Küsin nõu ahju ehitamiseks
#21

(12-10-2017, 23:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
millest somm kehvem on?palun selgitusi.somm soojeneb põrandani,aga umbkolle kolde põrandani.võtame nt ahi 92x76 cm põhja pinnaga teeme masslevinud 3 lõõriga pleku ja restkoldega siis 250C kärutab vähemalt korstnasse.teeme sama põhjaga sommi ka restkolle,ühelt küljelt suits alla ja teisest küljest üles ja korstnasse kärutab ca 160C.mõlemi ahju kõrgus 2,2 m .nüüd mõtle ise kumb etem.
Vasta
#22

(13-10-2017, 12:33 PM)muska71 Kirjutas:  
(12-10-2017, 23:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
millest somm kehvem on?palun selgitusi.somm soojeneb põrandani,aga umbkolle kolde põrandani.
Kas umbkoldest enne kütmist tuhka välja ei võtagi? Tuhk isoleerib koldepõranda põlemisel tekkinud soojusest ja ei lase  soojusel sügavamale minna.
Vasta
#23

(13-10-2017, 12:33 PM)muska71 Kirjutas:  
(12-10-2017, 23:23 PM)honkomees Kirjutas:  1. Soome tüüpi ahi on tegelikult viletsam kui nõuka ahi, aga pottsepale lihtsam ehitada
millest somm kehvem on?palun selgitusi. ...

Kust mina tean, lugesin viidatud teost, kus hr teadlane väitis seda oma mõõtmistulemuste najal. Nagu jutust aru sain, mõõdeti  "miljonis" kohas ahju pinnal temperatuuri enne kütmist ja pidevalt kuni järgmise kütmiseni jne.

Kõrgharitud inimesena kaldun teadlasi uskuma ...

Tsitaat:.võtame nt ahi 92x76 cm põhja pinnaga
see pole ahi, mul on vene ajal ehitet ahjud põhja pinnaga 90x165 cm, palju seal lõõre on, ei mina tea ...
Vasta
#24

(19-10-2017, 21:02 PM)honkomees Kirjutas:  see pole ahi, mul on vene ajal ehitet ahjud põhja pinnaga 90x165 cm, palju seal lõõre on, ei mina tea ...
see pole ka ahi. 
mul on ahju põhi umbes 150 x 240 cm.
Smile
Vasta
#25

(19-10-2017, 22:27 PM)diesel Kirjutas:  
(19-10-2017, 21:02 PM)honkomees Kirjutas:  see pole ahi, mul on vene ajal ehitet ahjud põhja pinnaga 90x165 cm, palju seal lõõre on, ei mina tea ...
see pole ka ahi. 
mul on ahju põhi umbes 150 x 240 cm.
Smile

Sul vist üks ahi elamises, mul 3 + pliit.
Vasta
#26

Sai otsutatud ikkagi pottsepa laotud soome tüüpi ahju kasuks. Pottsepaga kokku lepitud ja materjalgi juba valmis aga ahju ukse leidmisega olen hädas praegu, poodides olen käinud vaatamas ja Espakis näiteks on päris suur valik, hinnad ka nii paarisaja euro kandis aga kui mõni uks silma jääb et selline võiks enda ahjul ka ees olla siis kipub hind sinna 5-600 kanti olema  Big Grin Tahaks just sellist väga lihtsat, kandilist, sirge joonega klaasust aga pole nagu mõistliku hinnaga silma jäänud veel. Kas keegi oskab soovitada kuhu oma murega pöörduda?
Vasta
#27

Mul on üks klaasuks about 700x400mm. Oli malmsüdamikul ees.
Raami pead ise tegema. Täitsa tasuta.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#28

(15-11-2017, 14:37 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Sai otsutatud ikkagi pottsepa laotud soome tüüpi ahju kasuks. Pottsepaga kokku lepitud ja materjalgi juba valmis aga ahju ukse leidmisega olen hädas praegu, poodides olen käinud vaatamas ja Espakis näiteks on päris suur valik, hinnad ka nii paarisaja euro kandis aga kui mõni uks silma jääb et selline võiks enda ahjul ka ees olla siis kipub hind sinna 5-600 kanti olema  Big Grin Tahaks just sellist väga lihtsat, kandilist, sirge joonega klaasust aga pole nagu mõistliku hinnaga silma jäänud veel. Kas keegi oskab soovitada kuhu oma murega pöörduda?

ära sa jumala eest mõistliku hinnaga plekist ust osta-maha visatud raha.uks ja ukse raam peavad olema malmist,tootja valid ise,aga svt.ee pakub soodsamalt vist.olen näinud ahju millel isegi ukse malmist leng kuumusest üöles sulanud ja kuju muutnud.
Vasta
#29

(15-11-2017, 18:20 PM)muska71 Kirjutas:  ...

ära sa jumala eest mõistliku hinnaga plekist ust osta-maha visatud raha.uks ja ukse raam peavad olema malmist,tootja valid ise,aga svt.ee pakub soodsamalt vist.olen näinud ahju millel isegi ukse malmist leng kuumusest üöles sulanud ja kuju muutnud.

Jälle need eelarvamused...
Ma  muidugi söega ei küta ja toas ei pea +30 olema, aga need 2 nn "plekist ust" kestavad (7 ja 2 aastat) ja peale inimliku jõuga lõhutud siseukse hinge pole muud muret olnud.
Näevad kordades esteetilisemad välja, kui need rohmakad malmist retrokärakad.

Vihje ukse müüja kohta edastatud.
Vasta
#30

ära unusta koldes on korralik kuumus mis isegi 8mm terase kõveraks ajab,seda enam,et restkoldega kaminahi.eks igaüks teab ise mida oma rahaga teeb.

mulle toodi ka kunagi just selline soodne plekist ahjuuks,et kaminahjule ette panna.saatsin tooja sinnasamma,ettemaks ja tõin ise svt.ee kõige soodsama malmukse.ukse kõrval põskedele 8 mm terasplaadid,paari aastaga üks plaat kõver kui kreekaee.kui oleksin selle plekinäraka ette pannud siis oleksin ise k......d seda ust vahetada,kurat kas mul tõesti targemat teha pole?mina vastutan oma tehtud töö eest mitte ihnurist omanik.jutt oli selline,et kuku perseli hindasi vaadates.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#31

Et kui kamina uks on klaasist, mille temp taluvus on max 700 kraadi, siis peavad olema ukse raamid malmist, mis hakkavad alles 800+ juures kergelt hõõguma? Aga plekist ei tohi olla, sest plekk hakkab ka alles 800 juures hõõguma. Olenemata sellest, et klaas seal ees on puruks juba  700 kraadi juures. Või olen ma siin teemas valesti asjadest ja soovitustest aru saanud?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#32

(15-11-2017, 21:22 PM)muska71 Kirjutas:  ...
mulle toodi ka kunagi just selline soodne plekist ahjuuks,et kaminahjule ette panna.saatsin tooja sinnasamma,ettemaks ja tõin ise svt.ee kõige soodsama malmukse.ukse kõrval põskedele 8 mm terasplaadid,paari aastaga üks plaat kõver kui kreekaee....
Lihtsalt vihjeks üks pilt... [Pilt: 1]Tegu küll umbkoldega, aga sel ahjul jookseb tuli ikka korstna poole Wink
Vasta
#33

Huvitav, kas kivivillaplaat tekkis koldesse enne või pärast seda kui ma kirjutasin siin kuskil, et nii saab ohjeldamatult kütta ja väljast ei pragune?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#34

(16-11-2017, 00:49 AM)Marko Kirjutas:  Huvitav, kas kivivillaplaat tekkis koldesse enne või pärast seda kui ma kirjutasin siin kuskil, et nii saab ohjeldamatult kütta ja väljast ei pragune?

See pilt on 02.2016. Meistri käekiri ongi selline, vill on ainult ukse ümbruse ja kolde siseosa isoleerimiseks. Valmis ahjul tuli ukseraami ja kinnitusteni praktiliselt ei ulatu. Nagu ahjuteemas kirjas, igasugune lahtine metall koldes, on ainult saadanast.

ps. seda ahju võiks ka ohjamatult kütta, tõenäoliselt ei pragune, vähemalt 2 hooajaga pole vähimatki märki, kuigi laotud ilma villata ja soe käib mööda välisseinu.
Vasta
#35

(15-11-2017, 23:42 PM)hulgus Kirjutas:  
(15-11-2017, 21:22 PM)muska71 Kirjutas:  ...
mulle toodi ka kunagi just selline soodne plekist ahjuuks,et kaminahjule ette panna.saatsin tooja sinnasamma,ettemaks ja tõin ise svt.ee kõige soodsama malmukse.ukse kõrval põskedele 8 mm terasplaadid,paari aastaga üks plaat kõver kui kreekaee....
Lihtsalt vihjeks üks pilt... Tegu küll umbkoldega, aga sel ahjul jookseb tuli ikka korstna poole Wink

kas kütad kinnise uksega?kui jah siis puhas vinnutamine ju ja põlemistemperatuur madal.kütad uks lahti nagu vene ajal siis ka jällegi temperatuur madalam.

olen näinud ka jus ukse kohal sillus alu latt mingi cm lai ja 2 mm paks ja oli täiesti sulanud keskelt.
Vasta
#36

Kui sa tahad väga head kaminat, siis otsi kaminameister kes oskab anda oma viimaste klientide kontaktid, et saaksid sealt tagasisidet tehtud töö ja kvaliteedi osas, ning kui see on väga positiivne siis selle meistriga konsulteeri ja otsusta. Siin on küll päris jaburaid soovitusi ja pole see foorum nüüd küll õige koht kamina osas nõu küsida.
Vasta
#37

(16-11-2017, 18:35 PM)muska71 Kirjutas:  ...
kas kütad kinnise uksega?kui jah siis puhas vinnutamine ju ja põlemistemperatuur madal.kütad uks lahti nagu vene ajal siis ka jällegi temperatuur madalam.

olen näinud ka jus ukse kohal sillus alu latt mingi cm lai ja 2 mm paks ja oli täiesti sulanud keskelt.

Njah, egas seal ju muid võimalusi olegi, kui täitsa kinni, või pärani valla Wink
Pole minu kütta.
Aga põleb kõige paremini, kui 3-4cm vahe sees, siis tundub õhku parasjagu peale saama ja tuul ei vuhise tühja läbi.

Aga ärme enam siin läbusta. Kus see kütmiseteema oligi`?
Vasta
#38

(16-11-2017, 19:46 PM)hulgus Kirjutas:  
(16-11-2017, 18:35 PM)muska71 Kirjutas:  ...
kas kütad kinnise uksega?kui jah siis puhas vinnutamine ju ja põlemistemperatuur madal.kütad uks lahti nagu vene ajal siis ka jällegi temperatuur madalam.

olen näinud ka jus ukse kohal sillus alu latt mingi cm lai ja 2 mm paks ja oli täiesti sulanud keskelt.

Njah, egas seal ju muid võimalusi olegi, kui täitsa kinni, või pärani valla Wink
Pole minu kütta.
Aga põleb kõige paremini, kui 3-4cm vahe sees, siis tundub õhku parasjagu peale saama ja tuul ei vuhise tühja läbi.

Aga ärme enam siin läbusta. Kus see kütmiseteema oligi`?

ahjud erinevad ja ka kuumus ahjudes erinev ja suure uksega kaminahjus on ikka põrgukuumus koldes ja ei ole üldse võrreldav umbkoldega ahjuga.ka saltsburg on kaminahi,AGA korraga põletame 2 kg puitu ja seal vist plekist uks ja kuumus võrreldav vast pliidi koldega jämedalt.

tegin kodus veneaegse pleku restkoldeks ümber ja kütsin kinnise uksega ja sisemine uks läks üsna ruttu kuuumusest pooleks ja isegi välisuks hõõgus,ennevanasti umbkoldega käis aastakümneid ja häda midagi.ahi ja ahi on sama erinevad nagu auto ja auto.
Vasta
#39

jutt õige, plekkuks ei kõlba kusagile. mul pliital on umbes sada aastat üks ja sama plekkuks ees olnud ja kõik see aeg on kütjad ukse keerdu tõmbumist kartnud. ahi mõistagi sama vana ja sellelgi plekist luuk ees. tõsi, nii kümmekond viimast aastat pole selle luugi taga enam tuld olnud, aga luugi nässu minemist kardan ikka.
klaasuks malmraamis ikka hoopis etem. kestab igavesti, kõveraks ei tõmba ja täiesti ohutu on ka. vaid mõnest juhusest olen kuulnud, kus klaas on kütmise ajal puruks läinud. aga sellest pole lugu, kuna ka tühjaks pudenenud klaasi august ei lenda ükski säde tuppa ja tulekahju tekkimine on välistatud.
Vasta
#40

Vabandan väga, pole tänu avaldanud kõigile kes kirjutasid. Uste valik on meil ikka väga niru. Pärast seda kui kõik Võru ehituspoed said läbi käidud käisime läbi kõik Tallinna ehitus-, kamina-, ja ahjupoed, siis Tartu omad ja tuleb tõdeda et valik on igal pool täpselt sama. Kõigis poodides on saadaval mõned HTT mudelid, siis mõned SVT-d ja mõnes poes ka Tartu Valumehaanika omasid. HTT-d on küll ilusad uksed aga väga kallid ja selle raha eest väga plekised. Klaasi kinnitused ja õhureguleerimis avad on kõik õhukesest plekist painutatud. SVT valik on ka kõigis poodides täpselt sama, uksed disainilt sigrimigrid aga hind mõistlik. Tartu uksed näevad kaugelt head välja aga lähemalt vaadates on valu nii ebakvaliteetne et oma ahjule sellist ette ei tahaks. Lõpuks sai valitud paljudest kehvadest variantidest kõige vähemkehv ja lõpuks ikka Võrust  Big Grin üks sirgema joonega SVT ära ostetud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne