Survepesur
#21

(14-04-2016, 13:48 PM)oltsberg Kirjutas:  Kas kuskil pakutakse sellisele tündrile mingeid üleminekuid/liitmike, et saaks korgi asemele paigutada kraani?

Või tuleb lihtsalt suuremale korgile auk uuristada ja sinna kraan aretada?
Mina olen sarnases situatsioonis aretanud. Hästivarustatud santehnika poest saab läbiviiguks sobiva jublaka või kraani, sinna otsa sobiva keermega õhukese mutri ja kummiseibi. Õhemasse materjali olen augu sisse lasknud astmelise koonuspuuriga ja ongi tehtud. Igaks juhuks võib veel siilikärssa vahele panna kui pind krobeline ja kahtlus, kas kummitihend pidama jääb.
Aga kui keegi teab 1:1 istuvat valmislahendust, siis kuulan huviga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#22

 Vali millist suurust ja värvi düüsi tahad https://www.google.ee/search?q=lavor+noz...her+Nozzle

Ebay aitab edasi.

Bensiinis peitub kiirendus - diislis vingu hais.
Vasta
#23

Tänan, Naabrivana, aga düüsid on olemas.
           
         

Jätkan siis, kui pääsen arvuti juurde, mis ühe postituse jooksul 3 korda ära ei sure Sad
Vasta
#24

Äge värk. Kas selliseid pumpasid jäi sinna veel?Huvitav palju ka maksis.

Mul nimelt üks Gerni nimeline kuumakas millel pump oma elu lõpetanud ja varuosi pole ka leida suutnud.
Olen vaikselt ikka mõelnud, et sinna saaks ju mõne muu pumba otsa aretada.Paari selle ala meistriga olen üritanud kaupa teha aga suht tulutult,soovitavad uue osta Sad ei viitsita lihtsalt jännata. Seega oleks sellisest pumbast küll huvitatud.
Vasta
#25

(14-04-2016, 23:10 PM)jänkuonu Kirjutas:  Äge värk. Kas selliseid pumpasid jäi sinna veel?Huvitav palju ka maksis.
Maksis 218 kehtivat rahaühikut. Soodushind siinstele foorumlastele. Kui palju neid järel on, võib öelda kaasfoorumlane Gravity 

Eespool olen küll pannud lingi pumba andmelehele, aga kordan veel: see pump vajab vähemalt 3,3 kW ja pöörded peavad olema 3400 minutis (mõeldud 19,05mm võlliga sisepõlemismootori otsa).

Muidugi ei oleks üldse paha, kui Sa oma pesurist mingid pildid paneks, või lingiks mingi  veebilehe. Saaksid teised kaasa mõelda. 
Vasta
#26

Esimese ejakulatsioonini on jäänud 1xx eurot ja mõned tööpäevad (mis praktikas tähendab mõnda nädalat).

Tekkinud on mõned küsimused.

Kõigepealt: antud pump on originaalis mõeldud sisepõlemismootori otsa. Mootor pöörleb väljundvõlli poolt vaadates vastupäeva? Järelikult tuleb pumpa võlli poolt vaadates pööritada päripäeva?

Üks asi, mida minu külamehemõistus ei võta, on kiirliitmikud. (Eespool pildil isane ka filtri küljes näha.) Kindalsti toredad ja mugavad asjad.

Väike kõrvalepõige/offtopic suruõhu maailma. Kangesti naljakas on vaadata, kuidas mõni külamees kompressoriga majandab. Näiteks on vaja rehvi pumbata. Paneb külamees oma sdelano v sssr  kompressori podisema ja otsib välja samast ajastust pärineva pumpamisotsiku. Kinnitab selle vooliku otsa. Innovatiivsemal juhul klambriga, kehvemal juhul traadiga. Vedib vooliku pumpamisobjektile, läheb kompressori juurde ja avab kraani. Voolik väänleb ja sisiseb põrandal nagu maduuss Smile Kui üksjagu pumbatud, tuleb meelde, et manomeetrit on kah vaja. Läheb mees manomeetrit otsima ja taas sooritab voolik oma maduussi trikke (vahepeal ei viitsi ju kraani kinni keerata). Ühesõnaga õpetlik lugu kiirliitmike (olgu siis õhu või vee vallas) vajalikkusest ja mõistlikkusest.

Aga. Õhu puhul on isaspoole sisemõõt ca 7 mm, vee korral sinna 9 mm kanti. Ja nüüd ongi küsimus, et kas see emashiire, noh, sellesamusegi suurusega auk vooliku potentsiaali ära ei nulli? Ok, trassisurvega vast ei ole probleemi, pressib ise, aga isevoolulise tünnitoite puhul?

Teema üleviimisel veest elektrini võtan jutuks ujuklüliti. Asja mõte välistada pesuri käivitumine, kui sisendis puudub vesi ja seisata aparaatus, kui vesi peaks mingil põhjusel lõppema. Ideed maha laita ei ole mõtet, sest lüliti on olemas ja olen sellega seonduva aretamiseks kaks pikka päeva vaeva näinud. Lisaks on ka ujuklülitist mööda hiilimise võimalus, kui asi tõesti ei õigusta.

Haudusin välja 2 paigutusvarianti a):
   
Ehk siis kolmik (mõistagi messingist). Kuna ujuki läbimõõt on 25 mm, peaks kolmik olema toll või isegi 1 1/4. Eelisena näen lihtsust ja loogilisust. Puudusena hind ja asjaolu, et kui vesi suure hurraaga sisse purskab, võib ta ujuki vastu seina suruda (lõtk on üsna suur) ja see jõud võib üleslükkejõust suurem olla. Ja kui hea on üldse ujukil seista Taukari kombel tõmbetuule (otsese veevoolu) käes? Olulise puudusena ei ole võimalik ka täpne häälestamine (kõrguse muutmine).

Variant b):
   
Taas kolmik, mis võib filtriga haakumiseks olla ka 3/4" ja eraldi totsik lüliti tarbeks. Eelisena näen soodsamat hinda võrreldes eelmise variandiga. Samuti seda, et topsiku kõrgust on võimalik suvaliselt muuta ja seega lüliti optimaalne rakendumine täpselt välja kraadida. Puudus (minu arvates) võib olla pikk reageerimisaeg nivoo muutusele. Või...?

Ja nüüd elektrist. Varusin pesuri tarbeks 5*2,5 kummikaabli. Põhjusel, et oli odavam kui 4*2,5. Hakates alajaamast pihta, tuleb majja 4 juhet. Majas on süsteem nagu peab: pliidi taha näiteks tuleb 5 juhet, kuigi maandus ning neutraal istuvad maanduslatil kõrvuti nagu ühe pepu kaks kannikat. Maja kilbist kõrvalhoonesse läheb 4 soonega kaabel ja 3F puhul on kasutusel nn europesad.

Näen aga ette, et pesur võib ka kellegi teise, näiteks äiapapa kätte sattuda. Enamikel külameestel on kasutusel sellised asjad
(Muide, tihtipeale neid müüaksegi papa/mamma komplektina, mitte eraldi.)

Eelmise riigikorra ajal eraldi neutraali ja maandust ei tuntud, üks null puha (220 puhul siiski erandid olid). Näiteks 220V pooliga kontaktoritel on pooli teine ots täiesti süüdimatult seadme korpuse külge ühendatud (olen ise ka nii teinud, ja kuna siin praegu kirjutan, siis järelikult surnud ei ole).

Kui mu pesur nüüd äiapapa kätte satub, siis kostab kõigepealt hirmsat joptelemist. Alles oli: äi-ämm ostsid uue pliidi. Seinast tuli 4 juhet. Äiapapa ühendas kollarohelise korpuse külge, aga siis ei töötanud praeahju valgustus ja ventilaator. Kutsuti mind appi. Ühendasin siis julmalt neutraali ja maanduse korpuse küljes kokku. Ämm ei ole surnud (tõesti on mul hea ämm, mitte ei taha teda ära tappa). Või tuleb mul siiski hakata ühel päeval elama teadmisega, et tapsin ämma?

Mina olen seni 4/5 juhtme konfliktid lahendanud seni nii, et 5 pin pistikutes maanduse ja neutraali ära sillanud, et kõikides situatsioonides töötaks. Korrektne ei ole, aga mis teha. Või on see nii ohtlik, et peaks kiiremas korras kirsturaha varuma?

Tänan pika ja segase sisemonoloogi lugejaid.
Vasta
#27

Kilbis on nad nagunii koos, seinapesas võib ka.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

(05-05-2016, 10:20 AM)oltsberg Kirjutas:  Mina olen seni 4/5 juhtme konfliktid lahendanud seni nii, et 5 pin pistikutes maanduse ja neutraali ära sillanud, et kõikides situatsioonides töötaks. Korrektne ei ole, aga mis teha. Või on see nii ohtlik, et peaks kiiremas korras kirsturaha varuma?

 Selline lahendus ei tööta kõikides situatsioonides.
Eeldame, et  kilbis on 5-pin 3-faasilise pistikupesa ees 3-faasiline kaitseautomaat ja selle ees rikkevoolukaitse.
Ja et kilbist kuni pistikupesani on kõik tänapäeva nõutele vastav, e. 5 juhtmega süsteem.
Seni, kuni Sinu poolt kokku ühendatud PE ja N kaudu voolu ei liigu (nagu see kolmefaasilise tarbija ja 400V voldise mähisega kontaktori puhul enamasti on), töötabki. Aga kui kontaktor on 220/230V mähisega?
Üleüldse on nii, et kirsturaha võiks ühel enesestlugupidaval kodanikul alati hakkamas olla. Ja mitte pangakontol, kust lähedased seda kätte ei saa.
Ja kui seda kirsturaha hakkab juba liiga palju saama, siis pigem investeerige see ülearu olev osa millesegi kasulikku, kasvõi näiteks oma majapidamise juhtmestiku kaasajastamisse. Esimese asjana ehitage oma tarbija juurde korralik kordusmaandus.
Kui seda juba ei ole. Enamasti ei ole.
Ja siis edasine juhtmestik. Vajadusel (pikk õhuliin alajaamani) ka korralik liigpingepiirikute süsteem.
Üldjuhul on väga tasuv investeering.
Vasta
#29

miks ujuk aga mitte rõhu lüliti ehk pressostaat
automaat õhuti enne pumpa mis tühja vooliku laseb veega täituda ja õhul eest ära minna
Vasta
#30

(05-05-2016, 21:11 PM)MeelisV Kirjutas:  miks ujuk aga mitte rõhu lüliti ehk pressostaat
No lihtsalt polnud nii peenikesest asjandusest kuulnudki.

Väga tore, et ksf! tcumen on asjalikult sõna võtnud.

Kui nüüd iidamast-aadamast heietama hakata, siis majapidamise elektrindust korrastati 1995 proffide poolt. Siis olid naljakad ajad. Näiteks majja ei tohtinud enam alumiiniumjuhtmeid panna, aga kõrvalhoonetesse läksid vabalt ja süüdimatult (laojääkidest). Uus ja vana segamini. Majja läksid sellised harukarbid nagu tänapäevalgi, aga juhtmed keerutati seal vanakooli kombe kohaselt kokku ja mähiti halli riidest isoleerpaela ümber. Kusjuures sinine juhe ühendati faasiga (ei teagi kas omalooming, või oli tollal ametlikult nii). Kööki pliita külge läks vanakooli CCCPi pistik, viies juhe kooriti pundist välja ja kruviti pliidi korpuse külge.

Loomulikult olen ma jõudumööda elektrisüsteemi uuendanud, näiteks kõrvalhoonetes aastast 1970 pärinevad alumiiniumjuhtmed  välja vahetanud. Aga ausalt öeldes puudub motivatsioon, et osta ca 40 m 5-soonelist kaablit ja see maja kilbist kõrvalhoonesse vedada. Kraavi peaks kaevama, sest 1995 ei tulnud keegi selle peale, et kaabli saab ja võib ümbristorusse paigaldada.

Rikkevoolu kaitset ei ole ega tule.

Kui laiemalt vaadata, siis pole asi selles, et inimesed ei tahaks uuendusi ja sisteemi omaks võtta. Mõned muidugi ei taha ka.

Küllap ei sõdi keegi põhimõtteliselt selle vastu, et elektrisüsteem või küttekolded oleksid korralikud. Inimestel ei ole lihtsalt raha. Vaadake Kodutunnet. Ja kummaline on mõelda, et inimesed jõudsid eelmise paha riigikorra ajal maja ehitada, aga täna ei jõuta enam tapeeti ja värvi osta, rääkimata elekrinduse kaasajastamisest jne.

Elektrisüsteemide totaalne kontroll oleks väga hea võimalus inimeste kottimiseks. Kui ei vasta nõuetele või on füüsiliselt väsinud, siis vool välja! Selliseid majapidamisi on külades ... jah, ei oska isegi suurusjärku pakkuda.

Või kui mistahes eluvaldkonna turvalisusest rääkida, siis loogika järgi ei peaks seda foorumit olemas olema. Sest kõik CCCPi ajal elanud inimesed peaksid tänapäevaste turvanõuete taustal ammu surnud olema.

Ja kiuslik küsimus: kuidas CCCP sai nelja juhtmega elatud (eespool mainisin, et 220V kontaktorid ühendati seadme maanduspunkti ehk sisuliselt korpuse külge)?

Ok, aitab vahutamisest, konkreetsemalt.

Jah, pesuri "lokaalkilpi" tuleb 220V kontaktor ja muud huvitavat (varsti presenteerin). Olen tubli ja PEd ja Ni seal kokku ei pane. Pistikus ka ei pane. Kui aparaatus satub "normaalse" 5-juhtmelise süsteemi otsa, siis on ok. Kodus kõrvalhoone 5 pin seinapesades asi sillatud. Mida ma ikka ennast 5 juhtmega petan, kui hoonesse tuleb 4. CCCP süsteemist toites ei näe küll muud varianti, kui üleminekut, kus vene papa ja euromamma paaritamisel toimub sildamine mamma kõhus. Inimesed eluaeg CCCP asjade peal elanud, ja elavad vanadest varudest tänaseni. Ei tea nad rikkevoolukaitsmest ja muudest moodulistest asjadest midagi.

Ja kas mu ämm on ikkagi surmaohus?
Vasta
#31

Minulgi sisendis neli juhet, millest jahume? Muidugi suudan hoomata Tõkumeni juttu aga reaalne elu on natu teine...

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#32

Las teadjamad parandavad aga mul on nii tehtud. Kas seadusele vastab, ei "kommentaari". Lihtsalt see vabastab igas pistikupesas PE ja N omavahelise ühendamise, mis oleks veel rohkem ebaseaduslik. Üldjuhul on ju lubatud ainult üks nendevaheline ühendus liitumiskohas või sealkandis. Mul on siis nagu kaks liitumispunkti, üks toas, teine kõrvalhoones, kuhu tuleb ka EE vool ja arvesti asub ka seal. Asi selles, et mullegi tuleb kõrvalhoonest tuppa maa alt ja muru üleskaevamine ei tule kõne alla seal asuvate rooside ja muu abikaasa ilumeelt toitvate objektide tõttu. See maaalune on üpris jäme AL neljane kaabel.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#33

Ksf! aavu on väga hea küsimuse õhku visanud, millele ootan ka ise asjatundliku vastust. Või ongi sisuliselt tegu kordusmaandusega, millele viitas ksf! tcumen?

Jalutasin maja kilbist alajaamani (4 postivahet). Mõistagi on kilbis maandulatt, mille küljest jookseb maa sisse katanka. Majale lähima posti juures tagusid elektrimehed maa sisse 5 meetrit vaskvarrast, et hää oleks. Ja loomulikult on maandatud alajaam. Seega siis teel alajaamast kilbini (kaasa arvatud) kolm maanduspunkti. Kuna ükskord sõideti post pikali, läksid vahetusse kaks posti ja kogu traadindus. Ehk siis nelja eraldi juhtme asemele paigaldati posti otsa kaabel. Kui nüüd mälu ei peta, siis vanal süsteemil oli nulltraat küll isolaatori küljes, kuid ühenduses traaversiga, mis omakorda ühendatud posti armatuuriga. Seega siis maandus iga posti juures?

Tulles nüüd peateema juurde tagasi, jäi üks asi painama.

(05-05-2016, 21:11 PM)MeelisV Kirjutas:  miks ujuk aga mitte rõhu lüliti ehk pressostaat
Kas siin on mõeldud midagi sisuliselt sellist nagu veeautomaatidel, või mõnda peenemat asjandust? Milline on rakendumisrõhk? Trassisurve puhul (millega eelistatavalt ka pesurit toitma hakkan) pole probleemi. Aga tünnitoide? Mida võiks näidata manomeeter, kui vesi tuleb näiteks 2 m kõrgusele paigutatud tündrist? Kas eksisteerib mõnda nii tundlikku asjandust, mis suudab isevoolu eristada vee täielikust puudumisest? Ujuki puhul lihtne: kui ikka vett ei ole, kukub ujuk alla.
Vasta
#34

"pressostaadi" leiab kõige lihtsamalt mõne vana pesumasina seest (too andur, mis pesuvee taset kontrollib)  Big Grin
Vasta
#35

Tänan, Sax!

Siis selline vidin?
   
Mis-on-karul-kõhus-pilti ka:
   
Sellise asja kasutamine jääb küll õige mitmel põhjusel (liiga avatud ehitus, 5V pinge, rakendumisdiapasoon) ära.

Ma vähemalt proovin ujuki varianti, saab endale ja teistelegi asi selgeks (ega keegi vist sarnases kontekstis proovinud ei ole?). Igatahes palju süütum asi, kui selline sotsiaalbioloogiline eksperiment
Vasta
#36

Mingid vanemad on "loogika" vabad ka  Smile
Vasta
#37

(06-05-2016, 10:22 AM)aavu Kirjutas:  Las teadjamad parandavad aga mul on nii tehtud. Kas seadusele vastab, ei "kommentaari". Lihtsalt see vabastab igas pistikupesas PE ja N omavahelise ühendamise, mis oleks veel rohkem ebaseaduslik. Üldjuhul on ju lubatud ainult üks nendevaheline ühendus liitumiskohas või sealkandis. Mul on siis nagu kaks liitumispunkti, üks toas, teine kõrvalhoones, kuhu tuleb ka EE vool ja arvesti asub ka seal. Asi selles, et mullegi tuleb kõrvalhoonest tuppa maa alt ja muru üleskaevamine ei tule kõne alla seal asuvate rooside ja muu abikaasa ilumeelt toitvate objektide tõttu. See maaalune on üpris jäme AL neljane kaabel.

(08-05-2016, 22:23 PM)oltsberg Kirjutas:  Ksf! aavu on väga hea küsimuse õhku visanud, millele ootan ka ise asjatundliku vastust. Või ongi sisuliselt tegu kordusmaandusega, millele viitas ksf! tcumen?

Jalutasin maja kilbist alajaamani (4 postivahet). Mõistagi on kilbis maandulatt, mille küljest jookseb maa sisse katanka. Majale lähima posti juures tagusid elektrimehed maa sisse 5 meetrit vaskvarrast, et hää oleks. Ja loomulikult on maandatud alajaam. Seega siis teel alajaamast kilbini (kaasa arvatud) kolm maanduspunkti. Kuna ükskord sõideti post pikali, läksid vahetusse kaks posti ja kogu traadindus. Ehk siis nelja eraldi juhtme asemele paigaldati posti otsa kaabel. Kui nüüd mälu ei peta, siis vanal süsteemil oli nulltraat küll isolaatori küljes, kuid ühenduses traaversiga, mis omakorda ühendatud posti armatuuriga. Seega siis maandus iga posti juures?
 Panen algatuseks ühe lingi:
http://www.elektrik.pri.ee/failid/dokume...STIKUD.pdf
Põhimõtteliselt on tänapäeval kõikidel võrguteenuste osutajatel kasutusel TN-C juhistik. Ehk maakeeli: alajaamast tuleb kolm faasi ja null, nagu vanakooli mehed ütlevad. Tänapäeval kutsutakse PEN-juhiks. Ok on mõned erandid Tallinnas, aga need ei puhu hetkel pilli. Pole vahet, on see maakaabel või õhukaabel, või neli traati tuules kõlkumas.
Mitte keegi ei kohusta tarbijat enda liitumispunktis välja ehitama kordusmaandust, võibolla välja arvatud uute liitumiste puhul. (Siin las targemad parandavad vajadusel, ma ei ole tegevelektrik ja ei ole viimaste arengutega kursis.)
Samuti ei kohusta keegi liitumispunktis tegema PE ja N lahutamist.
Õigupoolest on see "liitumispunkt" lepingust tulenev vastutusala piiri määratlus ja see ei pruugi elektriala loogikaga kuidagi kokku minna.
 Kui täna ehitada uus hoone, siis sinna tuleb projekteerida ja ehitada üldjuhul TN-S juhistik (ja kordusmaandus) ja kui toide saabub nelja juhtmega, siis vajalikus kohas tehakse see PE ja N lahutus ja edasi minnakse 5-juhtmega.
Tagasi neljajuhtmelise süsteemi peale enam ei tohi.
On ka selline nüanss, et elektripaigaldis peab vastama ehitusaegsetele normidele.
Ehk, kui talumaja seinal jookseb kuulo, siis juhul, kui selle seisukord on hea, siis ei ole selle kasutamises midagi halba, veel vähem ebaseaduslikku. Iseasi on, kuidas tavainimene on võimeline seda seisukorda hindama.

Seega, kui ma ksf aavu joonist ja juttu õigesti mõistan, ei ole seal midagi seaduse- ega mõistusevastast. Tehniliselt täiesti akpseteeritav lahendus (kasutan sarnast isegi). Ja on kalkuleerimise küsimus süsteemi moderniseerimisel või ehitamisel: kas paigaldada tarbijateni 5-soonega kaabel ja liitumiskilbi juurde kordusmaandus ehitada või minna edasi neljasega ja kordusmaandused tarbimiskohtade juurde ehitada. Neid kordusmaandusi võib vabalt mitu olla. Ja võib vabalt olla, et mitu kordusmaandust tuleb odavam ehitada, kui 4-se asemel viiene kaabel vedada.
Miks üldse viie/kolmejuhtmelisele süsteemile üle minna? Keegi ju ei sunni. Miks olemasolevasse paigaldisse rikkevoolukaitseid lisada? Seda ka ju keegi ei sunni, va. uusehitiste puhul.
Mina olen isiklikult seda meelt, et elekter ei peaks mind ega mu lähedasi ära tapma. Mitte et vanemad süsteemid seda automaatselt tegema hakkaks. Aga ma ei näe ka põhjust, miks ma ei peaks tänapäevaseid tehnilisi lahendusi ja võimalusi kasutusele võtma. Kui need loovad võimaluse asjad turvalisemaks ehitada.

Ei ole minagi mingi rikkur ja oma majapidamises alustasin abihoone kordusmaandusega ja rikkevoolukaitsmega (mis tol ajal maksis veerand minu kuupalka) ja tasapisi ahel-ahela haaval on pm. kõik moderniseeritud.

Need ühendused, mis posti otsast maasse suunduvad, ei vasta kordusmaandusele esitatavatele nõuetele ja neid kutsutakse "potentsiaaliühtlustusteks".
Vasta
#38

Kunagi teletorni keldrilaborisse riiuleid paigaldades kurtis grupivend (olime samas kohas praktikal) et suht nutune kui kõik asjad on maandatud, säraka saamise tõenäosus kordades suurem. Seal pidi ka tööriistariiuli maandama.
Võimalik, et oli seotud mingite ülepingutatud raadiohäirete nõudega. 
Samas tavaloogika ütleb, et paenduvas juhtmes on kahe nulli/maanduse olemasolul kordades suurem mõte kui statsionaarses.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#39

Suur, suur tänu tcumen! (Kiika maineosakonda ka Smile  )

Kordusmaanduse teostaminse legaalsus/mõistlikkus a la ksf aavu langetas lausa kivi südamelt. Siis tuleb ka endal kõrvalhoonesse nii teha. Nagunii tuleb varuda korralik kilp (praegu nagu kilpi polegi, veneaegne nö kaitsmeplokk ja hirmus varesepesa). Mahub lähiaja plaanidesse.

Liitumispunkt on jah rohkem juriidiline mõiste, et kus lõpeb võrguettevõtja vastutus (finantseerimine) ja algab kliendi oma. Mind on sellega parajalt tillist tõmmatud. Liitumispunkt majaseinal, kust kilbini ca 8 m kaablit. Kui peaks seda vahetada tahtma, siis parajalt kulukas spektaakel (peakaitsme plommide eemaldamine/paigaldamine jne. Minupoolest võinud liitumispunkt kilbis olla).

Vabandan, et eespool väljendasin ennast kohati üsna sõjakalt ja irooniliselt. Mina saan muidugi uuendusest ja sisteemist aru, aga teatud eas inimestel saab kõvaketas täis ja nad ei ole võimelised uuendusi omaks võtma (a la eluaeg nii elatud, mis siis nüüd teitsmoodi on?)

Mina olen ka aru saanud, et keegi otseselt, püstol kuklas, ei suuni süsteemi uuendama. Seega 4/5 konflikt minu enda tekitatud. Miks? CCCPi 4 pin kooslusel on rida puudusi. Suhteliselt ebakindel kontakt (kui keevitusele 1 faas kohale ei jõua, siis aparaat lihtsalt ei keevita korralikult. Aga mootorist võib niimoodi lahti saada). Teiseks puudub juhtme otsa mammavariant. Tõsi, külamehed on vene baaba lauajupi külge naelutanud, aga mina seda korrektseks ei pea. Kolmandaks on kaasaegsel faasipöörajaga papavariant.
Maksab küll tavalisest 3 korda rohkem, aga see on hind mugavuse eest. Palju parem, kui asja lahti harutada ja juhtmeid ümber tõsta. Ja pealegi, nagu eespool mainisin, müüakse Vene omi enamasti papa/mamma komplektina. Mammasid pole ju niipalju vaja kui papasid, kõiki seadmeid ju üheaegselt ei kasuta. K-rauta pakub küll eraldi, oli vist 2.50 tükk.

Kudusin valmis illegaalse asjanduse:
   
See on tegelikult melotš. Sattusin hiljuti ühte valla allasutusse (ikkagi ametlik/riiklik värk) ja mida ma näen: CCCPi ja kaasaegsed jõupesad rõõmsalt kõrvuti seinal! Juhtmed muidugi veneaegsed... Ai-ai-ai... Kuigi väga sümboolne: meie elu ongi mikstuur endisest ja praegusest.

Ja ka see pole veel midagi. Mul töö juures on väga akuraat elektrisüsteem, isegi traataiad ja veetorud on maandatud. Kuid teatud seadmetele pole veel maakaablit jõutud paigaldada ja juhtme otsas ripuvad 5 pin mammad. Nende toitmiseks tuleb kohale vedida pikendus, kus mõlemas otsas on papa. Ja kui nüüd keegi kiirustades torkab selle juhtme esmalt seina ja vedib seadme juurde ning puudutab kogemata teist papat...

Teema mõistes kogu elekrinduse lahkamine küll OT, aga kindlasti üldhariv. Varsti kirjutan ka teema peakangelase aretamisest.



 
Vasta
#40

Tcumen ja oltsperg tegid põhjaliku seletuse miks elekter kord nii aga kord naa on ühendatud. Kiitus. Kuigi see elektriasi on antud teemas tõesti OT lisan maakeeli veel paar rida.
   Kui mingi seade kasutab elektrit ja vett korraga oleks kasulik ˇ0ˇja maandus eraldi vedada. Pistikupesas eraldi ühendamisest on kasu ainult siis kui pesale on kuskilt ikkagi maandus tulemas. Kindlasti ei tohi ˇ0ˇolla ühendatud kuhugi korpusesse-keresse. MIKS? vastus on lihtne. ˇ0ˇon samasugune voolukandja ja mingi anomaalia korral võib ˇ0ˇomada korralikku pinget. Kui EE liinil ˇ0ˇjuhe mingil põhjusel katkeb,  siis on ainuke võimalus voolul ˇ0ˇleida läbi maanduse ja kui seda ei ole Teie maja kilbile ehitatud, siis otsib vool kergeimat teed maanduseks ja seda siis läbi ämma-äia, Teie, teleka antenni, elektriboileri, jne. 
  Samas ei tohiks olla ka EE-le kuuluva kilbi maandus  koos maja kilbi maandusega, sest ˇ0ˇja faasi lühise korral EE liinil on jälle Teie ˇ0ˇ-s võimalik pinge olemasolu. 
  Mina ise tegin ˇ0ˇja maanduse lahutuse oma maja kilbis, seejuures peab olema see maandus ka korralik. Ja ei teki sellist võimalust et rikke korral on voolul läbi minu kergem minna kui läbi maanduse. 
  Paar postitust eespool mainitud riiulite särtsumine oli katkenud maanduse probleem. Kui teha potentsiaalide ühtlustus ja kõik metallist lauad toolid riiulid jne. omavahel kokku ühendada kuid maandus on puudulik või puudub üldse ei saa särtsu ainult siis kui oled ise täielikult isoleeritud maaga kontaktist või oled ka enne maanduse katkemist juhtmega toolide riiulite külge ühendatud. Potentsiaalide ühendamine ilma korraliku maanduseta teeb ainult ohu suuremaks. 
  Ka lekke-rikkevoolu kaitsmed ei tööta kui maandus-ˇ0ˇon eraldamata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne