Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv

(11-09-2017, 17:15 PM)maisalup Kirjutas:  ...Minu vanad ahjud kuramused mõlemad kipuvad vingu sisse ajama nagu ust avad ja nii olen katsetanud kuidas saab ahju soojaks ja kinni kõige väiksema uste avamise kordadega... Kuigi spetsialist ütles, et korstna tõmbes viga kohe kindlasti ei ole, kui küünal korstna puhastus luugi juurde panna, tõmbab leegi pealt kustu

Vanade ahjude ehitus ongi natuke selline, mis peabki "vinguma". Lõõristik on kole pikk, kus tekib suur tõmbetakistus ja koldelagi on ukse ülemise äärega peaaegu tasa. Ukse kohal pole suitsukotti, kuhu suits kinni jääks.
Soome tüüpi ahjul on uksest ülespoole suur ruum, kus suits saab koguneda ja ära minna. Lõõristik on lühike. Soojavahetus aga on sellegipoolest hea või paremgi veel, kuna suitsu kokkupuute pind ahjuga on suurem. Soome tüüpi ahju lõõr on näiteks 8x75cm mis annab lõõri läbilaske pinnaks 600ruutcentimeetrit ja ringi pikkuseks 166cm. Vana ahjutüübi lõõr on näiteks 16x16cm, mis annab 256ruutcenimeetrit ja ümbermõõduks 64cm. Et saada gaasidele sama  kontaktpind seinaga peab vanas ahjus olema 2,6 korda pikemad lõõrid.
Kolme lõõriga vana ahju probleem on ka selles, et üks pool läheb hirmus tuliseks (esimene tõusulõõr) ja teine pool jääb oluliselt jahedamaks.
Teeme sama ahju 5 lõõriga. Seal on see probleem, et esimene lõõr on kuumusest valge ja viimane samal ajal juba narmastahma täis.
Soome tüüpi ahjul liigub tuli, vastavalt temperatuuridele, ühest lõõrist teise ja ahi soojeneb ühtlaselt. Veaks võib pidada kolde ülekuumutamist, sest põleb ju nii hästi. Kui mõistlikult kütta, siis kestab ka.
Olen oma koduse ahju peal teinud igasugu katseid. Tuli on olnud nii äge, et ukseklaas hakkas ükskord sulama. Keskelt on klaas nagu jääklaas. Olen ka samoti sulamist kord täheldanud. Ahi aga kütab ikkagi edasi ja uut ei saa veel teha. Eks katsetused on tehtud ikka õppimise eesmärgil, mitte niisama lolli mängimiseks. Mitmed järeldused on viinud mitmete muudatusteni minu ahjudes.
Vasta

Tsitaat: Minu vanad ahjud kuramused mõlemad kipuvad vingu sisse ajama nagu ust avad
Selle vastu on üks rohi, puud ahjuuksest kaugemale. Proovi lühemate (näiteks pliidipuudega) puudega ja sa veendud. Samuti mõjub selle võreukse järsk avamine.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(11-09-2017, 18:36 PM)motamees Kirjutas:  Vanade ahjude ehitus ongi natuke selline, mis peabki "vinguma". ...
Soome tüüpi ahjul liigub tuli, vastavalt temperatuuridele, ühest lõõrist teise ja ahi soojeneb ühtlaselt. Veaks võib pidada kolde ülekuumutamist, sest põleb ju nii hästi. Kui mõistlikult kütta, siis kestab ka.
Olen oma koduse ahju peal teinud igasugu katseid. Tuli on olnud nii äge, et ukseklaas hakkas ükskord sulama. Keskelt on klaas nagu jääklaas. Olen ka samoti sulamist kord täheldanud. Ahi aga kütab ikkagi edasi ja uut ei saa veel teha. Eks katsetused on tehtud ikka õppimise eesmärgil, mitte niisama lolli mängimiseks. Mitmed järeldused on viinud mitmete muudatusteni minu ahjudes.
Huvitav-huvitav, minu palju sütt tekitav ahi ei aja vingu sisse, kui ust avada. Ei võta arvesse selliseid harvu juhuseid kütmisperioodi alguses, kui lihtsalt ei taha tõmmata. Aga sedagi juhtub ahju puhul vast kord 3 aasta kohta, pliit sindrinahk oma truubi-lesoga tükib alailma niiskete ilmade ja harva kütmise puhul suitsuliha köögis tootma.

Nojah, ma just seda mõtlesin-kartsingi nende nö uut tüüpi ahjude puhul, et vali kuumaga kütab ahju lõhki. Kes see nüüd ütleb, milline on mõistlik kütmine? Kas sellele ahjule saab pakkuda reaalseks kasutusajaks "mõistliku kütmise" korral min 50 aastat?

Kõrvalpõikena - oli mul saunaahjuks Terase ahi ka nii umbes 1975 aastast ja kestis kuni just krooniaja lõpuni, nii et pool aastat kuidagi sussutasin ja siis euro kevadel ostsin uue ahju. Tootja peremees ütles kohe, et nii pikka iga ta küll ei julge lubada ja isegi teeb ebarentaablilt paksust materjalist. Eelmine talv oli ahi läbi, töökoja mehed ütlesid, et mis dünamiidiga ma kütan, et ahi igatepidi nii kõveraks on kiskunud aga korstnapühkija räägib, et lõõrid ja korsten pigis ...

Olles vaadanud neid pilte, siis need klaasuksed tunduvad kuidagi väga suured/kõrged võrreldes nn eestiaegsete (mul üks ahi veel eestiaegne) või ka veneaegsete ustega. Kas ka kolderuum on sedavõrd suurem? Ja miks ahjule üldse klaasuks, kaminale saan veel aru aga ahjule?
Vasta

(11-09-2017, 17:15 PM)maisalup Kirjutas:  ... Minu vanad ahjud kuramused mõlemad kipuvad vingu sisse ajama nagu ust avad ja nii olen katsetanud kuidas saab ahju soojaks ja kinni kõige väiksema uste avamise kordadega... 
Ma tavaliselt avan ühe korra, enne kinnipanemist segan läbi et kusagile tukki ei ole jäänud. No kui on siis 5 min pärast veelkord uks lahti ja koputan roobiga tukid üle. Enne seda lihtsalt vaatan läbi võreaukude kas põleb leegiga või on juba söed.
Vasta

(11-09-2017, 19:52 PM)honkomees Kirjutas:  ...Nojah, ma just seda mõtlesin-kartsingi nende nö uut tüüpi ahjude puhul, et vali kuumaga kütab ahju lõhki. Kes see nüüd ütleb, milline on mõistlik kütmine? Kas sellele ahjule saab pakkuda reaalseks kasutusajaks "mõistliku kütmise" korral min 50 aastat?...

... Ja miks ahjule üldse klaasuks, kaminale saan veel aru aga ahjule?

Mitte ahi ei lähe lõhki, vaid kolle kipub pragunema.
Kui kütta sama kuumalt, kui umbkoldega ahju, siis vabalt 50 aastat.

...aga sellepärast, et inimesed soovivad.
Vasta

kui ammu lahkunud vanaema veel kodus saia küpsetas, siis käis asi nõnna, et reheahi köeti piisavalt soojaks ja siis tõmmati suure puust roobiga söed pliita alla. no pliit on rõngastega ja need siis võeti selleks ää. mäletan, et süsa oli nõnna palju, et äi taht ää mahtuda. siibrid tehti küll lahti aga palju õhku peale anti, vat seda ei mäleta. aga selle söehunniku otsas süüa küll ei tehtud. 
aga saiad olid küll väga hääd.
Vasta

(10-09-2017, 21:53 PM)honkomees Kirjutas:  P.S. Kas tõesti on olemas ka nn uued ahjud, st kas praegu julgeb keegi tellida veel ahju ladumist? Mina olen igatahes vaadates igasugu tänapäeva soss-seppade toimetamisi mõelnud pliidi asemele mingi nö pioneer-pliidi analoogi paigutada...
Kindlasti pole head meistrid kuhugi kadunud. Kelleks me siis motameest peame?

Muidugi, igasugu aferisti otsa võib komistada Sad  Juuksed tõusevad püsti, kui vaadata pilte, milliseid käkke paberitega mehed kokku on keeranud. Näiteks makrofleksi kasutamine ahjus jne.

Motamees oskab kindlasti täpsemalt öelda, aga mina olen aru saanud, et need tänapäevased Pioneeri analoogid on ühed parajad plekikänkrad, mille peale ei tasu raha kulutada. Ei kesta Sad  Pealegi pole paljud neist ette nähtud koostööks soemüüriga.
(11-09-2017, 00:04 AM)karvik Kirjutas:  Meistrid, pühaisad ja teadjamehed võiks ju mingi tarkuse tera välja öelda, mitte teha mingit mõistukõnet ja siis imestada, et noored neid ei austa! Või kardetakse, et kui räägivad liiga palju, siis noored võtavad leiva käest?
Ma loodan väga, et see minu kohta ei käinud? Mina põle miski teadjamees, isandad karvik ja Janka on väga mõistlikke seisukohti väljendanud.

Minu stardipositsioon antud valdkonnas on siin
Lisaks olen lugenud vastavat kirjandust, vastava foorumi sõnnikutonnide seest kullaterakesi püüdnud ja viibinud põgusal audientsil mersukongis
Ja homme hakkan (arvestamata viidatud "kosmilisi" katsetusi) ehitama elu nelja koma viiendat küttekollet.

Minu eelnev "mõistukõne" oli sellepärast selline, et olin ise ka kõhkleval positsioonil, lootsin, et keegi mu arusaamad ümber lükkab. Või kinnitab.


(11-09-2017, 19:52 PM)honkomees Kirjutas:  Kõrvalpõikena - oli mul saunaahjuks Terase ahi ka nii umbes 1975 aastast ja kestis kuni just krooniaja lõpuni, nii et pool aastat kuidagi sussutasin ja siis euro kevadel ostsin uue ahju. Tootja peremees ütles kohe, et nii pikka iga ta küll ei julge lubada ja isegi teeb ebarentaablilt paksust materjalist. Eelmine talv oli ahi läbi, töökoja mehed ütlesid, et mis dünamiidiga ma kütan, et ahi igatepidi nii kõveraks on kiskunud aga korstnapühkija räägib, et lõõrid ja korsten pigis ...
Julgen soovitada Vastseliina ahju
Põhiosa 500mm gaasitrassi toru, vintske tegelane. Elueaks väideti 800 küttekorda, mis teeb kord nädalas kasutades 15 a. Ostsin ta aastal 2000, sel kevadel võtsin viitsimise tagavarad kokku, et peaaegu hävinud koldelagi 10mm plaadiga asendada pluss muud lappimised/modifitseerimised. Kümme aastat peaks vähemalt veel kestma. Raketiteemas kirjutasin, et sattusin kah käki otsa, mis kolme aastaga otsa sai. Nagu koolis räägiti: kapitalistid tahavad ainult kasu, ega arvesta töörahva huve Sad Smile

Mis puudutab ahju lõhkikütmist, siis tänapäeval peab pottsepp väljastama ahjupassi, kus on kirjas maksimaalne puukogus kilogrammides. Muidugi, rahvas pole puid kaaluma harjunud. Ega isegi ei viitsi, lihtsalt olen vaadanud, et korvitäis kaalub x kg, saab mingi koguse silma ette.

Kui ühest ahjutäiest ei piisa, siis ei lisata puid, vaid pannakse mõne tunni pärast uus ahjutäis huugama. Oma pliitat olen küll kõvasti piitsutanud Sad
Vasta

(11-09-2017, 19:52 PM)honkomees Kirjutas:  Olles vaadanud neid pilte, siis need klaasuksed tunduvad kuidagi väga suured/kõrged võrreldes nn eestiaegsete (mul üks ahi veel eestiaegne) või ka veneaegsete ustega. Kas ka kolderuum on sedavõrd suurem?

Motamees eespool seletas, et vanakooli ahjudel paikneb koldelagi (võlv) üsna ukse kohal. "Soomlastel" sellises mõistes koldelage polegi, sisekonstruktsiooni (tõusulõõri) lagi asub üsna kõrgel, ahju laest mõnikümmend sentimeetrit madalamal. See võimaldabki kõrgemat ust kasutada. Kolle ise ka teistsugune.

Ise panin "soomlastele" veneaegsed uksed, teema peakangelased. Mõned probleemid nendega on (kõrgem oleks parem), detailidesse ei hakka laskuma.

Ja nüüd hoiatus: ärge vanakooli umbkoldega ahjule klaasust pange! Mis siis, et tundub äge ja pakutakse sobivaid mõõte. Asi selles, et seal paiknevad õhuavad on võrreldes vanakooli siseukses paiknevatega ebapiisavad. Tulemuseks mittetäielik põlemine ja sellega kaasnevad jamad. Kui ust poikvel hoida, saab kütta küll, aga pole kõige turvalisem.
Vasta

(11-09-2017, 22:45 PM)oltsberg Kirjutas:  ...Motamees oskab kindlasti täpsemalt öelda, aga mina olen aru saanud, et need tänapäevased Pioneeri analoogid on ühed parajad plekikänkrad, mille peale ei tasu raha kulutada. Ei kesta Sad  Pealegi pole paljud neist ette nähtud koostööks soemüüriga...

Pioneer või selle analoog, ega suurt vahet pole. Pioneer oli vähe jämemate plekkidega. Esialgu kogunisti malmplaatidest. Olen näinud mitmeid malmplaate lausa lõhki ja avali ja ikke köeti edasi. Ka pole nad tõesti ette nähtud soojamüüriga koostööd tegema.
Üks tänapäevane Pioneer (vist oli Kalvis) oli enne lõplikku paika asetamist toa ehitamist aidanud teostada sooja andmisega. Paika lohistamisel jäin tagaseina vaatama. Kenasti oli pleki pealt näha suitsugaaside liikumise rada. No sinine oli see rada. Plekk ise oli umbes 1mm. Ostke jah omale sellised pliitad tuppa ja muretuid kütmisi.
Olgu siis see tagasein paksemast pleksit, aga edasi. Kujutage omale nüüd ette, kuidas te sooja seina soojaks saate. Soemüüri peab ikke kütma, ega ta ise soojaks lähe. Selleks ajaks, kui te soemüüri soojaks saate, olete te palavuse kätte ära surnud.
Oli mul õuemajas Pioneerpliita. Soemüür oli ka taga. No ei saanud ennem pliita ümberehitust seda soemüüri soojaks. Pärast sai. Pottsepana tegin selle jura ümber juba päris ahjuks.
Pliita ümberehitus nägi aga välja selline. Ja ei ole mõtet rääkida, et "mul oli ja sai kütta küll" ja "naaber ka küttis 30 aastat". Mul oli ka toas pikalt keskkütteks selline asi (katlakütjaks olin). Soojustage kenasti oma tuba ära ja vaadake siis, kuda kütmise ajal rasvad jooksma hakkavad.
   
Vasta

(11-09-2017, 22:45 PM)oltsberg Kirjutas:  Mis puudutab ahju lõhkikütmist, siis tänapäeval peab pottsepp väljastama ahjupassi, kus on kirjas maksimaalne puukogus kilogrammides. Muidugi, rahvas pole puid kaaluma harjunud. Ega isegi ei viitsi, lihtsalt olen vaadanud, et korvitäis kaalub x kg, saab mingi koguse silma ette.

Kui ühest ahjutäiest ei piisa, siis ei lisata puid, vaid pannakse mõne tunni pärast uus ahjutäis huugama. Oma pliitat olen küll kõvasti piitsutanud Sad

Pole mu uuel ahjul passi, ei sertifikaate, aga sooja annab.
Süle/korvi täis on kaalutud, 11kg. Kui kaske viimse vindini siis 15+. 3+tonnise ahju jaoks piisab ka suurema külmaga, kui igapäev kütta.
Targad aga väidavad, et 10kg/tonni kohta 24h. Minu jaoks kisuks palavaks.
Kuna 50a. tagasi ei viitsitud korstnasse eraldi lõõre laduda, vaid on 1 suur ja jäme lõõr, siis on tõmme sõltumata ilmast ja ajast meeldivalt tugev. Mis aga omakorda tähendab, et soome lõõristikuga ahi põletab selle sületäie 30-40 minutiga ja soe läheb liiast korstnasse.
Ja nii kütangi (külmemal ajal), et täidan 2x, alustab 2/3 -ga, kui leek hakkab vaibuma, läheb ülejäänu juurde. Kütab avatud välimise uksega ja nii kuumalt kui saab. Tuld ei tohi tülitada, ütles mu vanaema kunagi ja olen nõus. Põleb ühe kuumaga lõpuni ja segad korra enne kinnipanekut, et tukke vältida. Selleks, et ahi soojaks saada, peab tuli vähemalt tunnikese tööd tegema. Välja hakkab andma alles paari kolme tunni pärast, aga püsib 24h...
Teema pealkirja lugedes: eluaeg nii kütnud ja pole ei uksed, ei pliidirauad lõhki läinud.

ps. Üks väga hea pottsepp ütles, et mistahes raud (v.a. tuharest) koldes olla kehva meistri tunnus...
Vasta

Lõhkise pliidi teemasse.
       
Vasta

(11-09-2017, 22:45 PM)oltsberg Kirjutas:  
(11-09-2017, 19:52 PM)honkomees Kirjutas:  Kõrvalpõikena - oli mul saunaahjuks Terase ahi ka nii umbes 1975 aastast ja kestis kuni just krooniaja lõpuni, nii et pool aastat kuidagi sussutasin ja siis euro kevadel ostsin uue ahju. Tootja peremees ütles kohe, et nii pikka iga ta küll ei julge lubada ja isegi teeb ebarentaablilt paksust materjalist. Eelmine talv oli ahi läbi, töökoja mehed ütlesid, et mis dünamiidiga ma kütan, et ahi igatepidi nii kõveraks on kiskunud aga korstnapühkija räägib, et lõõrid ja korsten pigis ...
Julgen soovitada Vastseliina ahju
Põhiosa 500mm gaasitrassi toru, vintske tegelane. Elueaks väideti 800 küttekorda, mis teeb kord nädalas kasutades 15 a. Ostsin ta aastal 2000, sel kevadel võtsin viitsimise tagavarad kokku, et peaaegu hävinud koldelagi 10mm plaadiga asendada pluss muud lappimised/modifitseerimised. Kümme aastat peaks vähemalt veel kestma.
No nii, jõudsimegi piinliku momendini - tegu oligi Vastseliinas tehtud ahjuga, ise Vastseliina koolis käinud, elan sealsamas kõrval ja ahjufirma peremees vana hea kooliaegne sõber aga ikka teevad lahjat kraami veneaegsega võrreldes, vaid kuus aastat ja läbi. Muidugi sai ka elule tagasi aidatud, aga päris see enam pole. Ma muidugi kütan ka sauna 3 x nädalas, on mul selline nõrkus, vähemalt üks rõõm peab inimesel elus olema, mul on see saunaskäik. Ja kerisekivid peavad nii kuumad olema, et nad visatud leiliveest märjaks ei saa, st et vesi peab momentaalselt aurustuma. Ja veel, saunaskäik on min 3 tundi (2 tundi leili, tund pesuks-kuivatamiseks), koos kütmise ja pealesauna õlle-ribikondi vms kulub kokku 6 tundi.
Vasta

(11-09-2017, 23:47 PM)hulgus Kirjutas:  ...
Kuna 50a. tagasi ei viitsitud korstnasse eraldi lõõre laduda, vaid on 1 suur ja jäme lõõr, siis on tõmme sõltumata ilmast ja ajast meeldivalt tugev. Mis aga omakorda tähendab, et soome lõõristikuga ahi põletab selle sületäie 30-40 minutiga ja soe läheb liiast korstnasse...
See ongi üks suur kunst: jätta tuppa võimalikult palju sooja, aga anda midagi ka varestele (korstna tervise huvides). Minu pisike pea ütleb, antud juhul peaks ahjul olema lisalõõr või leso.

(11-09-2017, 23:47 PM)hulgus Kirjutas:  ps. Üks väga hea pottsepp ütles, et mistahes raud (v.a. tuharest) koldes olla kehva meistri tunnus...
Nii on. Ega tuli ja raud väga hästi läbi ei saa.
Vasta

(11-09-2017, 23:47 PM)hulgus Kirjutas:  
(11-09-2017, 22:45 PM)oltsberg Kirjutas:  ....
Kui ühest ahjutäiest ei piisa, siis ei lisata puid, vaid pannakse mõne tunni pärast uus ahjutäis huugama. Oma pliitat olen küll kõvasti piitsutanud Sad

...
Süle/korvi täis on kaalutud, 11kg. Kui kaske viimse vindini siis 15+. 3+tonnise ahju jaoks piisab ka suurema külmaga, kui igapäev kütta.
Targad aga väidavad, et 10kg/tonni kohta 24h. Minu jaoks kisuks palavaks.
Kuna 50a. tagasi ei viitsitud korstnasse eraldi lõõre laduda, vaid on 1 suur ja jäme lõõr, siis on tõmme sõltumata ilmast ja ajast meeldivalt tugev. Mis aga omakorda tähendab, et soome lõõristikuga ahi põletab selle sületäie 30-40 minutiga ja soe läheb liiast korstnasse.
Ja nii kütangi (külmemal ajal), et täidan 2x, alustab 2/3 -ga, kui leek hakkab vaibuma, läheb ülejäänu juurde. Kütab avatud välimise uksega ja nii kuumalt kui saab. ...
Milline puu see 11 kg sületäis oli, kas haab, paju või lepp. Mul ka palju toomingat, vahert ja isegi saart Wink . Lihtsalt ahjutäie pajuga kütan praegusel ajal ja kase või lepaga talvekülmadega. 

Mul korsten pärit aastast 1915 nagu majagi ja muidugi ühe lõõriga, ma isegi pole teadnud et korstnaid mitme lõõriga tehakse. Milleks need mitu lõõri? Kuidas suits seal siis liigub, üles-alla või?

St et uut tüüpi ahju pole minu korstnaga mõistlik teha? Ehkki minu vana ahi põletab ahjutäie samuti 30-40 minutiga.
 
... ja eluaeg (üle poole sajandi) olen teadnud, et ahjutäiele puid juurde ei panda, et ahju mitte lõhki kütta, vaid eriti külma ilmaga köetakse uus ahjutäis, kui ahi on osaliselt jahtunud, st mingi vähemalt 6-8 tunni pärast, soovitavalt siiski 12 tunnise vahega, nii olen ka toimetanud ja ahi on enam vähem elus.
Vasta

(11-09-2017, 23:40 PM)motamees Kirjutas:  Pioneer või selle analoog, ega suurt vahet pole. Pioneer oli vähe jämemate plekkidega. Esialgu kogunisti malmplaatidest. Olen näinud mitmeid malmplaate lausa lõhki ja avali ja ikke köeti edasi. Ka pole nad tõesti ette nähtud soojamüüriga koostööd tegema.
... Soemüüri peab ikke kütma, ega ta ise soojaks lähe. Selleks ajaks, kui te soemüüri soojaks saate, olete te palavuse kätte ära surnud.... Mul oli ka toas pikalt keskkütteks selline asi (katlakütjaks olin). Soojustage kenasti oma tuba ära ja vaadake siis, kuda kütmise ajal rasvad jooksma hakkavad.
Jälle targem ... olin neid tänapäeva pottseppade käkerdistega teiste inimeste juures kokku puutununa üsna veendunud, et lihtsam ja kindlam on nn pioneer kööki tuua. Kunagi üle 30 a tagasi elasin väikeses linnamajas, mida küttis köögist pioneerpliit vabaringvooluga radikatega (no pliidist kõrgemal). Pliidi all oli tuli 24/7 turbabriketiga ja ei läinud küll rasvad sulama. Vana pliit oli, enne mind ja jäi ka peale mind sinna. 
Ka selle suure soojustamise ja igasugu ökonoomsete ning kallite küttesüsteemide peale mõeldes olen jõudnud järeldusele, et majanduslikult pole ei soojustamine ega igastsugu maasoojuspumbad mõttekad, kuna ka mitmekordse küttematerjali hinnatõusu juures on nii soojustamise hind kui soojuspumpadega süsteemi ehitamise hind+remondivajaduse hind tavalisest ahjuküttest, aga isegi elektriradikaga kütmisest suurem. töö juures on need pumbad 15 aastaga hakanud nõudma ikka korralikke remonte, lisaks muidugi ka korralised hooldused, mida kallid firmad teevad. Ainuke mõistlik lahendus tundub olema õhksoojuspump, mis on nii odav, et selle hind on tema eluiga arvestades mõistlik ja annab lihtsalt mugava lahenduse, ehkki mitte odavama. (Ütleme 1500€ soojuspump vs 3x100€ radikad elueaga 10-15 a mõlemad, küttekulus saab selle hinnavahe tagasi)
Vasta

Minul 1985 a.sügisest tänavu juulini pioneer majandas koos sooja müüriga väga edukalt.Ainus miinus ,et kütte kolle tänu samot vooderdusele väike.Pidev klotside saagimine tüütu. Pliit näeb hea tänini välja ja huvilinegi talle tekkinud. Muidugi kivi pliit soojendad maja ka korralikumalt, kuigi tal ikka teine otstarve tegelikult.
Vasta

(12-09-2017, 00:10 AM)honkomees Kirjutas:  No nii, jõudsimegi piinliku momendini - tegu oligi Vastseliinas tehtud ahjuga...
Kui keegi piinlikkust peaks tundma, siis teised tootjad, kes veelgi hullemaid, õllepurkõhukesi ahjusid teevad. Vastseliina oma ikkagi üsna raudne ja tummine tükk. Kui lähtuda 800st küttekorrast, siis 3 korda nädalas kasutades, tulebki see 5...6 aastaga täis. 

Ametliku seisukoha järgi ei olnud Vene ajal mitte midagi head. Siit tuleb välja, et saunaahjud ikkagi olid. Minu 1970 (joodikute poolt!) ehitatud saunas oli kah mõistagi tol aastal toodetud ahi. Tootjat ei tea, isegi vast pildi järgi ei tunneks enam ära. Teenis saunalisi 27 aastat. Väljavahetamise põhjus ei olnud mitte selles, et ta oleks mingiks kõveraks känkraks muutunud, vaid tal ei olnud veesoojendussüsteemi. Hiljem teenis veel 3...4 aastat töökojaruumis, siis tuli ühel tuttaval kange himu ta endale saada. Panigi (vist) puidutöökotta üles, edasisest käekäigust ei tea.
(12-09-2017, 00:23 AM)honkomees Kirjutas:  Mul korsten pärit aastast 1915 nagu majagi ja muidugi ühe lõõriga, ma isegi pole teadnud et korstnaid mitme lõõriga tehakse. Milleks need mitu lõõri? Kuidas suits seal siis liigub, üles-alla või?
Üles ikka liigub Smile  Lihtsalt säädus ütleb, et ühte lõõri ei tohi rohkem kui kahe küttekolde suitsu juhtida. (Tõsi, mina olen selle vastu eksinud.)

Kindlasti peab eraldi lõõr olema saunaahjul, sest tolle väljundgaas on muude asjade omast kuumem, võib korstnas oleva pasa põlema panna. Keskküttekatlal pidi ka vist eraldi olema...?
Vasta

(12-09-2017, 09:03 AM)oltsberg Kirjutas:  Kui keegi piinlikkust peaks tundma, siis teised tootjad, kes veelgi hullemaid, õllepurkõhukesi ahjusid teevad. Vastseliina oma ikkagi üsna raudne ja tummine tükk. Kui lähtuda 800st küttekorrast, siis 3 korda nädalas kasutades, tulebki see 5...6 aastaga täis. ...
(12-09-2017, 09:03 AM)oltsberg Kirjutas:  ... Lihtsalt säädus ütleb, et ühte lõõri ei tohi rohkem kui kahe küttekolde suitsu juhtida. ...

Kindlasti peab eraldi lõõr olema saunaahjul, sest tolle väljundgaas on muude asjade omast kuumem, võib korstnas oleva pasa põlema panna. ...
Egas tänapäeva Eestis paremat vist saa jah. Ka nende grill on peris kena tükk õue peal.

Mul õnneks polegi üle kahe küttekolde korstna kohta. Majas ühte korstnasse pliit ja suur ahi, teise korstnasse suunduvad 2 väikest ahju, saunas üks korsten ja saunaahi ning eesruum-pesuköögi suurte padadega pliit, viimast pole küll aastaid enam kasutatud. Aga imelik on just see, et saunaahju suits pigitab korstnat, tegelikult algab pigine osa juba poolest truubist (pliidi taga on soemüür-truup, milles saab ka piki otselõõri juhtida suitsu välja ja saunaahju oma käibki ainult otselõõri pidi), ju siis jahtub seal maha ...
Vasta

(12-09-2017, 00:23 AM)honkomees Kirjutas:  Milline puu see 11 kg sületäis oli, kas haab, paju või lepp.
...

St et uut tüüpi ahju pole minu korstnaga mõistlik teha? Ehkki minu vana ahi põletab ahjutäie samuti 30-40 minutiga.
 
... ja eluaeg (üle poole sajandi) olen teadnud, et ahjutäiele puid juurde ei panda, et ahju mitte lõhki kütta, vaid eriti külma ilmaga köetakse uus ahjutäis, kui ahi on osaliselt jahtunud, st mingi vähemalt 6-8 tunni pärast, soovitavalt siiski 12 tunnise vahega, nii olen ka toimetanud ja ahi on enam vähem elus.


Kalibreeritud sületäis on 11kg Wink pole vahet mis kaubamärgiga puu on.
Korstna kohta loeti mulle ka sõnu peale, et liiga suur lõõr, ei tõmba, külm jne. Tõmbab küll, läheb soojaks, ei lagune ja mulle sobib.
2x kütmisega lõhki minekut ei pelga, lihtsalt sooja jaotus on rahulikum. Kui terve sületäis korraga alla panna, siis on küll kiiresti ja palju kuuma, aga 3+tn ei võta seda nii kiirelt ligi. Jagad sületäie kaheks ja on tulemus parem. Lisaks on kolde täitmine ühe korraga ebamugav.

Selle moodsa mitme peenikese lõõriga olen teises kohas hädas, 15x15cm lõõr, suures 6 lõõriga korstnas, millest enamus on külmad (vent) ja teisi kasutatakse harvem (kütavad õhksoojus pumbad). Seda korstent külmalt tõmbama
saada on ... (vene keeles). Las parem olla jäme toru.
Vasta

Pioneeri analoog käib mul vanemate kodus juba mingit 23 aastat ja kütab mis mühin sooja müüri. Niiet ei tasu laita midagi!

Tegelikuses on aga asi sedasi, et enne kui ta tööle hakkas, tuli ta mööda kööki laiali lammutada, üleni ümber ehitada ja uuesti kokku panna. Kõigest! Smile
Kogu sisu sai omale voodri. Uksed said sammuti omale uue sisu, et saaks normaalselt õhu peale andmist muuta. Muidu käis pahinal kõik koldesse ja eesmine nupp oli ilulelu. Praegu kannatab seal isegi ahjus kenasti süüa teha ja veerandkivi soemüür läheb täitsa mõistliku ajaga kuumaks.
Kolle on tillukene ja puude hakkmimine tüütu, samas käib kuumalt ja puhtalt. Vahel oma köögi kolakat vaatan, siis teeb kohe kadedaks. Mul sellel koppelkolle ja no sööb puid nagu elajas.
See koppelkolle on termin mida ma ei tea kas on üldlevinud. Meiekandis on selliseks koldeks selline suur tühi koppel kuhu keset saab siis tule teha.
Ümberehituseks majaperemehelt ei ole luba saanud ja tegin salaja sinna voodri sisse. Käib paremini küll, aga hea ei ole.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne