Kroomimine
#41

Pakuks rahvale lugeda veidi populaarteaduslikku materjali peamiselt vasetamise, aga ka muu galvaanika kohta.

http://www.zone.ee/ampildid/

Teoreetiliselt peaks ju asi täiesti kodus teostatav olema (v.a märkuses 2 toodud tingimuse täitmine).
Vasta
#42

Erik Kirjutas:Kas keegi on muidu \"kodustes tingimustes\" vasetanud või mõnda muud metalli kalvaanika abil teisele metallile kandnud? Ehk räägib oma kogemustest. Eriti hea oleks veel näite pilt kah.

Ise katsetaksin seda kodu kalvaanikat kindlasti aga kui midagi untsu läheb, siis peab ju tehases katte eemaldama laskma. Igaljuhul kõik soovitused teretulnud...

Põhimõtteliselt tegin vasetamise katse nende raamatute tarkuse varal. Esimese tulemusega ei ole aga väga rahul. Vask ei kinnitunud eriti hästi pinnale. Ilmselt kas:
a) pind polnud piisavalt puhas
b) kemikaalid ei olnud puhtad. Kasutasin nimelt aianduspoodides müügil olevat vaskvitrioli ehk vasksulfaati. Galvaanika tarvis on vist natuke puhtamat tarvis?
c) oli vale pinge
...aga äkki läheb keelegil teisel paremini.
Vasta
#43

Kui kellegil on see vasetamine ja võibolla isegi kroomimine talutavalt õnnestunud võiks ju oma väikse vasetamis/kroomimis ette võtte teha ja foorumlastele teenuseid pakkuda Toungue

Aga kust neid \"puhtaid\" kemikaale saada võiks. Kemikaale peaks ju ka müüdama kui just tegu pole väga ohtlike ainetega...
Vasta
#44

Naljalt sa seda ettevõtet küll teha ei saa. Olen nendest ohutusnõuetest väga palju lugenud ja lõpuks matsin ka ise selle mõtte maha. Alusta kasvõi sellest, et pead ehitama eraldi kanalisatsiooni happeliste jääkmete jaoks.
Vasta
#45

Erik võtab nüüd omaenesetarkuse kokku ja lähen vaatab Vasaras kroomivanne ... ja ei aja enam siin MÖLA.
Koominine on see kõige väiksem osa selles töös ... kuigi ka kehvalt paigaldatud kroom võib korraliku eeltöö pe**e keerata.

Dad.
Vasta
#46

Erik Kirjutas:Kui kellegil on see vasetamine ja võibolla isegi kroomimine talutavalt õnnestunud võiks ju oma väikse vasetamis/kroomimis ette võtte teha ja foorumlastele teenuseid pakkuda Toungue

Tohutult tervist rikkuv ettevõtmine - ködid ja gaasid meeletult mürgised. Eelistan teenust sisse osta ka siis, kui ma seda teha oksiaksin ja hakkama saaks ning see hakkaks mulle sisse tooma.

Peale selle - mida Sa teed läbitöötanud kemikaalidega?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#47

küsimus järgmine?kas kodarad tuleb eemaldada enne kui veljed kloostrimetsa viin,või see kuulub ka eeltöö alla?
ja nagu ma aru saanud siis eestis kõige odavam koht on kloostrimetsa/narva kroomimis virma.ja kas tõesti motopood ei võta midagi vahelt?
Vasta
#48

Tsitaat:Vasar
Aadress: Maardu, Vana-Narva mnt.1
Telefon: 6 379 344
Kontaktisik: Galvaanika osakond
Kroomimise hind: 706 EEK / m2
Vasetamise hind: 354 EEK
Eeltööde hind: - EEK
Märkused: Ainult kroomimine ja vasetamine.

Mina loen siit välja seda, et kroomimise hind tuleks 7kr ja 6 senti dm2 kohta, sest 1m2=100dm2, või asi ongi nii?
Vasta
#49

Minu teada ei võta Vasar enam eratellimusi vasetamiseks ja kroomimiseks.Ise käin seal pea iga nädal tööalaselt tsinkimise ja pulbervärvimise teenust ostmas.
Vasta
#50

njah asi nüüd niikaugel, et vaja oleks teada saada ka, kus on võimalik Tartus lasta kroomida kongreetseid aadresse ja tel nr pole veel sellekohta keegi avaldanud. Eeltööd teen ise ning vaja oleks vaid kroomida VÄIKSED asjad (1-5dm2 suured asjad). Pealinna eriti ma ei satu.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#51

http://www.vwklubi.org/forum/viewthread.php?tid=5953

Ehk on abiks...
Vasta
#52

njah saatsin siis Tartus AS Tarkonisse kirja ning sain vastuseks, et nemad ei tegele väikeste kogustega. Kas kellegil on kuskil ka NÖ käpp sees mõnes firmas, et saaks ikkagi väikses koguses ka lasta kroomida asju. Väike kogus = ~5-10dm2

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#53

Kas tõsimeeli tuleb vana kroom ilmtingimata KEEMILISELT eemaldada? Ma mäletan 10asta tagusest kogemusest, et kestendama jäi kroom vaid siis, kui vana kroom alla jäi. Lihtsalt lihvitud raua peale jäi see kroom hästi.
Ja parima tulemuse andis tsingitud kodarate kroomimine. tuli panna koos tsinksulamist lukusüdamikega samale raamile. Neid pole kahjustanud ei sool ega fekaal.
Ja veel huvitab, egas keegi pole käsitsi lihvinud asju, kuidas oleks kõige kergem?
Ise vean peene lihvriide lindi ümber toru ja vean edasitagasi, lihvkettaga ei julge ligi minna, kardan, et lasen toru kandiliseks ja koledaks.
Vasta
#54

osta selline traathari mis käib trelli osta.väga hästi puhastab.koduekstras maksab miski 14 krooni selline.ostsin kohe hulgi kuna peavad väga hästi vastu.
Vasta
#55

Kõige parem on näiteks amorditorusid puhastada suuremas treipingis..pole põhjust karta, et midagi loperguseks läheks.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#56

Ma tegin paar aastat eeltööjama 62.a. Tuula kroomjuppide jagu läbi.

Suuremad augud tuleb tõepoolest tinaga täita, mitte vasega, vask tahab liiga suurt temperatuuri, see mõjub metalli struktuurile halvasti.
Enne kroomimist galvaaniliselt vasetada võib, kuid ei pea tingimata, ma lasin mõned detailid vasetamata teha, pole neil vahet midagi.
Galvaaniline vasetamine defekte eriti ei silu, pigem annab kroomkattele suurema ilmastikukindluse.

Vana kroomi saab väga hästi mehhaaniliselt maha, tuleb erinevaid vahendeid kasutada (saaber, rauaviil, sametkäi jne), liivapritsist eeltööriistana eriti abi pole, sest teeb vastiku teralise pinnastruktuuri, mida raske siluda.

Ise pole küll mõtet kroomida, seni kui seda veel tehakse, sest eeldab spets lahuseid, vanne ja keerulisi elektroode.

Eeltöö tegemisel on põhitööriist puidust ketas, millel on vilt peal ja vildi peal liivapaber. Oluline on see, et ketas on laua pääl ja detail on käes, siis saad kõige ühtlasema pinna, alustad 120teralise liivapaberiga ja hakkad järjest ülespoole minema, kõige lõpus poleerid vildi ja kivipastaga kõrgläikeni.
Kroomimisele minev rauddetail peab olema täpselt samasugune kõrgläikiv nagu kroomimisest tulnud.
Vasara mutid ei viitsi eratellimusi alati korralikult pesta, sellepärast tuleks detail enne kroomimisse viimist nitrolahustiga puhtaks pesta ja siis paberisse pakkida.
Pole mõtet kalkuleerida a la 7 kr dm2, Vasar võtab ikka ruudu hinna, seega tasuks viia korraga rohkem detaile.
See on siis jama kui Vasar enam väiketellimusi ei võta, nagu keegi eelpool mainis. Asi liigub jah tasapisi sinnapoole, et isetegemise võlud tahetakse ära kaotada, ostame kõik endale \"ülikaasaegsed ja trendikad\" värdjalike tulede ja suurte persetega japsikoopiad ja imetleme nende \"kroomdetaile\", mis on tegelikult pulberkihtsadestamise teel \"kroomitud\" plastmassikäntsakad.
Vasta
#57

feliks85 Kirjutas:osta selline traathari mis käib trelli osta.väga hästi puhastab.koduekstras maksab miski 14 krooni selline.ostsin kohe hulgi kuna peavad väga hästi vastu.

Ma olen siiski harjunud tööd tegema tööriistadega, mitte nende imitatsioonidega. Soovitan sama teistelgi.

Ehk siis - TERASHARJAKS võib minu arvates nimetada siiski jämedakiulist relaka otsa käivat isendit. Ja maksab selline umbes 100 raha. Odavamad hävitavad metsikult vibreerides relaka laagreid ja tegija käsi - ei soovita. Ja loomulikult kuluvad ülikiiresti. Ja mis ei kulu, on kõntsakiht materjali pinnal (erinevalt relakaharjast).

Täpsustuseks - ma mõtlesin terasharja vedajana väikest relakat. Korra ostsin lolli peaga ca 150 raha eest samasuguse asja, mis käib suure relaka otsa, aga see on liiga jõhker asi, seda ei soovita.

Trell jäägu aukude puurimiseks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#58

no ei tea.ma sain kahest porikast veerand tunniga jagu.ja noh ausaltöeldes kardan ma natuke relakat peale seda kui ta mul jalga lendas.ja pealegi relakas teeb nii suurt müra ka.ja kui töödeldav pind on roostes siis ma kipun arvama et see 150 kroonine terashari või vabalt mõne augu teha.ja olgem ausad.eriti vahet pole mis kujuga see terastraat on ja kus küljes ta on.ringi käib ta ühtemoodi.
Vasta
#59

relakat karta küll pole mõtet, kui kahe käega kinni hoida, siis ei lenda ta kuhugi, tõsi küll kui mõne nurga taha jääb, siis kipub rapsima. Ja augu teeb ta ka ainult sinna, kus läbiv rooste on.
Drelliga on töötamisjõudlus väike -- teda on halb käes hoida ja ta lon pöörded väikesed. Mõni lihtsam väheroostes detail -- saab drelli ja odava harjaga hakkama, aga kui on suured pinnad ja palju roostet, siis igal juhul relakas ja korralik hari. Ja ega terasharjagagi alati väga roostes pinda puhtaks ei saa, tuleb ikka saaber ja metalliketas appi võtta.


feliks85 Kirjutas:no ei tea.ma sain kahest porikast veerand tunniga jagu.ja noh ausaltöeldes kardan ma natuke relakat peale seda kui ta mul jalga lendas.ja pealegi relakas teeb nii suurt müra ka.ja kui töödeldav pind on roostes siis ma kipun arvama et see 150 kroonine terashari või vabalt mõne augu teha.ja olgem ausad.eriti vahet pole mis kujuga see terastraat on ja kus küljes ta on.ringi käib ta ühtemoodi.
Vasta
#60

Lõuna eestis kroomimine,nikeldamine,vasetamine,kroomimahavõtmine,eeltööd.

51 990078

:I M Back
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne