Tsernobõli tehnika
#1

Kuulujärgi pidi ju kõik mis pärast Tsernobõli katastroofi sinna regiooni jäi olema vägagi ohtlikult radioaktiivselt reostunid ja territoorium sajaks aastaks inimkonnale keelatud tsoon. Aga huvitav kuhu siis kõigi nende mahajäetud autode, soomukite, helikopterite ja teiste päästemasinate osad on jäänud. Praaktiliselt on seal ju järel ainult kestad. Aga seda tehnikat on seal ikka tohutul territoorjumil tohutul hulgal ja pätipioste arvele ka ei saa seda kõike kirjutada.
Kui radioaktiivne saastus on aihtunud siis vat kus oleks vanarauajõmmidel seal tööd ja rikkust.
Pidid on netist leitud.
[Pilt: tschernobyl120gx5sy.th.jpg] [Pilt: tschernobyl119sn1mj.th.jpg] [Pilt: tschernobyl084ti3ah.th.jpg] [Pilt: tschernobyl039yb0sq.th.jpg] [Pilt: tschernobyl024xw0pw.th.jpg] [Pilt: tschernobyl016qv9pb.th.jpg] [Pilt: tschernobyl012sv4sp.th.jpg]
Vasta
#2

kolz Kirjutas:Kuulujärgi pidi ju kõik mis pärast Tsernobõli katastroofi sinna regiooni jäi olema vägagi ohtlikult radioaktiivselt reostunud...
[...]
Aga huvitav kuhu siis kõigi nende mahajäetud autode, soomukite, helikopterite ja teiste päästemasinate osad on jäänud. Praaktiliselt on seal ju järel ainult kestad.
[...]
Kui radioaktiivne saastus on aihtunud siis vat kus oleks vanarauajõmmidel seal tööd ja rikkust.

Varuosad on läinud mustale turule. Kuna aeg on pikk olnud (20 aastat), on jõutud ka palju maha kruttida / viina vm eest lasta maha müüa. Hoolimata sellest, et nende kruttijad said suure üledoosi ja võisid oma tervisele palju häda teha. Venemaa on Venemaa, mis sest, et epiteet "valge" selle ees. Ehk siis kõik on piisava raha eest müügiks ning riigi seadused "võrdsematest võrdsematele" mittetäitmiseks. Vrd - stseen filmist "Minu Leninid", kus Kesküla urjadniku käest vangi vabaks ostis...

Ja häda teevad inimestele ka suured radioaktiivsed detailid, mis on kellegi liikuri külge kruvitud. Väike jupp (jagaja rootor, bensiinipump vms) küll nii ei kiirga. Ei hakka ju iga inimene turul müüdavat või tuttava käest saadud autoosa dosimeetriga üle käima. Õnneks on Eestimaa sellest liialt kaugel, et meie teedel vuravate liikurite külge neid tükke oleks sattunud.

Muide, suurte terasesemete saastatus ei haihtu ka mitmesaja aastaga. Seega ma arvan, et vähemalt 10 inimpõlve jooksul vanarauajõmmid seal küll tegutsema ei hakka. Siis on aga järel vaid roostepuru.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Sellest võiks näiteks järeldada, et pole seal nii ohtlik midagi. Lihtsalt territoorium on kinni ja riigil lihtsam - keegi ei julge sinna eriti rüüstama
minna. Pärast katastroofi töötas isegi elektrijaam edasi, vaevalt, et kaugjuhtimisel. Kõige ohtlikumad pidid olema suured rauast ja betoonist
objektid, võib olla, et tehnikalt eemaldatud väiksemad detailid muutuvad
aja jooksul ohutumateks. Neid võisid eemaldada näiteks sõjaväelased pärast tehnika kasutamist. Muidugi on tegevus tervisele ohtlik, aga
tuletõrjujad saadeti ju ka kohe pärast plahvatust tuld kustutama.
See on vaid minu arvamus, kuid vaevalt, et kõikidelt nendelt masinatelt enne viimsele tööülesandele saatmist nii palju osi jõuti maha keerata.
Vasta
#4

Vanatehnikat ju kõriauguni seal. Kahju ainult et radioaktiivne...

Maamees linnast.
Vasta
#5

Vabndan, et minu eelmine postitus Valdo oma suures osas kordab,
ta jõudis lihtsalt ette.

Nende radioaktiivsete üksikosade meie riiki jõudmisega on ka selline
asi, et Tšernobõlis vedelev tehnika (ZIL 131-d, RAF-bussid jms.) meil
juba ammu suures osas emexis ära jahvatatud. Küll aga meenuvad juhtumid sõjaväeosadest ära veetud asjadega. Kuskil mingi poiss
leidis metallplaadi, mis tundus käes hoides soe, kuid varsti sattusid koos sõbraga haiglasse. Eelkõige põhjarannikul leidus palju raketiplatvormidega sõjaväeosi. Hara sadama ülevõtmise ajal kolasin isegi seal ümbruses, samuti Jumindal. Metalli polnud veel jõutud ära viia, terved suured kuurid olid igasuguseid vanu trafoplekke (loopisime seina kinni) ja masinaosi täis. Lõpuks jäime vahele, õnneks juba Eesti piirivalvurile.
Vasta
#6

künnimees Kirjutas:Sellest võiks näiteks järeldada, et pole seal nii ohtlik midagi.
[...]
Kõige ohtlikumad pidid olema suured rauast ja betoonist
objektid, võib olla, et tehnikalt eemaldatud väiksemad detailid muutuvad
aja jooksul ohutumateks. Neid võisid eemaldada näiteks sõjaväelased pärast tehnika kasutamist. Muidugi on tegevus tervisele ohtlik, aga
tuletõrjujad saadeti ju ka kohe pärast plahvatust tuld kustutama.

Loomulikult on ohtlik ja isegi väga ohtlik - mida suurem ese, seda ohtlikum, sest need on muutunud sekundaarse kiirguse allikaiks!

Aga kes on N.Liidus inimestest ja nende tervisest/eludest hoolinud. Inimesi oli käes ja neid kasutati. Meenuvad Rebase pataljoni meeste mälestused, kus terve N.Liidu diviis saadeti viina pruukinuna raudteetammi ründama, kus taga nemad passisid. Ja hävitati enamjaolt ühe pataljoni poolt (Rebane sai rüütliristi).

Meenuvad raudtee ehitusväelased 1980ndatel, kus ohvitser saatis sõdurieid süstemaatiliselt kinnise tsemendivaadi sisse ämbritega tsementi välja vinnama (vaesed kopsud...). Ning küsimuse peale, kas nii kõlbab, vastas ta "A chto im delatj? (tõlkes - mis neil muud teha)".

Ma olen surmkindel, et seal vaesel maal on mustmiljon põhjakäinud inimest, kes on nõus kohaliku ärika tellimisel raha eest minema ja sealt ärakruvima vajaliku autoosa vms. Sest neil pole enam vahet, kas surm tuleb liigjoomise tagajärjel või mingil muul põhjusel. Samamoodi seda radioaktiivset osa kusagil turul müüma. Seda muinasjuttu ma ei usu, et nn "tsoon" kinni on. Vene inimene on alati äraostetav ning kellel siis tsooni valvajatest poleks kiusatust saada lisa... Olen näinud tehnikasurnuaia pilte 1980te lõpust ja nüüd - ikka palju detailivaesemaks on sealsed isendid jäänud!

Ning ohutumaks ei saa need metallesemed veel niipeagi (loe - 10 inimpõlve kestel). Mina ei tahaks igatahes oma tervise huvides seal tehnikaplatsil jalutada. Kui, siis paksus seatinaskafandris Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:Ma olen surmkindel, et seal vaesel maal on mustmiljon põhjakäinud inimest, kes on nõus kohaliku ärika tellimisel raha eest minema ja sealt ärakruvima vajaliku autoosa vms. Sest neil pole enam vahet, kas surm tuleb liigjoomise tagajärjel või mingil muul põhjusel.
[...]
Seda muinasjuttu ma ei usu, et nn "tsoon" kinni on. Vene inimene on alati äraostetav ning kellel siis tsooni valvajatest poleks kiusatust saada lisa...

Isegi eterniitplaadid on "tsooni" majade katustelt ära varastatud (ja arvatavasti kusagil mõne rubla eest maha müüdud)...

http://mainroad.org.ua/images/2828.jpg

Paar allesjäänud plaati vast ei mahtunud enam koormasse, ei saanud naelu lahti või sai aeg otsa... Sellise "plaaditu" maja foto pole mitte erand vaid reegel.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Head tšernobõlipäeva!
[Pilt: 1293612750_lik02.jpg]

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#9

Need plaatideta majad jäid meist maha tänu järjekordsele kindralile, kes tuli vurr-vurr kopteril kohale ja ütles "otstavit!" (saastunud õlgkatused tuli eelmise kindrali käsul maha võtta, minema vedada ja eterniit asemele lüüa, sest õlgi ei saanud Pärnu keemiapolgu poisid ARZ`dega pesta. ( ARZ- pumbaga tsisternauto). Terve Viltša jõe vedasime nii madalaks et jala sai üle minna(saapad-püksid käes). Kõige hullemini näitavad kohad auto küljes olid õhupuhasti element ja veljed. Heast sõbrast sanitaarYaz`i juhist väikesest Kasparist on kahju. Temaga sai ikka kolonnist kõrvale keeratud, ratta juures asja tehtud ja kui zamõkajustsii (kolonni viimane sõidumasin leitnandiga) möödus, siis omapäi mõnda linna põrutatud. Kuulsin, et koju jõudes oli ta oma pulmapäeva hommikul nööri kaela pannud- ju ta tundis, et kõik pole temas enam endine.
Mossemehe pildil autostankel linnanimi Korostenj oli teeviitadel täitsa olemas. Pilt ise mitte esimesel aastal tehtud- siis oli marupalav ja kuiv pidevalt ja selliseid lummutusi auto külge me küll ei ehitanud- polnud meil joodigi, seatinalehed olid ka Polesskoje raudteejaamas tolmusse sõtkutud. Ja koht- reaktorihoone see küll pole. Vahest gradiir, seal oli sellist õhulist sõrestikku.
Vasta
#10

Kahtlemata on Tsernobõli katastroof kõigi aegade teine, tuumakatastroof. Esimese koha võib nüüdsest Fukushima tuumajaamale omistada.

Juhtusin nägema Youtubes mõningaid lõike Tsernobõlist ja sealsest tehnikast.
Pripjati linna autod, bussid ja muu tehinka lükati kõik puruks ja aeti auku ning muld peale. Üritan siia selle filmi jupi organiseerida,kui keegi huvi tunneb.

Mis aga puudutab, seda tehnikat,mis jäi kinnisesse "tsooni" siis see rüüstati juba mõned aastad peale,sinna jätmist ära. Jupid jõudsid Kiievi(ilmselt ka mujale) turule ja paha aimamatud inimesed ostsid radioaktiivsed osad ära. Seda,juttu on kinnitanud mitu koleegi Ukrainast.


Vasta
#11

Kes seal veel tehnika matmisega tegeles! Kui mõõdeti ja mingi masin käest võeti, ajasid ta reale ja katsusid nagu essusest rattast kaugemale saada... Kooritud pinnase jms matmine käis nii, et kallutasid ettenähtud kohta maha. Kui enam ei mahtunud, ajasid teraga DT-75 käima(traktorist oli selle ammuilma sinna maha jätnud) ja lükkasid nii kuidas oskasid, koomale ja sai jälle maha panna. Samas, kui olid evakueeritud külas vaikselt, siis natukese aja pärast mõni uks ikka vaiksel käginal lahti läks ja eideke välja vahtis- siin ma sündisin ja elasin. Mirnõi Atomi pärast end enam mujale surema ei lase viia.
Kõige rohkem hämmastas mind see, et humalapõlde hariti väikeste roomiktraktoritega usinalt edasi. Sööta toota polnud vaja, sest kariloomad olid hukatud. Kas oli see humal nii kallis või ainus jäänud sissetulek ja loodeti et sügiseks on jama möödas? Täitsa võimalik, et hiljem humalapallid jõudsid meiegi õlletehastesse...
Ega kohalikke ei informeeritud ka eriti. Kui külamehel küülikud lõppema hakkasid ja meie dosimetrist naljaviluks tundla puuri pistis, siis lugemit vaadates sai naljatuju imekähku otsa...
Kahju, et esmaspäeva õhtuse ETV saate Tsernobilist unustasin vaadata, tea kas seda kuidagi neti abil näha saaks? Film on film, kaameraga mees ei jõua kõikjale ja kõige vajalikumal momendil kohal olla. Väga meeles inimtühi tuledesäras linn, kui meie rong öösel kohale jõudis. Selline vaikus, et teisest linnaäärest rohutirtski oleks kuulda olnud. Piki raudteed rida kollaseid Stalowa Wola laadureid kuskilt toodud ja kedagi ootama pandud.
Vasta
#12

tere,tahaks näha seda lõiku kuidas VERTALJOT alla sadas.
Vasta
#13

(26-04-2012, 19:38 PM)näkisepp Kirjutas:  tere,tahaks näha seda lõiku kuidas VERTALJOT alla sadas.
Youtube'is on see täitsa olemas, alles hiljuti vaatasin. Märgusõnadeks Припять, Чернобыль, ЧАЭС. Tšernobõli AEJ avarii ja Pripjati kohta on seal VÄGA palju materjali (jätkub vaatamist mitmeks nädalaks) õige mitmes keeles (kõige rohkem vene ja inglise). Nii et kellel ka telekast see saade vaatamata jäi, need just millestki väga erilisest ilma ei jäänud.
P.S. Selle vertoljoti allakukkumise leidsin ka üles: http://www.youtube.com/watch?v=vuMFPSlPcw0
Sellel teemal, muideks, leiab palju huvitavat, kui youtube'i või google otsingusse kirjutada vene keeles. Kellel kirillitsat arvutis pole, saab kasutada sellist asja nagu http://www.translit.ru Trükid seal venekeelse sõna või fraasi sinna kasti sisse ja siis copy-paste otsingumootori aknasse.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#14

Kas just parim dokumentaal film aga tasuks vaadata: http://www.youtube.com/watch?v=9pv4j_3YvdY&feature=related
Ning meenutada neid,kes jätsid oma elu selle katastroofi tõttu.


Vasta
#15

Igaks juhuks tuletaks meelde et Chernobyl asub Ukrainas... Postitusi lugedes võib mõnele muidu vale arusaam asjast jääda.


Puhaku rahus need kes pidi elu hinnaga "kodumaad teenima" ja tugevat vastupidamist neile kelle elu see üks inimese poolt tehtud viga jäädavalt muutis...


   

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16

Elu on vast jätnud need, kes nii lollilt magama keerasid peale lõunat.[Pilt: 206087138bd911_l.jpg]
Suletud tsooni piiriks vaid paar rida okastraati vana Moskva-Warsavi kivitee ääres [Pilt: 1]
Tehnika- no ikka vana hea labidas kõige kindlam.[Pilt: 2060870902a738_l.jpg]. Ja kõige tähtsam mees kokk töötab [Pilt: 1]
Madalaks joodud Viltša jõgi [Pilt: 1]
Vasta
#17

Leidsin taolise video, paljud kindlasti juba näinud.



Vasta
#18

Raadiojaama BTR oli meil sabas nii Ukrainas kui Valgevenes.[Pilt: 1http:]
Üks t...pea oli Polesskoje- Pripjati vahelisest teest mingi kaabli läbi vedanud. Muidu tore lauluga lasta, kui seda prigu silmasid, siis kolonni esimene võttis kiirust maha, teine pidurdas ja kolmas lendas täiega teisele tagant sisse. Ja nii juhtus pea iga päev(kolonne liikus seal palju) Meil oli kokku lepitud, et esimene võtab enne toda prigu vasakule ja nii kogu kolonn teab ja tasapisi roomab üle[Pilt: 1http:] vabandan kvaliteedi pärast, smenapildid.
Vasta
#19

On need pildid ksf! pen.skar'i isiklikust fotoalbumist? Igasugune seniavaldamata Tšernobõli-teemaline materjal on vähemalt minusuguse "hobitšernobõloloogi" jaoks väga huvitav.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#20

(27-04-2012, 01:12 AM)pen.skar Kirjutas:  Ikka isiklikust, võõraid sulgi pole mulle vaja,
Kui küsida tohib, siis mis ajavahemikul need pildid tehtud on, mis perioodil seal ise viibisid?

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne