäev ka ju kohe tulemas ja kingituseks või nii. Hiljem veoautojuhtidega rääkides selgus, et vana trikk. Välismaalaste peal kasutatakse, suvel oli kogu see punt raudu pandud sama asja eest ja nüüd uued hakkavad ääri-veeri uuesti proovima. Välismaalane laseb end ju enamasti täis kui aparaat näitab ega nõua vereproovi ja aparaadi taatlemist näha ja nii see värk seal käib.Samal õhtul käisime ka vaatamas peasüüdlast, et mille pärast oli me nii kaugele tulnud. Oli teine suht õnnetu olemisega sellises plekist garaazis, kuid olukord ei olnud lootusetu. Müügi eesmärgil oli küll värvitud spreiga veljed ja muud asjad mustaks ja auto enda värv oli ka kole, kuid kuna olin teadlik asjast ja uuesti värvimise vajadusest, siis ei morjendanud see eriti. Muus osas pidas jutt paika, mida müüja oli rääkinud ja midagi ületamatut ei olnud. Leppisime kokku, et tema sõidab hommikul kohale ja saame sealses arkis kokku. Ostsime veel autosse 15l kütust ka teemoonaks. Hommikul arki minnes oli selge, et ei jaksa istuda seal päev või kaks ja lihtsam sealsetele "maakleritele" maksta. Seal on asjad sedasi, et kui tahad oma aega kulutada, siis liigud üldjärjekorda pidi, kui kiire, siis teevad "maaklerid" järjekorraväliselt asjad ära. Kuna see punt on seotud kõrgemate pagunimeestega, siis lihtsalt üks korruptsiooni vorme. Olime muidu hommikul kell 9 kohal ja mingi kella 15 oli transiidid ja kindlustused ja muud asjad korras. Kuna oli mingi imelik tunne, et kuskil on kala sees ja ei usaldanud minna Venemaa piiri vallutama ainult lihtkirjaliku ostu-müügi lepinguga, siis sai tahetud notariaalselt teha. Sellega olid väikesed probleemid ja sai tehtud läbi vahendusfirma, kes paberite järgi müüs mulle auto ja oli pitsateid ja muid asju rohkem kui vaja ning sellepärast oligi vaja transiidid ümber vahetada, mis aega võttis. Igatahes rohkem ei olnud takistusi ja kodutee algas..