Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

homme on juurde tulemas 4x 6V 180Ah akut, aga need on omadega õhtal. 3h tööajast suudab masinat vedada ainult pool tundi. Pole veel kuulnud, et neid kinniseid akusi kuidagi remontida või paremaks teha kannataks. Kui keegi teab, siis oleksin täitsa nõus katsetama.
Vasta

Vaatasin eile jõge mis voolab vaid 30 m kaugusel majast ja hakkas kaju sellest energiast mis vabalt mere poole triivis. Kui oleks vaid väikese voolukiiruse jaoks mingi turbiin. Kevad, suvi, sügis - soe vesi ja kui vaja natuke kütet tasuta käes. OK lepiks ka ainult majapidamises vajaliku sooja veega. Jääbki vist unistuseks, sellist turbiini mis sobib aeglasesse veevoolu ja mis piisavalt väike, et mahuks paadisilla alla, või siis kuidagi niimoodi ära, et ei tekitaks keskkonnaameti probleeme pole olemas
Vasta

(11-05-2017, 13:49 PM)amatöör1 Kirjutas:   Kui oleks vaid väikese voolukiiruse jaoks mingi turbiin. 

Peidad jõepõhja. Sogases vees ei paista ehk väga väljagi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Selline vidinas siin Pärnu jõe peal eip paista välja, praktiliselt otseloodis kallas ja kohe ca 3m vett. Ainult antud aparaat soovib siiski kiiremat voolukiirust kui laisal Pärnu jõel laias kohas seda on
Vasta

See vee vurr peaks olema umbes 3 ruutmeetrit töötavat pinda, et anda 2mph kiiruse puhul välja 300W. Kui see 24/7 tuppa tiksub, siis on ju abiks ikka. Kas aga nii suure virbli ehitamine enda ära tasub on ise asi.
Pärnujõe lamedamas osas mis jääb paide ja türi vahele on vee kiirus kusagil 0,3-0,5m/s. 2mph on kusagil 0,9m/s. 0,4m/s veega on kolme ruuduse võimsus kusagil 30W .




Basilio aku on tänaseks käinud ümmarguselt 180 päeva. Kuna tegu on mere akuga, siis tema eluiga võiks olla kusagil 100-200 täis tsüklit.
Starteri akul on see tavaliselt kusagil 10.
Kui kasutada madalama tsükliga, siis kestaks kauem ka juba seepärast, et homme ei pruugi päikest olla ja väga tühi aku tegeleb enesehävitusega(sulfaadi tootmisega).
Väidetavalt on edasimüüja kohustatud väljastama asjakohased andmed sellist tüüpi aku kohta ja seal on vajalikud eluead kirjas. Tsükli sügavusega seonduvad pinged ja kõik muu.
Suvaline keskmine number 50% tsükli puhul on aku alumine pinge 12V.
Enamvähem hea tulemuse saab 40% tsükli puhul(aku pinge 12,1-12,2v)
Need numbrid on orjenteeruvalt plii akudel samad. Aku enda passis võiks olla täpsemad andmed kirjas.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Huvi pärast üritasin siis eile õhtu vee voolamise kiirust mõõta, kuna oli vaikne ilm ja tuul ei seganud antud toimingut.
Sinna kuhu saaks sellise vurri paigaldada oli voolukiirus ca 0,15 m/s. See jõe pinnapealse vee kiirus, vaevalt, et sügavamal ta kiirem on. Eks oli eelnevalt jah selline soov see 300 - 400 w stabiilselt ööpäeva ringselt kätte saada, soojavee probleemi oleks ära lahendanud nii nii Märtsi alguset kuni oktoobrini, oleneb millal jää läheb millal tuleb. Ahvatlev just seepärast, et see nö stapiilne sissetulek, ei sõltu pilves ilmast ega tuule suunast. Ega jäägi muud üle kui halgude ja hakkega edasi toimetada ja vaadata kuidas need kilud ja vatid vaikselt lahe poole libisevad. Võimalus, et kaasata mõni rail poldi projektijuht, see oskaks kindlasti antud teemast ülima kasumi välja arvutada
Vasta

(12-05-2017, 08:32 AM)amatöör1 Kirjutas:  Eks oli eelnevalt jah selline soov see 300 - 400 w stabiilselt ööpäeva ringselt kätte saada, soojavee probleemi oleks ära lahendanud nii nii Märtsi alguset kuni oktoobrini, 
Päikese peale ei ole mõelnud? Seda antakse jah jupiti, aga päikesekollektorit on lihtsam ehitada ja kellelgi ei ole ütlemist. Boiler peab ainult suur olema, et sooja salvestada.
Kui ainus eesmärk on vee soojendamine, siis ma elektri tootmisele väga ei rõhuks. Iseasi kui tahad ntx avariivalgustust ledidel. Siis oleks veest saadav elekter väga abiks, kuna on alati võtta. Tootlikkus võib siis olla väga väike, piisab kui hoiab mingit akut laetuna.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(11-05-2017, 23:28 PM)karvik Kirjutas:  Basilio aku on tänaseks käinud ümmarguselt 180 päeva. Kuna tegu on mere akuga, siis tema eluiga võiks olla kusagil 100-200 täis tsüklit.
Starteri akul on see tavaliselt kusagil 10.
Korralik aku peab reaalselt ikka kauem vastu. Algselt oli akupank Panasonicu püsitoiteakudest, mis laojääkidena maha kantud. Käisid ikka aastaid ja peavad praegugi voolu sees. 
On saanud ka vanu autoakusid kasutada ja kestavad aastapäevad julgesti, ilma et mahtuvus palju kahaneks.
ZAP vajus ära mõne päevaga. OK, peale esimesi tsükleid jäi mitmeks päevaks laadimata seisma, sest päikest ei olnud. Kas sulfateerumine tõesti nii kiire võib olla? Kui jah, siis on sellised akud päikeseelektri jaoks kasutud. Lugesin garantiitingimusi ja leidsin, et pole mõtet oma aega, närve ja veel raha raisata, sest raske on midagi tõestada. Tõenäoliselt jäänuks ise süüdi. Kehitatakse õlgu, et oled valesti kasutanud ja kogu lugu. Hakka siis riigi teise otsa palverännakuid tegema ja ekspertiise kinni maksma. Hangin paremad akud ja elu läheb edasi. Küll sitamüüja ise pankrotti läheb kui jamasid rohkem koguneb. Eesti on väike ja kliente pikalt huiata ei õnnestu.
Aga see on ainult minu arvamus.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Ja just "korralik aku" Big Grin.
ZAP oleks ilmselt kauem kestnud, kui oleks vaeva näinud temaga. See, et see aku hellik on , ei kahtle. Hind neil ka ju vastav.
Starteriaku kestab ka minu tuuliku järel juba aastaid(Volvo kirjadega). On ju tänapäeva autodel pidevalt pisitarbijaid järel ja kui need akud seda ei kannataks, siis ei kestaks nad auto peal kah.
Üks puss aku oli üsna uus kui sain(auto jäeti seisma ja sain sealt pealt aku omale) ja mõne kuu pärast ühendasin süsteemist välja, sest tegi selleks ajaks pigem kahju kui kasu. Pinget üle 10.8V sees ei hoidnud. Laadimisel voolu ei tahtnud. 0.2A juures oli pinge juba 14V ja peale.

Tavaline suvaline starteri aku on keskmiselt 10 täis tsükliga surnud.
Või vähemalt vanemad akud olid sellised. Kui aku enam starterit vedada ei jõua, siis ei ole ta veel täiseti tühi ja see ei ole täis tsüklina arvesse minev tühjendamine.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Mis sitasti, see uuesti.
Tahavad väga imeliku nimega elektrijaama Paldiskisse teha
Vasta

Hiinlased tõmbasid paneelitööstuse käima ja peatuda lähiajal neil plaanis pole. Meil sest "õnneks" sooja ega külma, kuna eu-l mingid muud plaanid ja maksudega tehakse asjad selgeks, mis on kasulik ja mis seda mitte pole.
Vasta

Läänemaailma uus nokia on krüptoraha Wink

Loe: me ei loo, me kulutame.
Vasta

Kas keegi paari sõnaga sellise asja rahvamajandusliku kasu lahti oskab seletada? Mina küll asjast aru ei saanud.
Vasta

Kas el.tootmises mingit portatiivset varianti ei pakuta - selline et lähen näit. maakodusse, laotan seal mingi kilovatt-pooleteise jagu paneelid elamu juurde ritta, muu elektroonika jm. vajalik kohvris samuti kaasas, pistikud kokku ning tarbin? Tööstusvoolu pole ja arvatavasti ka ei tule. Üksik maakodu pika liini otsas paari kuu jagu tarbimisega aastas võib tulevikus EE poolt igasugu negatiivseid stsenaariume tekitada (mingid püsitasuga tarbimispaketid vms.). Püsipaigalduse vastu vast see, et hoone ainult suvekasutuses, naabritest piisavalt kaugel nii et variandiga et paneelid sul kevadel katusel või aias alles ka oleksid ei saa paraku arvestada. Pole kellegil silma jäänud miskit sellist laisa linnamehe el.jaama? Rolleyes

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta

Vaata, siin midagi sellist ekraaninurgast näidatakse.
Vasta

"Suvi" peaaegu läbi ja üks väike katse kas sellega koos peaaegu sinna maale saamas.
Tegin sellise asja.
   

Tegemist siis tänapäevaste plekkradikatega lammutusse läinud keskkütte süsteemist. Ees on käepärast olnud 4mm kihtplasti tükk. ja kuna kõik on garaaži leidudest koostatud, siis isegi liistu jäi täpselt väheks. Radikate taga on kivivill ja seda hoiab kinni tuuletõkke plaat ja mõni puupilbas toetamas omakurda tuuletõket. Asi just väga veekindel ei saanud ja ilmselt mitte väga pikaajaline, aga emotsioone suutis tekitada küll.

Eesmärk oli saada natukene sooja vett, et vajadusel enne päevalõppu veits üle lodistada ja mahutiks sai 10l ämber. Pildilt suutsin ta enamalt jaolt välja jätta aga seal vasakul üleval nurgas natuke paistab.
Radikad on 42x120cm mis olid algselt üksteise taga.
Originaal toruühendused lõikasin välja kuna nende augud olid kanikesti peenikesed ja keevitasin asemele 3/4 tolli toru ühendused. Käib oma tsirkulatsiooniga. Radikad on järjest.
Tulise vee saamiseks kulub kirvega visates tund(sõltub päevast). Kuna ämber on lahtine ja ilma igasugu soojustuseta, siis hakkab mingi hetk tugevalt aurama ja temp enam ei tõuse(mõõdetud käe järgi).
Viimane selline tuline vesi oli saada eile(11.09.2017). Täna ei tundnud huvi selle vastu aga oleks ka ilmselt täna saanud.

Kui vett väheks jääb ja enam ringi ei käi, siis läheb keema ja üsna ruttu. Ägedalt paugub, turtsub ja plärtsub, auru tuleb nii,et pane või vile otsa.  Smile
Kui nüüd külmavett peale kallata, siis mõndaaega ajab kanikesti sõrgu vastu ja ei taha vesi sinna sisse eriti rõõmsalt joosta, sest ajab auru vastu.
Aga kui läheb, siis käib ilusti.

Miinuspool on asja juures see, et tegu on vanade radikatega ja nendesse on sadestunud hulganisti mingit musta paska mis keskütte süsteemis kipub kogunema. Selle sai enamasti välja kui keema lasin, aga pisut ikka tuleb. Kuum vesi saab omale kerge jume. Sellega seoses on mõttes eraldada tarbevesi ja paneeli vedelik.


Kuna see umbes täpselt ruudune radikas mind piisavalt innustas, siis ilmselt läheb käiku ka ülejäänud 5ruutu radikaid. Kinni katta saab alati.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Kui saja aasta pärast vaidluseks läheb, kes ennem katusekivi+päikesepaneeli kombot massiliselt valmistama hakkas, siis saab siit asja üle kontrollida.
Igaüks võib ise veenduda, et tegu on siiski noname vene tootmistsehhi Anapas, mitte hiinas pesitseva Tesla allhankijaga.
Vasta

Nonii sain ka nüüd küüned taha päikesekollektori toorikutele
https://osta-ee.postimees.ee/plekk-radia...95861.html
Süsteem hakkab olema nii, et pööningul on 150L boiler, katusel siis 6tk neid ja lisaks tuleb veel Webasto thermo top.
Paneel ja webasto tuleb suletud kontuuri, kus ringleb tosool. Boileril võtan tenni ära ja teen soojusvaheti sisse.
Vasta

Äge Smile
Kas Webastoga hakkad lund sulatama?
Vasta

(14-09-2017, 20:56 PM)Janka Kirjutas:  Äge Smile
Kas Webastoga hakkad lund sulatama?

Kolmik loomulikult vahele, et talvisel ajal ei läbiks küttekontuur paneele.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne