ducato diisel
#1

Tere.
On ehk kellegil kogemust järgnevaga.
Tekkis küsimus ühe fiat ducato 2.5 l turbodiisel mootoriga,aastast 1990.
Sellel mootoril puudub vahejahuti ehk siis cooler.Kui lisada jahuti kas tuleb ka pumpa ja pihusteid häälestada.
Ja kas cooleri lisamisest ka mingit võimsuse lisa oodata on.
Vasta
#2

Häälestama ei pea midagi, kas aga sellest suurt tolku on, ei oska öelda. Dünos näeks kindlasti teisi numbreid, kuid kas ka mingit erilist vahet päriselus on.. pigem kahtlen.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#3

Suvisel ajal mootor mõne hapniku lisamolekuli ikka võidab Smile.
Vasta
#4

(01-12-2017, 23:11 PM)Janka Kirjutas:  Suvisel ajal mootor mõne hapniku lisamolekuli ikka võidab Smile.

Samas suureneb ka takistus...
Vasta
#5

(01-12-2017, 23:11 PM)Janka Kirjutas:  Suvisel ajal mootor mõne hapniku lisamolekuli ikka võidab Smile.

No ja kui võidab, siis vaja ka lisakütet nati.

hp
Vasta
#6

(01-12-2017, 23:22 PM)motamees Kirjutas:  
(01-12-2017, 23:11 PM)Janka Kirjutas:  Suvisel ajal mootor mõne hapniku lisamolekuli ikka võidab Smile.

No ja kui võidab, siis vaja ka lisakütet nati.

 Ei pruugi, kui (sooja) ilmaga täisgaasiga suitsema hakkab, siis saab suitsu asemel natuke rohkem jõudu.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#7

(02-12-2017, 12:05 PM)Tegelane5 Kirjutas:  Ei pruugi, kui (sooja) ilmaga täisgaasiga suitsema hakkab, siis saab suitsu asemel natuke rohkem jõudu.

Siis on ju eelnevas reguleeringus midagi valesti.

hp
Vasta
#8

Ega see intercooler nüüd mingi imeasi ka pole, et kohe pumpasid regullima peab hakkama. Abi tast palavaga on kindlasti. Aga...
Mis on intercooleri ülesanne?
Turbo poolt palavaks köetud õhu tagasi jahutamine.  Ja kui mootor ikka suitseb siis intercooler seda suitsu vähemaks eriti küll ei võta. Pigem pump regulli, suits maha ja hakkab ökomalt põletama.
Vasta
#9

Eks see cooler ikka imeasi on, miks neid muidu tehase poolt peale topitakse Wink
Mootori suitsemise all peeti silmas koormuse all musta viskamist, mitte mootori sõlmede kulumisest tingitud vingu.
Vahejahuti paigaldamine lubab koormuse all ca 10% võimsuselisa (rohkem kütet vajab rohkem hapniku)
Muidu saab ka pumbast jõudu peale keerata, aga see väljendubki koormuse all tahmana (hapniku vaegus)
Vasta
#10

Vahejahuti mõte on ka selles, et külma õhku kannatab rohkem kokku suruda ning diislil on sellest ka vähe magusam minek. Jahuti paigaldamine ei ole minumeelest üldse halb mõte sest ega ise ei taha ju ka pikalt saunalaval olla, hakkab ju raske. Mul oli vahepeal vana diisel volvo millel jahuti puudus, talvel külmemate ilmadega kui hakkasid pähe tallama käis ta algul tükkmaad paremini kuni sisselaske torustik tuliseks muutus, käel oli päris kuum torust kinni haarata.
Vasta
#11

Nagu ma ennist ka ütlesin, siis numbrite muutust on võimalik peale cooleri paigaldust näha dünos. Kas see numbrite muutus ka juurde annab midagi päriselus on vääääga kaheldav. Kui sellel läbi hooratud konel 70kw pealt tõuseb võimsus 75 kw peale, mis see siis juurde peaks andma? Mitte midagi ei anna. Seda ei ole isegi tunda mitte. Kui ei us keegi, proovige järgi. Ah see ka veel, et oma persetunnetust ärge uskuge 5kw lisandumisega, teie aju lihtsalt petab teid.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#12

(02-12-2017, 16:10 PM)lauren Kirjutas:  Vahejahuti mõte on ka selles, et külma õhku kannatab rohkem kokku suruda ning diislil on sellest ka vähe magusam minek.
Puder ja kapsad...

"Külma õhku kannatab rohkem kokku suruda" - jutt jumala õige, kui kriteeriumiks on detonatsiooniga kahju mittetekitamine, aga selleks, et midagi rohkem kokku suruda, peab muutma geomeetrilist surveastet. Muidu on nii, et surud sooja õhku kokku 18 korda ja saad rõhuks midagi 50 bar kanti ning surud külma õhku kokku ja saad ikka rõhuks u 50 bar. Eeldame muidugi, et klapid ja rõngad on ideaalselt tihedad jms.

"Magusam minek" tuleneb hoopis sellest, et silindrisse saadakse külma õhu korral rohkem hapnikumolekule kui sooja õhu korral, sest külma õhu tihedus on suurem. Edu aga ei sõltu sellest, kas tegemist on bensuka, diisli või gaasiliikuriga. Kui minnakse aga surveastme kallale (vt eelmine lõik), siis me ei räägi enam ju samast mootorist.
Vasta
#13

Aruteiiu veel üks kont lisaks. Juttu tuli surveastmest ja selle muutmisest. 
Turbomootoritel on niigi dünaamiline surveaste.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#14

(02-12-2017, 20:14 PM)Daff Kirjutas:  Aruteiiu veel üks kont lisaks. Juttu tuli surveastmest ja selle muutmisest. 
Turbomootoritel on niigi dünaamiline surveaste.

Norimise korras: surveaste harilikel sisepõlemismootoritel ei saa dünaamiline olla, sest võrdub silindri maksimaalse ja minimaalse mahu suhtega. Dünaamiline saab ilmselt olla täitetegur. On küll proovitud ehitada muudetava surveastmega mootoreid, aga seal on jama olnud rohkem kui kasu -- tootmises neid ju pole.
Vasta
#15

(02-12-2017, 20:14 PM)Daff Kirjutas:  Aruteiiu veel üks kont lisaks. Juttu tuli surveastmest ja selle muutmisest. 
Turbomootoritel on niigi dünaamiline surveaste.
(Geomeetriline) surveaste - silindri ruumala, kui kolb on ASS, jagatud silindri ruumalaga, kui kolb on ÜSS. Bensukatel tüüpiliselt 10...12, diislitel 18...22
Täiteaste - silindrisse sisselasketakti lõpuks imetud/surutud õhu tihedus jagatuna sellel hetkel atmosfääriõhu tihedusega. Bensukal tühikäigul 0,1...0,2 ehk 10...20%, vahvatel vilepillidel WOT-asendis ka 3 ehk 300%.

Dünaamilist surveastet on natuke keeruline saada...

EDIT: näe, olevtoom jõudis jutuga ette Smile

A kogu see jutt ei aita teemaalgatajat edasi. Minu poolt +1 viplala postile, sest ilma vahejahutita aparaatusele vahejahuti install ilma midagi muud tegemata ei anna küll nii palju efekti, et see seda üritust väärt oleks. On selle Ducato puhul nii oluline, et ta käiks nullist sajani täislastis olles mitte 22 sekundit, vaid 21,5?
Vasta
#16

Tehnilises kirjanduses on sellest dünaamilise surveastme nähtusest kirjutatud küll ja veel. Ja taandub see tõesti täiteastmele. Kui 2l mootor tühikäigul surub kokku 2l jagu küttesegu siis turbo täisvõimsusel 3-3,5l mootori jagu . Ja seda paljudes kohtades nimetetaksegi dünaamiliseks surveastmeks. Sefa pole ma mitte ise välja mõelnud.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#17

Ega ma arvandud, et cooler mingit erilist imet korda saadab.
Lihtsalt turbo kütab siseneva õhu jube palavaks ja seetõttu silindrite tätuvus väheneb.Külma õhku mahub silindrisse natuke rohkem kui sooja õhku.Talvisel ajal ja miinus kraadidega asjast suuremat abi ilmselt ei ole tõesti.Kuna tegu on matkaautoga ja tarbimine ainult suviti siis võib coolerist tolku olla küll. Samas tänapäeval ühtegi turbodiislit ilma coolerita ilmselt ei kohta.
Autol ketkel vabalthingav 2,5l diisel mootor mis plaanis vahetada turbo mootori vastu.Vahetuse käigus plaanis asendatav mootor enne üle vaadada ja vajadusel remontida.Seega uus mootor peale remonti ilmselt väga korv olla ei saaks.Siis tekkiski mõte, et kui juba näppimiseks läheb võiks ka cooleri lisada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne