Tööriistadest

Olen ise ka neid stokkeri soodukaga pferde ostnud ja kestab paremini kui tööriistamarketi mirka 10-pakk.

 Kas keegi kasutab ja oskab soovitada 150mm relakat, juhtmega varianti.

Mida teha Milwaukee m18 tööriistade/akudega mis ei taha piisavalt hästi ühenduses olla omavahel, on liiga palju loksumise ruumi.
Vasta

Ketastega paistab palju kompetentsi, ehk oskab keegi head või veel paremat nõu anda.
Mul probleem selles, et lihvkettad kipuvad metalliga täis 'kittima'. Lihvitav objekt on valdavalt MIG õmblused serv servaga kokku lastud 1mm autokere terasplekil.
Juhtmega rellakas, peale ei litsu, et tuliseks laseks ja ikkagi ketas täis, siis kipub juba ise kuumutama, kui ei enam lõika. Nagu oleks 10-11000rpm lihtsalt liiga palju joonkiirust 125mm jaoks. Igivana 115mm AEG riistaga on asi parem. Kettaid igasugu erinevaid tootjaid ja kõvadusi proovinud, vahe väike. Puhtaks saamiseks muud ei oska, kui akuriista otsa panna ja aeglasema pöördega lasta, siis kulutab puhtamaks.
Mida valesti teen, kuidas saaks vältida?
Vasta

Kui aeglasemad pöörded paremad, siis nii ongi. Ma ise puhastan ja lihvin ka mõningaid plekidetaile kiirusega 2 või 3 (Makita mingi akukas). Jah, kauem võtab aega aga ei lähe justkui nii tuliseks ning minu kätega on nii lihtsam mitte "üle lihvida". Saab justkui paremini kontrollida töö edenemist.
Vasta

Lihvketas nagu mis? Kivi/lamell või lihtsalt liivapaberi laadne toode?
Vasta

(02-09-2023, 10:24 AM)hobiautod Kirjutas:  Lihvketas nagu mis? Kivi/lamell või lihtsalt liivapaberi laadne toode?
Minu puhul kivi. Kas klassikaline ca 6mm või Tyrolit ca 4mm paks ja veidi kooniline, kus abrasiiv küljel.
Vasta

Nendest kivi tüüpi lihvketastest on kõige paremad siiani olnud 3M cubtrionid. Võtavad kõike mida näitad, ainuke mure, et seda "head" ketast pole kogu disci ulatuses. Ketta põhi tundub olevat muust materjalist, mis seda tera koos hoiab ja see enam nii hästi ei võta. Keevisõmbluse jaoks ja seda eriti õhukese materjali puhul on palju paremad korralikud fiiberkettad koos normaalse tallaga. Alati saab soetada ka juhtmega masina millel kiiruse regull peal

Kogu kettaste kulumise teema ning lihvimise puhul vibratsiooni teema saab hoopis uue tähenduse kui kasutada balansiiriga relakat. Kui pikemalt tavalise relakaga ühe käega lihvida siis on peldikusse kusele minnes reaalne oht pauk lahti saada. Balansiiriga relakaga võid terve päev lihvida ja õhtul veel kallimale ilukirjas armastuskirju kirjutada või I phone emaplaati vahetada.
Vasta

(02-09-2023, 17:08 PM)Mart69x Kirjutas:  .... Alati saab soetada ka juhtmega masina millel kiiruse regull peal
... Balansiiriga relakaga võid terve päev lihvida ja õhtul veel kallimale ilukirjas armastuskirju kirjutada või I phone emaplaati vahetada.
Esimest sorti aparaate olen poes näinud aga mitte kasutanud kuid teist sorti ei oska vaadatagi, täpsemalt ei saa aru millega tegu on.
Palun viidet mõnele balansiiriga rellakale.
Vasta

Balansiiriga relakal on peas sisuliselt poolte kuulidega kuullaager. See balanseerib ketta ära. Alati kui lõikeketas puutub metalli siis iga uue lõikega sisuliselt rebitakse kettalt väike tükk ära. Balansiga see mure vähem. Ega müügimehed ei tahagi väga neid autobalansiga relakaid müüa kuna järelmüük väheneb ja kliendil hakkab lõikekettaid poole vähem kuluma Smile Relaka müügi pealt teenid korra kuid ketaste peal iga päev.






See viimase video traatharja kausi näide üks ilmekamaid
Vasta

Kas ainult Metabo? Selline аналоговнет süsteem? ... ma mõtlesin viidet mõnele konkreetsetele tootele, mille järgi saab ka hinda googeldada.
Vasta

Vast on teistel ka kui just mingit patendi teemat pole. Pole teist marki kasutanud. Metabol need vist juba ca 10 aastat küll valikus olnud. 

https://www.stokker.ee/search/all?w=auto...rch=search
Vasta

Tänud!
Endal metabolt vaid järkamissaag (oli hea hinnaga) ja tikksaag aga üldiselt pole nende toodetega rahule jäänud. Mõtlesingi, et see autobalansiir võib olla margipõhine turundustermin, mis teistel firmadel hoopis teistmoodi nimetatud. Aga hinnaklassist ülevaade olemas.
Vasta

Ma olen läinud seda teed, et kiviga kõrge maha siis fiibriga enamvähem tasa ning lõpuks otsafreesiga (käbi)
keevis nulli. Käbi ei kuumuta.
Vasta

(03-09-2023, 09:47 AM)hobiautod Kirjutas:  Ma olen läinud seda teed, et kiviga kõrge maha siis fiibriga enamvähem tasa ning lõpuks otsafreesiga (käbi)
keevis nulli. Käbi ei kuumuta.

Milleks nii palju erinevaid asju?
Saan aru, et otsafreesi igas garaasis pole siis algul jämedama kettaga ja siis peenema lihvkettaga.
Kuid otsafreesi olemasolul pole mina nende ketastega vaeva näinud. Peale keevitust olen kohe kõik maha freesinud.
Eriti hea on freesida kohtades kuhu muidu kettaslõikuriga ligi ei pääse.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Tõnnile vastuseks. Oleneb olukorrast . PS. Käbilaast on päris vastik. Inimene õpib kogu elu aga mina suren ikka lollina.
Vasta

Täitsa arusaadav, et prillid peavad peas olema, mul lausa topelt prillid ehk optilised okulaarid ning neid katvad mägisuusa või motokrossi prillid. Teine asi on veel suurtel pööretel töötav frees, kui see mul purunes siis neid juppe ma enam garaasist üles ei leidnud.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

(02-09-2023, 08:39 AM)margus61 Kirjutas:  Ketastega paistab palju kompetentsi, ehk oskab keegi head või veel paremat nõu anda.
Mul probleem selles, et lihvkettad kipuvad metalliga täis 'kittima'. Lihvitav objekt on valdavalt MIG õmblused serv servaga kokku lastud 1mm autokere terasplekil.
Juhtmega rellakas, peale ei litsu, et tuliseks laseks ja ikkagi ketas täis, siis kipub juba ise kuumutama, kui ei enam lõika. Nagu oleks 10-11000rpm lihtsalt liiga palju joonkiirust 125mm jaoks. Igivana 115mm AEG riistaga on asi parem. Kettaid igasugu erinevaid tootjaid ja kõvadusi proovinud, vahe väike. Puhtaks saamiseks muud ei oska, kui akuriista otsa panna ja aeglasema pöördega lasta, siis kulutab puhtamaks.
Mida valesti teen, kuidas saaks vältida?

Mõistlik on siiski ketaste markeeringud enesele selgeks teha, mitte valida neid riiulilt paljalt hinna või kaubamärgi või mis kõige hullem, - selle järgi, mida keegi kiidab või laidab. Lihtne enesekoolitus läbitud, saab asuda katsetama, millise tera ja koostisega ketas konkreetselt sinu tingimustesse sobiv on.
Vasta

(03-09-2023, 17:22 PM)Janka Kirjutas:  
(02-09-2023, 08:39 AM)margus61 Kirjutas:  Ketastega paistab palju kompetentsi, ehk oskab keegi head või veel paremat nõu anda...
Mõistlik on siiski ketaste markeeringud enesele selgeks teha, mitte valida neid riiulilt paljalt hinna või kaubamärgi või mis kõige hullem, - selle järgi, mida keegi kiidab või laidab. Lihtne enesekoolitus läbitud, saab asuda katsetama, millise tera ja koostisega ketas konkreetselt sinu tingimustesse sobiv on.
Millest eeldus, et seda tehtud pole ei oska mina öelda ja vaid Janka ise teab seletada oma mõttekäiku. Samuti on kogemuse jagamine teretulnud.
Proovitud erinevaid tera suurusi, kõvadusi, tootjaid. Hind on teisejärguline, kui ainult sobiva lahenduse leiaks. Cubitron proovimata, polegi osanud otsida, Pferd ka. Tänu asjalikele nõuandjatele siit teemast silmaring palju laiem, aitäh.
Frees on hea mõte. Vahel olen isegi kasutanud mingites urgastes kas sirge või 90* turbiiniga, kui rellakaga ligi ei saa. Kuna mul riiulis ainult sellised 3 freesi, mis portimiseks vajalikud (10mm silinder ümara otsaga, 6mm käbi, 6 mm muna), siis laiemalt pole rakendanud.
Regullitavad pöörded ja autobalanssiiri leidsin ainult suurematelt rellakatelt ca 1400W, aga väga hoolikalt ei otsinud ka. Plekitööl on hea võimalikult väiksed ja kerged ca 700+W, jõudlust pole ju eriti vaja. Õnneks pole selle töö ja mahu mahu juures vibra probleemiks. Nagu ka akf! isandpauk ülalpool mainis, tasub neid käeulatuses omada mitu. Mul 3 tk juhtmega (kivilihvketas, lõikeketas, liivapaberlamellketas) ja neljas reg. pööretega akukas käsnaga või kuidas seda nimetadagi.
Aga probleemi põhjus paistab olevat ikkagi liiga suur joonkiirus ja õhuke materjal, mis ei taga kiviga tekkiva soojuse eemaldamist. Paksu raua kallal probleemi pole.
Järgmised katsed: Cubitroni keraamika, 12x25/6 käbikujuline frees ja Alist tellitud autotrafo, mis peaks varsti Poolast jõudma. Eelmise nõukaaegse laboririista sees oli ikka väga palju suitsu ja ilmselt lühiskeerdusid.
Vasta

Minu jaoks on omaette mõistatus serv-servaga keevitatud plekitööde juures tõik, et keevist vägistatakse kivikettaga. Ju see on sinu spetsiifika, Margus ja rohkem ei sekku. Kui lamell 40 ja lõpplihviks 60 nigel valik tundub, siis polegi enam muud öelda, kui et  edu selle oma õige kiviketta ja masina otsingutes!  Rolleyes
Vasta

Selline ütlus on, et viletsa keevituse parandab oskuslik lihvimine.
Plekki saab keevitada mitut moodi. Kas "muneda" kuhilik või keevitada nii, et läbi tilkumisega eriti lihvketast vaja polegi. Eks seal ole muidugi kõverdumise nüansid ka juures. Kuhiliku tehnoloogiaga ei tõmba asjad nii kõveraks, aga läbitilkumisega saab ka hoida asjad kontrolli all.
Lamell on hea alguses küll, võtab magusalt. Aga päris kiiresti see võtmine kaob.
Ise olen ka 6mm pakse kettaid kasutanud suure koguse kiireks maha võtmiseks. Lamelliga lõppsilumine.
Aga ega nende kivi ketastega ahneks minekul peab piiri ka pidama. Kui ikka aluspind pool sulama läheb (plekk) siis sulab ka ka see materjal kivi sisse ja töötulemus null. Seega, ühe koha peal kaua mõtet lasta pole, edasi liikuda pidevalt ja muskli jõudu ka parajalt doseerida.
Eks see muskli jõud kehti nii lõikeketaste kui ka lamellide puhul. Julmalt peale pressides on seda head võtmist hetkeks ja siis kõik.
Kokkuvõtteks tunnetuse värk.
Vasta

kui ma õhukest plekki iga päev lihviks, hangiks mindagi taolist
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/to...-ohuga-1-4
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne