[v6sa]

Veab ka madalamatel pööretel, aga kui palju on momenti?

Vaadates lähedaste andmetega mootori andmeid: http://gidravlik-m.com/gidromotory-gidro...uemyi.html

on vähimad tabelipöörded 50. Mis on tüki parem number, kui pumbalt nõutud 400. Eks ilmselt veab ka mingi 30 juba, aga kustmaalt konkreetse pumba lekked elu huvitavaks teevad, näitab loomkatse. Nõukapump ju

Laagerdus ilmselt elab üle hambumisest tekkivad külgjõud, nagu lõikelt näha. Laagreid on.  Lubatud väärtus on 2748 N.

Kuhu mõtlesid drenaaži ühendada traktori peal? Jaoturi tagasivoolu kolmikuga? Töötaks hästi. Ega seal muud muret ka mahalaskmata vasturõhust ole, kui esiteks hakkaks tihendid lekkima ja teiseks väheneks udupeenelt töötav rõhk (tekkinud vasturõhu võrra). Palju sealt õli tulla ei tohiks, aga midagi tilgub alati. Valmistaja rõhutab, et drenaaž ei tohiks tühjaks nõrguda (keri leht alla välja, on skeemid)

[metsakohin]

Tore, saingi positiivse kinnituse oma mõtetele. Laagerduse koha peal väga ei põe, Mõisaküla kraabil oli ka mootori ja pumba otsas hammasratas, ei mäleta enam, milliste hammastega.

[2715]

Veab ka madalamatel pööretel, aga kui palju on momenti?

Vaadates lähedaste andmetega mootori andmeid: http://gidravlik-m.com/gidromotory-gidro...uemyi.html

on vähimad tabelipöörded 50. Mis on tüki parem number, kui pumbalt nõutud 400. Eks ilmselt veab ka mingi 30 juba, aga kustmaalt konkreetse pumba lekked elu huvitavaks teevad, näitab loomkatse. Nõukapump ju

Laagerdus ilmselt elab üle hambumisest tekkivad külgjõud, nagu lõikelt näha. Laagreid on.  Lubatud väärtus on 2748 N.
....

Igaks juhuks, et hüdraulikal minimaalsed pöörded on ka õlituse pärast antud nagu selgus ühest loengust mis peeti eraviisiliselt oma ala paberiga isiku poolt
Nimelt koormusega surutakse õlikile hõõrduvate asjade vahelt välja ja algab kuivhõõrdumine.
Näiteks hammasrataspumba võllid ja kolbpumba kolbide otsad....
Rohkem teemat ei solgi.

[metsakohin]

Pole solkimine, see ju paljudele kasulik info. Ega mul hädavajadust pole, lihtsalt ajaveetmise ettevõtmine, kui asja ei saa, pole kahju ka eriti suur.

[hillar2]

Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. Hiljuti oli ühe külvikuga probleem, et miks lööb ventilaatori mootori tihendeid ära, selgus et eelmine omanik oli ühendanud dreeni tiibade surumise tagasivoolu. Sai voolik õigesse kohta keeratud (täpselt kasutusjuhendi järgi) ja loodame et see hooaeg ei pea erakorraliselt selle mootoriga tegelma.

[v6sa]

Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. ...

Palun kinnistut, et kuskil on selline nõue - otse paaki.

Olen küll näinud nõuet, et hüdromootori drenaaž tuleb ühendada rõhuta liidesesse (milleks paljudel traktoritel on tõesti muust hüdrosüsteemist mööda viidud kiirliides jõuülekande karteri laes/tagaseinas/hüdropaagi korgis). 


HOIATUS!!!! Haruneva info mittekannatajatel lõpetada lugemine SIITMAALT!!!!

OT algus, võib-olla kasulik veel kellelegi. 

Kui "külviku tiibade" all mõeldi transpordilaiuse vähendamiseks sektsioonide üles-/ettelappamist, siis säärase liigutuse tegemiseks  pruugitakse valdavalt kahetoimelisi silindreid ja säärasel juhul pole kumbki liin garanteeritult rõhuvaba - kolmiku poolt survet avaldades on seal kogu sellel hetkel vajalik töörõhk peal. Mida võib olla teistsada baari. Ime siis, et tihendid minema lendasid.

Samuti ei tohi drenaaži  ühendada LS liini! Ka seal võib olla märkimisväärne rõhk.

OT lõpp. Kui austet ksf! metsakohinale on ülalolev lisainfo kohatul viisil esitatud, palun mulle teada anda siin, PT kaudu või asjakohases teemas .

[metsakohin]

Minuteada ei tohi dreeni ühendada kolmikusse kuna seal ei tohi üldse tagasivoolu olla. Lubatud on ühendada ainult otse paaki. ...

Palun kinnistut, et kuskil on selline nõue - otse paaki.

Olen küll näinud nõuet, et hüdromootori drenaaž tuleb ühendada rõhuta liidesesse (milleks paljudel traktoritel on tõesti muust hüdrosüsteemist mööda viidud kiirliides jõuülekande karteri laes/tagaseinas). 


HOIATUS!!!! Haruneva info mittekannatajatel lõpetada lugemine SIITMAALT!!!!

OT algus, võib-olla kasulik veel kellelegi. 

Kui "külviku tiibade" all mõeldi transpordilaiuse vähendamiseks sektsioonide üles-/ettelappamist, siis säärase liigutuse tegemiseks  pruugitakse valdavalt kahetoimelisi silindreid ja säärasel juhul pole kumbki liin garanteeritult rõhuvaba - kolmiku poolt survet avaldades on seal kogu sellel hetkel vajalik töörõhk peal. Mida võib olla teistsada baari. Ime siis, et tihendid minema lendasid.

Samuti ei tohi drenaaži  ühendada LS liini! Ka seal võib olla märkimisväärne rõhk.

OT lõpp. Kui austet ksf! metsakohinale on ülalolev lisainfo kohatul viisil esitatud, palun mulle teada anda siin, PT kaudu või asjakohases teemas .

Viimane lause kõlab nagu aadlipreilide pansionaadi kasvandiku suust. Jätka aga samas vaimus, igasugune teema lahkamine on kellelegi natuke kasulik.

[metsakohin]

Viimasest kirjatükist möödas juba üle aasta. Elukas on vahepeal saanud peaaegu samade protsetuuride osaliseks, kui omanik ise. Vältimaks kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid ohte, mis vahepeal foorumit on ahistanud, ei olnudki varem soovi midagi kajastada.

Juba eelmisel talvel (2022/23) algasid kerged anomaaliad pihta. Kõrgsurvepump hakkas otsast lekkima kui temperatuur langes alla -5 kraadi, noh ega külmaga polegi teist huvitav kasutada, salongi küte töötab ainult suvel soojaga. Suvel polnudki erilisi probleeme, kui jätta arvestamata, et üle pooleteise tuhande pöörde ei võinud mootorile anda, võttis kohe surve radikasse ja hakkas paisupaagist välja keetma. Kuna võidusõitu polnud ka plaanis, siis sai hakkama.

Läheme nüüd aasta edasi, ehk siis viimase talve esimesed päevad (2023/24). Pumba lekkimine muutus tunduvalt nähtavamaks ja algas varem, ehk juba enne 0 kraadi. Üllatuseks lisandus ka mootori pöörete kõikumine tühikäigul, see viimane oli väga progsseeruv ja toimus mõlemas suunas ebameeldivalt suures ulatuses. Uurides võimalusi ebameeldivate kõrvalnähtude likvideerimiseks, jõudsin järeldusele, et kui ei ole pumpa, siis ei saa ka toimuda lekkimist ja pöörete ujumist. Muide uus pump oleks täiesti saada olnud, ka taastatud pumpasid on saada, paraku taheti nii ühe kui teise eest tunduvalt rohkem kui mootor koos pumba, käigukasti ja muu kolaga kunagi maksis. Meie parimad diislite tundjad ei julenud ka aidata, sest Lucas pump pidi tootma ainult negatiivseid kogemusi remontimisel. Samas uus pump poleks lahendanud survet jahutussüsteemis. Kuna ei soovinud ise ka lisanduvaid negatiivseid kogemusi, siis otsustasin loobuda üldse diislist.

Tundub olema ju päris roheline lähenemine, ettekuulutatud oli ka diiselkütuse aktsiisi tõus, pealegi ei lubata vanu diisleid paljudes suurlinnades kasutada, seega valida oli järgmiste variantide vahel: 

suurte akudega elekter, 
väikeste akudega elekter + generaator, 
väike hiinlane. 
Järgmist diislit eriti ei kaalunud.
                                                                                                                                                                                  Järgneb . . .

[metsakohin]

Esimene ja teine variant vajavad halvemal juhul lausa kolme mootorit: veomootor, midagi hüdraulika jaoks ja midagi roolivõimule. Olgu hüdropump ei pea pidevalt töötama, oleks juba energia kokkuhoid päris arvestatav, samas talvel lund lükates vist ikka peaks pidevalt uhama. Rooli saaks ju elektriga lahendada, see tähendaks jälle lisa kogus €-sid, roolipump on tegelikult nii pisike, et selle töömahtu pole isegi tuvastanud. 
Lahates peaaegu kõiki poolt ja vastu argumente, ei saanud mitte kuidagi otsustada 1) ja 2) variandi kasuks. Isendi kasutamine ei ole nii intensiivne, et tasuks akudesse €-sid paigutada. 
Valisin ja otsisin päris pikalt, mida sinna istutada. Fordi diislid, mis istuksid otse käigukasti otsa, olid kõik nii kahtlases olukorras, et juba piltide pealt vaadates ei meeldinud. Tegelikult ei usaldanud üldse enam tundmatus olukorras ja teadmata läbisõiduga isendit isegi vaadata. Uuurisin natuke Yanmare ja Kubotaid, need oleks enamuses vajanud siduri külge pookimist ja siis käigukastiga sobitamist. Järgmisena sai uuritud juba hiinlasi, ikka natuke suuremaid, kui eelmise postituse lingilt vastu vaatab. 

Vahepeal vana diisli eemaldamisest. Tahtsin ju teada, et mis seda survet jahutuses tekitab, seega sai mootor eemaldatud kiht-kihilt. olles plokikaane kätte saanud, veendusin, et tihendis viga ei olnud, oli täiesti ilma igasuguse läbivoolu ja läbipuhumise nähtudeta, ükski ava polnud ka kultuurkihist umbes. Ilmselt siis mõni hülss natukese mõraga, mis suurema survega annab venida. Möödaminnes libistasin kindas sõrmega ka hülssi seestpoolt ja isegi läbi kinda oli tunda kulumisrant. Hakkas kohe kergem olemine. Ilmselt õige otsus selle isendiga rohkem mitte katsetada. Kui juba läks molekulideks harutamiseks, siis jätkasin mootoriga samas vaimus edasi, ehk eraldasin eri liiki metallid. Olles jõudnud väntvõllini, hakkas veel kergem, saaled polnud üldse enam ilusad. Järgmine rõõmustav element oli siduriketas, õigemini selle olematud katted.

[meli666]

Ehk tasuks mõelda vana mootori korda tegemisele. Plokikaane tegemine, silindrite puurimine ja väntvõlli lihv läheb omajagu maksma küll. Uued kolvid, rõngad, tihendid jne sinna veel juurde.
Miskine suurem hiina mootor ka maksab, lisaks ümber ehitamine. Suurt võitu kokkuvõtteks ei tule.