Adra seadistamine

Överum ise on selline.
                     

Nagu näha, olen neid hõlmasid juba lappinud. Vana tüübi peitlid kaubandusest sain. Terad said vana järgi vaadatud miskised sarnased Bellotad. Ülemisest ja peitli poolsest servast sai relakaga ribad maha lõigatud, sai augud klappima. Siiski on vist kumerus ka teine, kõik kolm on miskipärast erinevatest kohtadest mõranenud. Peale keevitust on jäänud pidama.
Tallad on saanud esialgu nati pulkadega arstitud.
Kvernelandi hõlmasid juurutada ei ole proovinud. Plaan oli ka kasutada tervet Tartu adra korpust. See aga selline plekine. See Överumi valatud sahtlisse käiva peitliga minu arust tugevuse osas õigustab. Tartu adra korpusel kahe poldiga käiv peitel kippus kivise peal kõveraks minema, puruks murduma. Tartu adral muidu Kvernelandi kuluosad sobivad.
Eks aiamaa jaoks saab veel hõlmasid paigata ka edaspidi.
Aga hüdrokivikaitse suurem mure. Originaal hüdroakul oli sees nagu hüdrofoori paagil kummikottgi. Ühel pool siis lämmastik, teisel pool õli. Aga see kummikott katki.
Sai asendatud Tartu adra hüdroakuga. Sellel kolviga, tihendid vahetatud.
Aga jah, lämmastik vajub poole aastaga nulli. Eks peenemaid kriipse ka ikka leidu.
Olen teda ise täitnud enne kündi lämmastiku balloonist. Aga nüüdseks see ka tühi ja Euro balloonirendi majandus väga enam ei soosi selleks sutsuks enne kündi.
Piltidel ei ole akut ega silindreid küljes. Olen nad maha võtnud alati peale kündi. Säilivad silindrivarred ja manomeetrid paremini. Muidugi jälle üks lisaliigutus. Lehtvedru, keerdvedru vms kaitse korral viska aga hopsti ader taha ja mine.
Ei ole tahtnud ka jäikasid varbasid silindrite asemele teha künniks. Ma suht kivine, muidugi kas russ suudaks vannase ära ikka väänata?
Piltidel lihtsad suvalised torud, et ader uppi ei vajuks.
Olen siin otsinud ja leidnud, et sellist Överumi on toodetud ka miskise kummipadja kivikaitsesüsteemiga, tea kuis see õigustab?
Netist pilt.
   
Miskine selline lahendus ka veel olemas. See tunduks nagu lollikindlaim vist olema. Kole sarnane ader muidu minu omaga. Ehk isegi õnnestuks need silindrite asemele kuskilt hankida.
         
Viimaks, kui see 2-ne Fiskars nadi, siis milline asjalikum oleks kahestest. Kverneladi omi nagu ei ole näinudki liikuvat müügil.
Vasta

Kvernelandi lehtede all mõtlesin lehtvedrukivikaitset, mitte hõlmasid. Kõige lihtsam ja lollikindlam tzydeem. Hõlbus silindrite asemele aretada ka. Tõmbevedrudega hoovastiku saad ilmselt mõnelt rauaplatsilt, aga ma kaldun selle hanke kuluefektiivsuses kahtlema.

Tartu ader viksiti Kvernelandi pealt maha, sestap kuluosadega muret ei ole. Överumist on tänaseks saanud Kongskilde ja seda manti müüb Intrac. Teoorias võiks neil olla kataloog, kus kuluosade koodid sees ja kuna põhjamaades on need asjad veel kasutuses, siis võiks koodi taha ka hinnanumber tekkida. Tasub küsida: http://www.intrac.ee/ee/index/pollumajandusmasinad.htm. Paris nutikad on ka Sike agri poisid: http://www.sikeagri.ee/kontakt

Kivistes oludes kestab vaid Kverneland või Gregoire Besson ja needki vaid mõnda aega. Siis on jälle katki.

3-hõlmalisi Kvernelande liigub - passi peale ja unusta mured. Igasugused ajaloolised kurioosumid on mõistlik jätta neile, kelle jaoks terast peitli tegemine on vaid randmepöörde küsimus Cool Ei ole enam kuluosa letikaubana ei Fiskarsile, ei Wärtsiläle, ei paljudele sakslastele. Netist olla mõni leidnud, aga needki on jutu tasemel.

Kahekõlmaline 14" Kverneland on russi jaoks kole pisike. Aga saab muidugi küntud oma postmargi. Vähemalt mina saan Big Grin

Järgmist atra soetades vaata, et kõik sahad oileksid ühesugused, vannased ei loperdaks kinnitustest ja kui sahkasid on kolm või enam, siis oleks vannaste-terade-peitlite jooks ühel sirgel. Kõvera adraga ei saa korralikku kündi. Niisama tuhnida ja majandust elavdada saab küll.
Vasta

Ise künnan ka juba aastaid Russi taga Överum S-tüüpi kolme hõlmalise adraga ja peab tõdema, et tegemist on tõsiselt hea toodanguga. Ise oman sellist, mis on meli666 piltidel kummist kivikaitsepuhvritega ja toimib tõrgetetta. Kuluvosasi vahetasin esimest korda eelmine sügis. Kuluvosasid leiab Tartust nii Agrilandist kui Vitamiini kaubandusest. Hinnad ka väga mõistlikud, arvestades, et mina kündsin ca 15ha aastas ja 5 aastat jutti midagi vahetamata, kussjuures siis olid ka küljes juba kulunud terad, kui ta soetasin.
Omal ajal vana Odessaga pidin igal hooajal peitlid ja terad ära vahetama, kuna lõppesid otsa minu maasees...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Kündsin võetud ristikupõldu, väike kuradike sosistas koguaeg kõrva- jäta otsas ader pööramata, vaata mis juhtub. Hommikukohvilt tulles nägin, et tehtud! Olingi viimasega unustanud ja peeglisse ka ei vaadanud. Kaks kraavi, teine äärevaost nõks madalam. Ptüi, tuleb pärast randaaliga praavitada. Et talivilja alla, siis harjasusest polnud lugu- kiirust 11- 12 km/h, mootorist 1600-1700 p/min. Tagaratas igakord ei kukkunud alla ja fikseerunud. Aga selle tabas mootori häälest- teistmoodi jorr kohe. Kavalam oligi otsas ader tõstmise järel kohe pahupidi pöörata ja siis uuele eele sõites raputab ratta alla, kohale.
Nüüd tööandja üllatas pappkastiga, kus midagi GPS taolist- MatriksPRO 570 GS. Vihmaste ilmadega aega peale sättida ja manuaali uurida.
Vasta

(19-09-2017, 20:00 PM)pen.skar Kirjutas:  Kündsin võetud ristikupõldu,
...
Et talivilja alla, siis harjasusest polnud lugu- kiirust 11- 12 km/h, mootorist 1600-1700 p/min. 

Nii saama. Eriti rõõmustab majandus. Palju kütust ja palju aega hektarile kulus?

Kui kultivaatoriga tahad külvieelset harimist teha, siis ilma harjalisuseta tirid pahna välja tagasi. Kui ainult rullrandaalid, siis pole muidugi lugu.
Vasta

Selle aastane künd jälle tehtud. Kuna maad oli rohkem vaja künda tavalisest, siis tekkis üks probleem jälle päevakorda.
Nimelt on Överumi adral künnisügavuse reguleerimise ratas adra tagaosas. Nagu pea vist kõigil lääne atradel.
         
Traktoriks aga russ, millelt positsiooni, hüdrokoormuri jms hüdraulika majandus pealt minema visatud.
Kuna lõuna kandis on maad ka parajalt muhklikud, siis ei saa atra hästi kündma. Probleem tekib ühtlase künnisügavusega, vahel ader keerab nagu kasukanahka ja teine kord sügavus raamini esimesel hõlmal.
Niipalju kui oma mõistus võtab, on viga just selles tagumises ratta asendis. Kesktõmmitsaga peab ära pooma adra, et esimene hõlm raamini sügavustesse ei kipuks. Tekib seoses sellega ka teinegi häda, ader läheb vaevaliselt maasse.
Russi aretamise originaaliks jätaks tahaplaanile. Küll aga on mõte muuta adra tugiratta asukohta. 
Sellega seoses olekski küsimus, et kumb variant oleks mõtekam.
Kas lisaks praegusele taga olevale rattale aretada ette ka veel taoline tugiratas. Nagu näiteks olid vene lintraktori adrad.
Või teine plaan tuua see taga olev tugiratas raami keskele. Kolme hõlmaline ei ole ju nii pikk ader ka, et tekiks mingi kiikumise effekt.
Kartulimaa jukerdas senini hüdrokangiga kõrgusega mängides ka ära, aga paari hektari puhul on see vaevaline.
Vasta

Minul oleks sarnasele Överumile vaja vannast või lisakorpust. Kellelgi üle?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Ei toida see ujuvas kündmine küngastel...

Ader jääb paika ainult siis, kui panna kolmele rattale. Ei ole positsioonita russist künnimasinat.

Ratta keskeletoomisel hakkab jälle kiikuma. Aga nüüd ka edasi-tagasi, mitte ainult küljele.

Pane vähemalt hüdrauliline selgroog.
Vasta

(16-10-2018, 20:41 PM)meli666 Kirjutas:  Kuna lõuna kandis on maad ka parajalt muhklikud, siis ei saa atra hästi kündma. Probleem tekib ühtlase künnisügavusega, vahel ader keerab nagu kasukanahka ja teine kord sügavus raamini esimesel hõlmal.
Niipalju kui oma mõistus võtab, on viga just selles tagumises ratta asendis. Kesktõmmitsaga peab ära pooma adra, et esimene hõlm raamini sügavustesse ei kipuks. Tekib seoses sellega ka teinegi häda, ader läheb vaevaliselt maasse.
Kui keskmine tõmmits oli traktoril kõige alumises augus ja adral ülemises siis pole mõtet edasi lugeda.
Kui aga ei olnud siis on püütud saavutada olukorda, kus ainult adra ratas hoiab atra maapeal ja traktor ainult atra maaga paralleelselt, andes koormuse traktori esiratastele.
Kui panna keskmine tõmmits võimalikult alla traktoril ja adral võimalikult üles tekib kolmnurk kus keskmine tõmmits hoiab atra eestpoolt üleval ja maa ebatasasus ei muuda künnisügavust kuigi palju ning koormus antakse traktori tagaratastele.
Tõstmisel peab muidugi ette vaatama, et keskmist tõmmitsat aknasse ei tõsta.
Selleks võib tarvis olla tõsta hoobasid võlli nuudil edasi või panna aken kinni.
Vasta

Ma arvan ka, et ratta paigutus pole probleem. Kunagi sai hulga küntud valga ja võru vahelisel alal. Koguaeg russi taga ja ujuvas ning künd oli ilus ühtlane...Pigem võib probleeme tekitda tihes kus ei lähe maasse ja kui tehest pole siis tõmbab raamini sisse. Selle tihese probleemiga olen ise kokku puutunud...
Vasta

(16-10-2018, 23:04 PM)2715 Kirjutas:  Kui keskmine tõmmits oli traktoril kõige alumises augus ja adral ülemises siis pole mõtet edasi lugeda.
...
Kui panna keskmine tõmmits võimalikult alla traktoril ja adral võimalikult üles tekib kolmnurk kus keskmine tõmmits hoiab atra eestpoolt üleval ja maa ebatasasus ei muuda künnisügavust kuigi palju ning koormus antakse traktori tagaratastele.
Tõstmisel peab muidugi ette vaatama, et keskmist tõmmitsat aknasse ei tõsta.
Selleks võib tarvis olla tõsta hoobasid võlli nuudil edasi või panna aken kinni.

Väga hea soovitus!

See eeldab muidugi koba olemasolu. Pahatihti on need aga "kasutuna" mine ma visatud.
Vasta

Paned tõstehoobade küljest märkelindi akna taha,nagu künnivõistlejatel ja ongi "positsioon"olemas,künnad neutraalis.
Vasta

(17-10-2018, 07:21 AM)v6sa Kirjutas:  See eeldab muidugi koba olemasolu. Pahatihti on need aga "kasutuna" mine ma visatud.

Koba all mõeldud seda vahetükki kolme erineva augureaga?
Kui nii, siis see olemas. Künni ajal oli tõmmits samas keskmises augus. 
   

Adra poolel aga oli ülemises augus. Seega enam vähem õiges suunas. 
   

Küll aga ei viska praegu silme ette, et kas seal nüüd tööasendis kolmnurk sellise asetuste korral tekkis. Pool aega künnist vaatas pea tahapoole, seega kaelasooned valusad ja praegu ei ole mingit tahtmist enam uuesti atra järgi ka panna. Kivikaitsemajandus ka pealt maha korjatud.
Äkki targemad oskavad ka öelda, kuidas eelsaha asend vannase suhtes olema peaks? Saan aru, et ta peab mingi kihi kamarast ära lõikama ja vaopõhja viima. Üles alla klambrist liigutades saab viilu paksust reguleerida, aga saab ju teda ka ette tahapoole asetada. Vot see koht segasem. Eelmine omanik rääkis, et originaalis olid nad tagapool aga tema asetas nad ettepoole, kuna muidu pidi ummistama.
   

Aga tänan vastanuid, kevade poole haagin adra uuesti külge ja jälgin nõuandeid.
Vasta

(17-10-2018, 19:06 PM)meli666 Kirjutas:  Koba all mõeldud seda vahetükki kolme erineva augureaga?
...
Äkki targemad oskavad ka öelda, kuidas eelsaha asend vannase suhtes olema peaks? Saan aru, et ta peab mingi kihi kamarast ära lõikama ja vaopõhja viima.

Jah, sedasama asja. Adra massesaamist hõlbustab, kui selgroog on võimalikult "püsti". Samas teeb see adra rahutumaks... Normaalse traktoriga (millel aisad püsivad seatud kõrguses automaagiliselt) küntakse üldse lõdva rooga, aga russi puhul see ei toimi.

Eelsahad peavad lõikama viilu servast kolmnurkse ristlõikega siilu, mis peab kukkuma sama viilu ette vaopõhja nii, et jääb pöördunud viilu toetama ja äralõigatud ribast viilu serva jäänud mullapind sulgeb viilualuse ruumi tihedalt naaberviilu vastu.

Ummistumise vältimiseks peaks eelsahk olema nii taga, kui võimalik, kuid sedapalju ees, et äralõigatud viil jõuaks enne vaopõhja prantsatada, kui viil peale keeratakse.

Koorimata tüüpõllul, kus palju lahtist pahna, on ummistumine ootuspärane ja siin ei aita muu, kui leida kuldne kesktee. Ning künniks nimetada kõlbava lõpptulemuse saamiseks peavad kõigi sahkade eelsahad olema samas asendis! Seda muidugi eeldusel, et ader üleüldse sirge on.

Ärakooritava viilu laius ja sügavus on katsetamise koht, aga enamasti on see kuni üks kümnendik kuni viiendik künnisügavusest. Sõltub mullast ja taimiku sidususest.
Vasta

Kaua Te metsas külmaga ikka vehklete, varsti peavad riistad korras olema ja kas Lõunaosariikides naabril kah abiks käiakse, nagu pildilt näha või kirutakse poe taga kõiki taga Rolleyes

https://www.facebook.com/153898680967887...972952690/

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta

Ostsin enda t25-le uue 2-hõlmalise Wirax adra. Kas sellel tuleks enne kündmist tehase värv maha lasta? Seda seal üsnagi paks kiht. 
Varasemate aastate kogemusest tean, et isegi kerge rooste adral tegi esimeste vagude künni päris raskeks. Savine märjem muld paakus nii külge, et töö oli rohkem mullas sonkimine. Kui juba läikis, läks ludinal.
Vasta

Ikka tuleb kasuks. Kui on võimalik, siis mõni kilt kruusaauku teeb imetWink
Vasta

Ja kui seisma jätad, pese puhtaks ning mingi suvalise määrdega määri hõlmad pealt sisse, et nii hullult ei roostetaks... järgmine aasta lihtsam
Vasta

(04-10-2019, 22:22 PM)Maisalup1 Kirjutas:  Ja kui seisma jätad, pese puhtaks ning mingi suvalise määrdega määri hõlmad pealt sisse, et nii hullult ei roostetaks... järgmine aasta lihtsam

järgmine aasta enne kündi tuleb ju määre eemaldada?kaabitsaga pealt maha?
Vasta

(05-10-2019, 09:39 AM)muska71 Kirjutas:  
(04-10-2019, 22:22 PM)Maisalup1 Kirjutas:  Ja kui seisma jätad, pese puhtaks ning mingi suvalise määrdega määri hõlmad pealt sisse, et nii hullult ei roostetaks... järgmine aasta lihtsam

järgmine aasta enne kündi tuleb ju määre eemaldada?kaabitsaga pealt maha?

Esimese vao lõpus näed, et kaabitsaga pole enam midagi peale hakata, kuisiis üksikute roostes kohtade pealt siiski muld minema lükata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne