Volvo veokid F/FL-d ja nende hingeelu, elektrist raamitaladeni
#81

Ammusest ajast on meelde jäänud, et need junnid pumba küljes kust alla-üles töstmist keerati, polnud eriti täpsed, mönikord aitas kui veidi nende asendit muuta ja hakkas asi tööle.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#82

Teadaolevalt seal sisteemis klappe rohkem ei ole, kui ainult sirmi all.
Pigem paistab, et silinder ise lekib, kui juba peale pumpamist tagasi vajub?
Vasta
#83

Tsitaat:ikaldus. Kui kohapeal lähevad ilusti sisse 1-3 ning 5-7 käik, siis sõites ei taha 5. ka hästi minna. Enamasti teeb koledat raginat. Ning 4. ja 8. ei lähe kohe üldse, ei raginat ega midagi. Käigukangi enda liikumises asi ei ole, sest kui hoovastiku lahti tegin, liikus kand ilusti kõikidesse asenditesse
Võibolla ma alahindan Su teadmisi ja kogemusi rängalt, aga kui ei ole just väga proff, siis tundmatu vana veoauto käikude vahetamine ongi alguses keeruline. Nt mu omal on 3. käigu sünkro kulunud, peab teadma, kuidas käik sisse meelitada, muidu on ragin taga. Sooja kastiga on lihtsam, külmaga keerulisem.
Vasta
#84

Silindri sees on klapid, pumba sees on klapid.
Vasta
#85

Keera pumbalt punn maha ja kitsa lapiku kruvikeerajaga saad keerata pumba kolvi sees oleva surveklapi kinni. Proovi see ära teha ja vaata kas sisi hakkab tööle. Mul daf tegi sama asja, aga ülesse tõstes. Vahetasin silindri uue vastu, pumpa rem komplekt ja lõpuks oli see sama väike klapp see mis kogu operatsiooni segas.
Vasta
#86

(10-01-2018, 23:56 PM)KopliKrahv Kirjutas:  Keera pumbalt punn maha ja kitsa lapiku kruvikeerajaga saad keerata pumba kolvi sees oleva surveklapi kinni. Proovi see ära teha ja vaata kas sisi hakkab tööle. Mul daf tegi sama asja, aga ülesse tõstes. Vahetasin silindri uue vastu, pumpa rem komplekt ja lõpuks oli see sama väike klapp see mis kogu operatsiooni segas.

Olen alati olnud arvamusel, et hüdraulika remontimisel ja reguleerimisel peab väga täpselt teadma, misjaoks mingi kruvi või muu junn on. Kas ma olen rumal? Krahvi soovitus teise auto suht sarnase? sümptomi likvideerimiseks tundub pehmelt väljendudes kahtlane. Mis klapp, milleks on ja kuidas tema umbseks kruvimine rikke kõrvaldab? Kas süsteemi projekteerija pani selle klapi sinna omaniku kiusamiseks? Ehk oli seal mingi puru vahel, mille kuuli? põhja kinnivajutamine elimineeris ja oleks ka pesemisest abi olnud? Kas iga operatsiooniga tehti süsteemi täielik läbipesu pluss uus või filtreeritud õli? Loetelu võiks jätkata....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#87

(11-01-2018, 00:08 AM)Marko Kirjutas:  
(10-01-2018, 23:56 PM)KopliKrahv Kirjutas:  Keera pumbalt punn maha ja kitsa lapiku kruvikeerajaga saad keerata pumba kolvi sees oleva surveklapi kinni. Proovi see ära teha ja vaata kas sisi hakkab tööle. Mul daf tegi sama asja, aga ülesse tõstes. Vahetasin silindri uue vastu, pumpa rem komplekt ja lõpuks oli see sama väike klapp see mis kogu operatsiooni segas.

Olen alati olnud arvamusel, et hüdraulika remontimisel ja reguleerimisel peab väga täpselt teadma, misjaoks mingi kruvi või muu junn on. Kas ma olen rumal? Krahvi soovitus teise auto suht sarnase? sümptomi likvideerimiseks tundub pehmelt väljendudes kahtlane. Mis klapp, milleks on ja kuidas tema umbseks kruvimine rikke kõrvaldab? Kas süsteemi projekteerija pani selle klapi sinna omaniku kiusamiseks? Ehk oli seal mingi puru vahel, mille kuuli? põhja kinnivajutamine elimineeris ja oleks ka pesemisest abi olnud? Kas iga operatsiooniga tehti süsteemi täielik läbipesu pluss uus või filtreeritud õli? Loetelu võiks jätkata....

Selle klapi näppimine aitas minul vea ülesse leida, eelnevalt sai vahetatud pumbale rem komplekt sisse, see ei aidanud, sai uus silinder panna, see ei aidanud. Jah iga operatsioon sai tehtud puhastes tingimustes ja iga täitega sai süsteemi uus õli sisse. Seda siis neljal korral, kui torud lahti käisid. Aga ei pea pehmelt väljendama ennast, ma talun küll kui mingid mehed tahavad lihtsalt targutada, mina pakkusin probleemse koha leidmiseks võimalust. Võimalus on veel, torud silindrisse vastupidi ühendatud. Nagu varemgi mainisin, siis tõstes antakse pumbast õli mõlemast torust silindrisse ja alla lastes läheb õli ühest torust.
Vasta
#88

(10-01-2018, 23:56 PM)KopliKrahv Kirjutas:  Keera pumbalt punn maha ja kitsa lapiku kruvikeerajaga saad keerata pumba kolvi sees oleva surveklapi kinni. Proovi see ära teha ja vaata kas sisi hakkab tööle. Mul daf tegi sama asja, aga ülesse tõstes. Vahetasin silindri uue vastu, pumpa rem komplekt ja lõpuks oli see sama väike klapp see mis kogu operatsiooni segas.

Klapp kolvi sees kaitseb süsteemi ülerõhu eest, kui see klapp avaneb siis lahtise korgiga pumbates pritsib õli peene nirena täiteavast välja. Kui kang ülemõistuse raskelt ei käi ja õli pritsib siis alustuseks võib pool tiiru ikka prooviks sissepoole keerata.

Sõrm millest pumba kraani keerad ei saa olla valel pool piirajat sisse taotud? Siis ka pump ei tööta, mine tea neid B varuosasid...

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta
#89

Nüüd jälle natuke volvo kallal mässatud. Nädal tagasi sai uus kasutatud RV pump külge. Küll aga ei õnnestunud tookord masinale elu sisse puhuda, et järele proovida. Tegi ainult plõks, aga starter üle veerand pöörde vedada ei jõudnud. Tõin linnast veel uue 24V laadija ja laadisin akud täis, aga ikka ei midagi. Täna läksin kohale juba oluliselt paremini ettevalmistatuna - vahepeal õues päris külmaks ka läinud, aga kange soov ikka RV pump järele proovida. Esimese asjana plokisoojendus järele. Kusjuures tarbib ta 1100W voolu, aga asub kahjuks ainult ühes ploki otsas. Paari tunniga sai kütte poolse ploki otsa (laser termomeetri järgi) -14 pealt umbes +15 kraadi peale. Samas teine ploki ots vist küll suurt üle -5 tõusma veel ei hakanud. Kuni soendus taga, said külge uued akuklemmid (pluss juhtme ots oli eriti oksüdeerunud) ja lisaks korralike juhtmetega (kaablikingadega, mitte krokodillidega) veel kaks toasooja 1000A akut juurde ühendatud. Ikka ainult plõks, umbes veerand pööret ja edasi vaikus. No blinn. Kas tõesti starter? Või ongi -10 vana Volli jaoks liiga karm? Nii lihtsalt ma alla ei andnud. Kakkusin pea kõik suure voolu juhtmed lahti, puhastasin ära ja uuesti kokku. Sealhulgas starteri peal olevad ühendused ning starteri ja raami vaheline lintkaabel. Ainult massilüliti osa jäi veel tegemata, aga see ei saanud nii suurt rolli mängida, sest lisa-akud olid kaablikingaga otse raami külge ühendatud ja sealt oleks pidanud juba piisavalt särtsu kätte saama. No igatahes, silma järgi ühtegi väga koledat ühendust polnudki nende hulgas mis ära sai puhastatud, aga pärast puhastamist ta käima läks. Ja oh seda rõõmu - roolivõim töötab taas!! Smile Smile Võib lugeda päeva korda läinuks.
Aga et mitte niisama pikalt elu imetleda, eriti sellise külmaga mis kohe kui seisma jääd, kere vahele poeb, otsustasin natuke seda kabiini tõste süsteemi edasi uurida. Pärast mitmeid katsetusi ja uurimist jõudsin järeldusele et viga kusagil silindri sees peitub. Nimelt pumbates tuli ilusti õli õigest, kabiini alla vajutamise voolikust (ja teise poole omast ei tulnud), aga kui ühendasin selle vooliku silindriga ja silindri teise otsa lahti jätsin, tuli pumbates see sama õli otse läbi silindri, teisest otsast välja tagasi. Sad Ehk siis silinder või mõni klapp seal sees ikka lekib. Silindrit täna küljest ära ei saanud, selleks tuleb SUURTE MEESTE padrunikomplekt (3/4") järgmine kord kaasa võtta. Kaasas olnutest kõige suurem (32mm) padrun jäi silindri alumise poldi jaoks liiga väikeseks.
Vasta
#90

Jupp aega on kordisti õhuklapist tulev susin murelikuks teinud.
Selgus, et põhjusega.
Külmaga hakkas susisema ka eest sirmi alt ja seda päris kuuldavalt.
Eirates ilmseid ohumärke, tegin selle " ainult 1 sõit veel...". Kodunt kaugel, seisin peale 8 tunnist seismist ja tunnikest tööd kraanaga, fakti ees, et kasutada on vaid 1.-4. käik, kordisti lüliti liigub raskelt ja õhk enam ei susise, vaid kohiseb...
Peale 10km läbimist 25km/h, meenus, et õhu kadumisel jäävad kiired käigud sisse. Mootor seisku, õhud maha, kiired sisse ja edasi läks juba kiirelt, veel kiiremini käis mõte üle eelneva teekonna, kus oles vaja peatuda. Õnneks olid enamus avatud ristmikud, sai kiiruse paika sobitada ja 5. kõik pöörded tehtud, v.a. viimane. Aeglased käigud said ime läbi sisse ja lõpuni siis jälle 25km/h

Kasutades ära meeldivat remondiilma, (-6 ja horisontaalne lumesadu), eraldasin lülituse kasti küljest. Asukoht soosib pikakäelisi günekolooge. Kas näed, või katsud... Lisaks otse klapi kohal asuv kraana, mis korralikult tavotitatud (vt. eelmiseid postitusi).
Asi pestud, laual laiali, aga otsest lekkepõhjust ei leiagi, arvatavasti O rõngad, mis 30 aastaga kivistunud.
Kuna asi sisaldab paari spetsiifilist tihendit, siis oli lihtsaim tee otse Volvost küsida. Lubati homseks kõik kohale tuua...
   

muudetud 27.1.
Selgus, et likvideerisin vaid põhjuse, tagajärg oli see, et lekkinud töösilinder oli omakorda liiga teinud käigukangi küljes olevale kordisti lülitile, millel tihendid pahupidi ja lekkis tühjendusvoolikusse.
Originaalset nuppu leida oli keeruline, ikkagi 30 aastat vana masin. Kiire võrdlus tuvastas, et enamjaolt on nad kõik vahetatavad, kangi ava on sama ja juhtimine 3-e või 4-ja pneumovoolikuga, poolkäikudega või ilma. Minu oma sai mingi väga kena nupu oluliselt uuema masina pealt, mis sobis 1:1-le. Oleks ka FH12-e oma sobinud.
Nüüd püsib õhusurve ka vähe pikemalt, kui 10min..
Vasta
#91

Hea et korda said! Endal vahepeal susiseb ka midagi seal käigukangi nupu juures, aga seda ainult siis kui kordisti madalamale lülitatud. Esimese hooga igatahes seda ära ei jaganud, kuidas neid voolikuid sealt käigukangi nupu juurest lahti peaks võtma, et leke kindlaks teha. Viimane kord proovides enam ei susisenud ka. Big Grin

Muus osas, sain korda kabiini kallutamise. Läks külge teine kasutatud silinder ja see toimib. Juba enne külge panekut sai kahte silindrit kõrvuti suruõhuga testitud ning kohe oli selge, et uus läheb ilusti sisse tagasi, vana läheb aga ainult väljapoole, ükskõik kummast august survet anda. Kusjuures klapp tal toimis ilusti, nii et pidi ikka manseti viga olema. 
Vahepeal tulid tagasi käivitumisraskused. No täitsa lolli näoga juba vahtisin seal ja midagi enam teha ei osanud. Kuni ühel hetkel reetis vea tossama läinud raudarmatuuriga kummivoolik. Vat kus lugu - mootori mass ikkagi vilets. Panin uue juhtme raami ja mootori vahele ning starter käib kohe nii ludinal kui vähegi tahta oskaks. Asja teeb ootamatuks see, et korralik (mõlemast otsast puhastatud) massijuhe on ju otse starteri klemmi küljes olemas!! Miks ta sealt kaudu siis oma massi kätte ei saa?? Noh, aga las ta siis olla, vähemalt uue massijuhtme lisamisega mootori külge sain käivitumise korda.
Said ka mõned õhulekked kompressori juures lõpuks kõrvaldatud. Ikka mitu liitmikku olid ära väsinud. Tundub, et sellega saabus ka kauaoodatud vaikus pärast mootori seiskamist - ei ühtegi susinat enam. Smile
Vasta
#92

(13-02-2018, 12:09 PM)olli Kirjutas:  ...
Vahepeal tulid tagasi käivitumisraskused. No täitsa lolli näoga juba vahtisin seal ja midagi enam teha ei osanud. Kuni ühel hetkel reetis vea tossama läinud raudarmatuuriga kummivoolik. Vat kus lugu - mootori mass ikkagi vilets. Panin uue juhtme raami ja mootori vahele ning starter käib kohe nii ludinal kui vähegi tahta oskaks. Asja teeb ootamatuks see, et korralik (mõlemast otsast puhastatud) massijuhe on ju otse starteri klemmi küljes olemas!! Miks ta sealt kaudu siis oma massi kätte ei saa?? Noh, aga las ta siis olla, vähemalt uue massijuhtme lisamisega mootori külge sain käivitumise korda.
...

Kõige levinum viga - kingad kaabli küljest lahti. Mina olen hakanud maaühendusi testima 1 kN jõuga. Kui minu raskuse all kingast lahti rebeneb, siis oli $itt ühendus ja kaabel oleks tulnud ikkagi vahetada.

Kas Sa siis ei katsunud ühendusi käivitusprobleemide ajal? Oluliselt voolu kulutav ühendus oleks pidanud olema rammusalt soe kuni põletavkuum.
Vasta
#93

Tegu on selle metallist massi lindiga, mis sinna starteri külge läheb (mitte tavaline kaabel koos kingadega). Ja mitte mingi selline väike nagu autopoodides müüakse, vaid ikka korralik, kolm linti kokku pandud. Kuna tehase toode, siis selle peale ma tõesti ei mõelnud jah, et võibolla on tollel need lindi kinnitused otste külge ära väsinud. Katsudes oleks pidanud tõesti kohe aru saama. Kuna konkreetne massi klemm starteri küljes on vähemalt väljast vaadates korpuse küljest isoleeritud, siis ise kahtlustasin et võibolla sisemiselt seal mingi ühendus kannatada saanud, et ühendus korpusega viletsaks läinud. Samas see variant väga tõenäoline ei tundu. Hea mõte oleks igaljuhul tõesti see ka ära vahetada et tulevikus probleeme ennetada. Samas ega uus lisa kaabel otse mootori külge ka halba tee. Smile
Vasta
#94

(13-02-2018, 13:18 PM)olli Kirjutas:  ...
Samas ega uus lisa kaabel otse mootori külge ka halba tee. Smile

Nii on! Cool

Kusjuurs kõige lihtsam ja kiirem starteri jõuetuse diagnostika algab lisamassi vedamisest aku miinuse ja mootori metallosa vahele abivoolukaabliga.
Vasta
#95

(13-02-2018, 12:09 PM)olli Kirjutas:  Said ka mõned õhulekked kompressori juures lõpuks kõrvaldatud. Ikka mitu liitmikku olid ära väsinud. Tundub, et sellega saabus ka kauaoodatud vaikus pärast mootori seiskamist - ei ühtegi susinat enam. Smile

Tuli meelde veel üks susina koht. Vaata kõrvalistuja poolsesse rattakoopasse, seal on üks õhutoru millele auk sisse roostetas ja ma tõmbasin sinna kiirkorras kummilapi klambriga peale ja nii see minust sinna jäigi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#96

(13-02-2018, 14:19 PM)viplala Kirjutas:  Tuli meelde veel üks susina koht. Vaata kõrvalistuja poolsesse rattakoopasse, seal on üks õhutoru millele auk sisse roostetas ja ma tõmbasin sinna kiirkorras kummilapi klambriga peale ja nii see minust sinna jäigi.

Jaa, see koht jäi mulle silma küll. Sealt midagi hetkel ei leki, seega pole tegelenud, aga mõte oli toru kogu pikkuses voolikuga asendada. Selle toru vahele jääb ka seesama raudarmatuuriga kummivoolik, mis massiprobleemide tõttu kärssama läks. Miks ma sellega tegelikult veel tegelenud pole, on see, et ma polnud esimese hooga üldse päris kindel kas tegu on ikka õhutoruga. Läheb küll kompressorist õhukuivatisse, aga kahtlustasin, et ehk liigub seda mööda hoopis jahutusvedelik, et kuivatile sooja anda. Aga nüüd siis on selge. Smile
Vasta
#97

(13-02-2018, 12:09 PM)olli Kirjutas:  ... Esimese hooga igatahes seda ära ei jaganud, kuidas neid voolikuid sealt käigukangi nupu juurest lahti peaks võtma, et leke kindlaks teha. Viimane kord proovides enam ei susisenud ka. Big Grin
...
Vihjeks on pneumo kiirliide... sama nagu kompressori voolikul vms. Siseneval stutsil on pisike rõngas , pressi...
Voolikute pikkused on igatahes nii täpsed, et ilma lahti ühendamata kangi otsast maha ei tule.
Kusjuures märkus. Kui juba maha võtad, siis peab olema uus/vahetus olemas. Poltidest alt lahti võttes on pilt sedamoodi, et remontida pole midagi, plast vastu plasti ja erilise kujuga kummitihend. Pihutäis nupu (8k) lego on pakkuda teoreetiliseks õppematerjaliks.
Vahetasin täna ära tulede kinnituste reguleerimise junnid, plastikust otsa ja kinnitustega poldid. Olid teised nii kinni roostetanud, et reguleerida ei saanud. Siiani sõitis "kõõrdsilmsena", vasak pisut alla ja vasakulte, parem näitas puu latvu. 8 uut junni maksid 16€ ja vist ostsin ära 80% Euroopa varudest. Isegi Volvo teatas, et "nii vanale" masinale juppe tellida ei saa. Pakkus midagi vist õiget 5+€/tk.
Üritasin ka klaasipesu tööle saada, vaja oli ainult: leida voolu katkestus, panna uus pump, parandada lekkiv paak, elimineerida kinnijäänud tagasilöögiklapp, ja ... kuna paagi parandus ei õnnestunud, siis leida ikkagi uus paak...
Vasta
#98

Sain tänasega volvo fl6 omanikuks Link

Kas see 112kw mis seal paberite järgi on, ongi nii mannetu minekuga. Kui tuul oli tagant siis läks üle 80km/h aga kui keeras tuule vastu siis oli 60-70km/h hästi saadud. Isegi mäest alla ei saanud vastutuulega üle 75 sisse.
 Ekstra tuuletakistuseks on muidugi tagaluuk tõstuk püsti.
Vasta
#99

(18-11-2018, 23:52 PM)Kult Kirjutas:  Kas see 112kw mis seal paberite järgi on, ongi nii mannetu minekuga...

Mul peaks Iveco olema 100kw ja mannetust küll ei mainiks. 90km/h saab vabalt kulgeda ja gaas pole mette põhjas. Pärnu maanteel tekkis korra ulakas mõte 110ga sõita. Seal ju see sõiduautodele lubatud. Jätsin sedakorda nõuks.
Vasta

(19-11-2018, 00:01 AM)motamees Kirjutas:  
(18-11-2018, 23:52 PM)Kult Kirjutas:  Kas see 112kw mis seal paberite järgi on, ongi nii mannetu minekuga...

Mul peaks Iveco olema 100kw ja mannetust küll ei mainiks. 90km/h saab vabalt kulgeda ja gaas pole mette põhjas. Pärnu maanteel tekkis korra ulakas mõte 110ga sõita. Seal ju see sõiduautodele lubatud. Jätsin sedakorda nõuks.

kas Iveco kaalub tühjalt ka 5-6 tonni?


E: vastutuul samas ei tohiks üldse tühja veokit mõjutada nii palju. Seal vist miskit peetis ikka. Küttefilter vms lihtsamatest asjadest.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne