Ahju sisemise ukse keevitamine ja ekspluatatsiooni puutuv

(22-09-2017, 21:29 PM)klemm Kirjutas:  Suured vs. Väiksed kivid.  ... põllukivi hunniku. Loogiline ju et see suur kogus hoiab sooja hommikuni. Ja hoidiski, kui lõpuks väiksed kivid panin.  Algul ikka suured, sellised 30-40 cm läbimõõduga( vahed ikka väikseid täis), mis ei läinud kuumaks. ...
No seda ma ise mõtlengi, aga motamees & co väidavad et olla parem vastupidi. No saunas peab ikka parajalt leili saama, isegi kui ahi kiiremini läbi põleb - see pole nii kallis uus panna kui toaahju ehitada.
Tsitaat:Mass on tähtis...õhk on saatanast massi vahel kui teemaks on sooja salvestamine kividesse. Mida vähem õhku kivide vahel pesitseb, seda kiiremini kuum kivisse saab. Pisikeste kivide vahel ei saa õhk ka nii kiiresti liikuma kui suurte vahel, seega jõuab rohkem energiat materjali sisse. Siit jõuame järgmise teemani, nimelt kivide vaheline ruum. Suurte kivide vahelise ruumi kinni panekuga saaks kivide soojuse salvestuskiirust oluliselt kasvatada, kuna õhk ei pääse seal enam liikuma. See kuidas see mõjutaks ahju materjali eluolu on juba teine teema. 
Vasta

Tasuta lõunaid ei ole olemas.  Toungue

Soojust salvestab ainult mass. Mõõdud ei ole energia salvestamise koguse juures olulised. Küll on suurus (täpsemalt eripind) väga oluline soojuse ülekandumise kiiruse jaoks. Ning aeg - iga energia ülekandeprotsess võtab aega. Jah, mida kõrgem on temperatuuride vahe, seda kiiremini see käib, aga igal materjalil on omad piirid, kustmaalt tekkinud termopinged materjali ära lõhuvad. Mida väiksem tükk, seda suurem eripind ja seda kiiremini energia kivisse (ja ka sealt välja) liigub. Õhk on üks nigel soojusjuht ja kui see veel liikuma peaks, siis võib oodatud lisasalvestuse asemel hoopis soojusvahetuse kiirus tõusta. Mis on igasugustel keristel-pliitidel niigi küttekeha mõttes liiga kiire.

Mainitud kivivillaga katmine on tõhus viis sundida sooja kivisse minema, selmet see mööda tuba ringi puhuma hakkaks.

Ehk mida suuremad kolakad on kasutusel, seda aeglasemalt tuleks neid soojendada. Seega põllukivikolakate alla pole mõtet valusat tuld teha - need ei suuda möödavuhisevat soojusenergiat niikuinii kuigi kiiresti ära neelata. Millele vihjas ka kerisest väljuva põlemisgaasi tempertuur, mis kella põhja lükkas...

Loodusel on omad seadused ja neid tasub tunda. Kui ei tunne, lähevadki ahjud lõhki ja saab kerisesse laotud kividest mõne kuuga killustik.
Vasta

Oi-oi-oi-oi-oi!

Kuidas küll nii kuum teema maha jahtunud on? Smile 

Üks põhjus küllap see, et ise pole torkinud. Esimene alampõhjus, et sain, mida tahtsin: ahjuukse, millest kogu minupoolne teematorkimine pihta hakkas. Tänan kõiki pakkujaid!

Teine alampõhjus, et aeg kulus praktilisele tööle:
   
Suits hakkas täitsa õiges suunas kulgema Smile  Pildil pole näha ust Sad  Tahab veel natuke mudimist/modifitseerimist, sama kehtib ka tuharuumiukse kohta, toogi taaskasutuslik. Ja tragikoomiline on see, et ostsin ühe lehe villa, kuid sellest ei jätkunud, et uksed paika panna. Egas midagi, tuleb mõne riba pärast veel üks leht osta.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin  Tulles tagasi saunakerise suured-kivid-alla postulaadi juurde: motamehel ses suhtes õigus, et nn mustal kerisel see puht tehniline/teostuslik nüanss, puhaskerisel vast erilist vahet ei ole.

Aga keerakem nüüd teema suitsusauna peale. Igati vägev värk, ka minu lugupeetud ema on suitsusaunas sündinud. Juriidiliselt peaks ta olema Hitleri alam Big Grin (Lõuna-Eesti oli tolleks ajaks võetud, põhjapool veel peksti Punaarmeed merre.)

Mida arvata sellisest suitsukerise aluskonstruist:
   
Puud pannakse sisse paremalt teiselpool tellismüüri olevast august. Kindlasti on selline konstrui üsna hinnaline, aga muud aspektid? Ja hästi illustreerib vajadust suuremad kivid alla panna.
Vasta

Väike probleem sunnib tõstatama pliidiremondiga seotud küsimusi. Nimelt pliidi kolde ülemises osas on mul šamottkivid olnud ja need on toetatud vinkelrauale. Ukse juures kaks rida. See vinkel kipub kuuma käes üles sulama ja kõveraks minema, nii iga 4-5 aasta tagant tuleb remontida. Mis ei ole nüüd suur õnnetus. Aga tekkis mõte panna nende kivide asemele šamottplaat ja seda ehk ei olegi vaja toestada vinkliga? Kas selline lahendus võiks toimida või tuleb toestus ikkagi teha? Kas šamottplaat võib praguneda ja ikkagi alla kukkuda. Kas saksa või vene plaati kasutada? Vene oma on mitmes poes müüa, aga kust saaks seda saksa oma? Või on äkki olemas mingi kuumakindlam vinkel? Vanal pliidil oli seal vist mingi auto vedrulehest lõigatud jupp ja see läbi ei põlenud, aga uuele pliidile selline rauakolakas sisse ei sobinud.
Vasta

(05-08-2018, 08:14 AM)Raudpats Kirjutas:  Väike probleem sunnib tõstatama pliidiremondiga seotud küsimusi. Nimelt pliidi kolde ülemises osas on mul šamottkivid olnud ja need on toetatud vinkelrauale. Ukse juures kaks rida. See vinkel kipub kuuma käes üles sulama ja kõveraks minema, nii iga 4-5 aasta tagant tuleb remontida. Mis ei ole nüüd suur õnnetus. Aga tekkis mõte panna nende kivide asemele šamottplaat ja seda ehk ei olegi vaja toestada vinkliga? Kas selline lahendus võiks toimida või tuleb toestus ikkagi teha? Kas šamottplaat võib praguneda ja ikkagi alla kukkuda. Kas saksa või vene plaati kasutada? Vene oma on mitmes poes müüa, aga kust saaks seda saksa oma? Või on äkki olemas mingi kuumakindlam vinkel? Vanal pliidil oli seal vist mingi auto vedrulehest lõigatud jupp ja see läbi ei põlenud, aga uuele pliidile selline rauakolakas sisse ei sobinud.

Igasugune metall koldes, mis ei ole uks, tuharest või pliidiraud on saadanast. Nii on mitu pottseppa öelnud ja tundub, et ei valeta
On veel olemas tulekindel segu (betoon vms), saad valada nagu betooni ja krdi kõva jääb. Mulle on sel moel valatud 3-e küttekolde laed jm otsustavad kohad. Ühtki pragu või kildu veel pole.
Vasta

(05-08-2018, 08:14 AM)Raudpats Kirjutas:  ... Aga tekkis mõte panna nende kivide asemele šamottplaat ja seda ehk ei olegi vaja toestada vinkliga? ...


Ikka võib panna, aga plaat peab olema lahti (ei tohi seguga kinni panna)

(05-08-2018, 09:48 AM)hulgus Kirjutas:  Igasugune metall koldes, mis ei ole uks, tuharest või pliidiraud on saadanast...

Eks need loetletud asjad on ka saadanast, aga ilma nendeta ei saa. 
Näiteks tuharest "elab" ainult sellepärast tule üle, et ta saab pidevat jahutust. Kui tuhk tõuseb tuharestini, siis põleb/väändub see ära. Pliitaraud saab pealtpoolt jahutust ja uks ka väljapoolt. Sisemine kaitseplaat põleb tihti läbi. 
Jõudsime siis lõpuks jälle Hulguse saatana postulaadini, et metalli koldesse ei tohi panna.
Vasta

(05-08-2018, 10:08 AM)motamees Kirjutas:  
(05-08-2018, 08:14 AM)Raudpats Kirjutas:  ... Aga tekkis mõte panna nende kivide asemele šamottplaat ja seda ehk ei olegi vaja toestada vinkliga? ...


Ikka võib panna, aga plaat peab olema lahti (ei tohi seguga kinni panna)

Vinklit ei ole vaja? Saksa või vene plaat?
Vasta

(05-08-2018, 12:39 PM)Raudpats Kirjutas:  Vinklit ei ole vaja? Saksa või vene plaat?

Milleks esimesel lausel küsimärk taga on? Mitu meest ju seletasid põrgust ja saatanast.

Minu mõistuses ei ole vahet saksa ja vene plaadil. Olen kasutanud mõlemaid. Kui pole liimitud, jäävad terveks. Mõõdud neil erinevad, kumb sobib. Muidugi reklaam on saksa kivil hulga võimsam. Aga kumba kauem kasutatud on?
Vasta

(05-08-2018, 17:02 PM)motamees Kirjutas:  
(05-08-2018, 12:39 PM)Raudpats Kirjutas:  Vinklit ei ole vaja? Saksa või vene plaat?

Milleks esimesel lausel küsimärk taga on? Mitu meest ju seletasid põrgust ja saatanast.

Mõned siin väidavad, et läheb ikkagi pooleks see plaat ja kui vinklit ei ole, siis kukub ju alla.Ei tahaks keset talve pliiti remontima hakata. Kui pragunemise ohtu ei ole, siis ei ole ka vinklit vaja. Ma ei ole ühtegi plaati kunagi pannud, seetõttu ei teagi.
Vasta

(05-08-2018, 17:02 PM)motamees Kirjutas:  
(05-08-2018, 12:39 PM)Raudpats Kirjutas:  Saksa või vene plaat?


Minu mõistuses ei ole vahet saksa ja vene plaadil. Olen kasutanud mõlemaid. Kui pole liimitud, jäävad terveks. Mõõdud neil erinevad, kumb sobib. Muidugi reklaam on saksa kivil hulga võimsam. Aga kumba kauem kasutatud on?
pakun,et materjal ise sama nii plaat kui kivi.mul hakke katlas päevas ca tund kuuma ja ukse kaitseks on samotid ukse ees,venelane paari nädalaga pooleks ja ei jõua vahetada.viskas üle ja läksin sakslasele üle ja samad tingimused ja häda mitte kui midagi ja kestab kenasti.ca 10 aastat tagasi kliendi pioneer pliita koldesse vene samotist vooder mis juba paar aastat pudru seest ja nõuab vahetust.vene samotist ahju kolded praod sees ja kivid kah pooleks paljudel-miks ei oska kommenteerida,aga vene samott saast ja ajalugu juba mulle.valasin köögi põrandat mingi aeg ja peale valu betooni karvad maha nühkida oli vene samott sillus suurepärane asi lihvimiseks.
Vasta

Tõmbame kuuma kuid jahtunud teema elustamiseks tikku Smile 

Eespool presenteerisin oma saunaahju, aga remontimisest/modimisest möödunud 2,5 aasta jooksul on tekkinud selline olukord Sad
   
Ehk siis lagi (10mm plaat) on keevitusest lahti tulnud ja kaardunud, puud ei mahu enam ahju ära Sad  Hävingu põhjused selles, et keevitus sai kehv: maskis pea ei mahtunud ukseaugust sisse, sai poolumbes jurtsutatud. Ja teiseks saab too pool rohkem kuuma, teisel pool on veetoru, mis mõjub jahutavalt.

Kuidas sellisest olukorrast auga välja tulla?
Vasta

Tungraud ja gaasikeevitus lahendavad koos selle mure ära.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Jah, minu mõte jõudis kah sinna välja. Aga jätkusuutlikkus? Mingi x aja pärast jälle samasugune... Või...?

Maru hea oleks laeks panna šamottplaat, aga mis vägi teda kinni hoiaks?
Vasta

(26-04-2020, 13:30 PM)oltsberg Kirjutas:  Jah, minu mõte jõudis kah sinna välja. Aga jätkusuutlikkus? Mingi x aja pärast jälle samasugune... Või...?

Maru hea oleks laeks panna šamottplaat, aga mis vägi teda kinni hoiaks?
Aga pane samtottplaadid külgedele ka , lagi toetuks nende peale.
Vasta

Meil käis pottsepp, siis too rääkis, et šamotti olevat ka mitut sorti - üks mõeldud pliitidele-ahjudele, teine kateldele, mis kogu aeg köevad. See katla oma ei pidavat pidevat kuumutamist-jahtumist, nagu ahjul-pliidil ju iga päev toimub, kannatama ja pidi kiirelt sodiks muutuma.
Vasta

(26-04-2020, 16:59 PM)Mahno Kirjutas:  Meil käis pottsepp, siis too rääkis, et šamotti olevat ka mitut sorti - üks mõeldud pliitidele-ahjudele, teine kateldele, mis kogu aeg köevad. See katla oma ei pidavat pidevat kuumutamist-jahtumist, nagu ahjul-pliidil ju iga päev toimub, kannatama ja pidi kiirelt sodiks muutuma.
Nagu Marko soovitas ,upita kuidagimoodi üles ja mingi rauakärakas alla ,toeks.Sellises asendis seda .......ei ole ehk mõistlik proovidagi keevitada.Ehk nii.
Vasta

(26-04-2020, 14:59 PM)pat1 Kirjutas:  
(26-04-2020, 13:30 PM)oltsberg Kirjutas:  Jah, minu mõte jõudis kah sinna välja. Aga jätkusuutlikkus? Mingi x aja pärast jälle samasugune... Või...?

Maru hea oleks laeks panna šamottplaat, aga mis vägi teda kinni hoiaks?
Aga pane samtottplaadid külgedele ka , lagi toetuks nende peale.

Mnjah, aga koldeosa baasdetailiks on 500 mm gaasitoru, seega asi ümmargune. Kui nüüd külgede peale midagi panna, jääb kolle väikseks. Pealegi ei pruugi need külgmised plaadid paigal püsida. Ja veetoru ei klapi sellise lahendusega hästi kokku, kui üldse.

   
Vasta

(järgnev on teoreetiline heietus). On ju olemas ka tulekindel betoonisegu. Teed ahju saalungid, valad, ootad ja saalungid kütad hiljem korstnasse. Meister kes mulle 2 erilist ahju teinud, kasutab päris palju, kokku pole miskit kukkunud. samas... tema seob seda kividega, kuis metalliga koos liikuma hakkab, ei kujuta ette.


Vasta

(26-04-2020, 14:59 PM)pat1 Kirjutas:  
(26-04-2020, 13:30 PM)oltsberg Kirjutas:  Jah, minu mõte jõudis kah sinna välja. Aga jätkusuutlikkus? Mingi x aja pärast jälle samasugune... Või...?

Maru hea oleks laeks panna šamottplaat, aga mis vägi teda kinni hoiaks?
Aga pane samtottplaadid külgedele ka , lagi toetuks nende peale.
saksa samotti mitmetes eri paksustes ja kestab hääste,vene saast mida koduahjus kasutatakse ei kannata kriitikat.
Vasta

Mis seal lae peal toimub.? Kui see on suitsugaasi liikumiseks vajalik, siis mul on tehtud sama moodi gaasitorust ahi kuid lagi on kumer ja suitsugaasile on torud, lae kohal, kivide vahel. Kahe toruga liigub tagant ette ning ühe toruga uuesti taha otsa ja siis korstnasse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne