21-03-2006, 12:17 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2006, 18:15 PM ja muutjaks oli stihl.)
Omast kogemusest tean rääkida, et
Liiv - tõesti kõige odavam ja kättesaadavam, samas ka kõige võimsam, rooste lendab hetkega; sobib hästi raamidele, plekkvelgedele, autopõhjadele, ettevaatlikul käitsemisel ka tervele kerele.
Puudused: - pind jääb kare, osaliselt lendavad liivaterakesed ka metalli sisse ning seetõttu on pinnad enne värvimist soovitav traadiga üle harjata. Suurte ja siledate pindade ( tiivad, katused) võivad nad eralduva
kuumuse mõjul nö. lömmi vajuda.
Ei sobi hästi pehmete metallide puhul, kuna pind jääb kare. (valuveljed ei taha pärast õhku pidada, kui on sisekummita)
Klaaskuul - kallim kui liiv, kasutatakse väiksemate detailide, ka alumiiniumi puhastamiseks. Pind jääb siidine ja sile. Eestis amatööride seas vähelevinud. Looduses iseeneslikult ei hävi, seega tuleb pärast kokku koguda.
Sooda - ameeriklaste üsna värske leiutis. Nimelt nad avastasid, et Vabadussammast (vaskplekk) on sellega hää puhastada - soodatolm, mis New Yorgi kohale hõljuma jäi, langes maha ja uhuti esimese vihma poolt kanalisatsiooni. Loodusele ohutu, inimesele samuti. Eestis taas üsna vähetuntud tehnoloogia. Lisaks räägivad veel, et soodapuhastuse korral soodakristall põrkudes detailiga plahvatab tükkideks ja kisub endaga kaasa kõik metalli küljes oleva värvi, korrosiooni jms, samal ajal metalli ennast üldse mõjutamata. Ehk siis näiteks, kui lasta soodaga üle autokere, siis tulemuseks on kasvõi 60a tagasi värvitud masina puhul nähtavad karestusjäljed, mida omaaegne maaler sinna jättis....
Puudusteks see, et rauakorrosioon on liiga tugev soodakristalli jaoks...
Pluss on see, et kui ta jääbki sulle hoovipeale "hange", siis sulatab selle esimene vihm....(kui just ise aiavoolikuga kasta ei viitsi...)
Kriit - pole kuulnudki. Mis ei tähenda, et seda ei kasutata...
plastmassterad - kasutatakse kerede puhastamiseks vanast värvist; parem, kui liiv, kuna ei kuumuta ega moonuta suuri siledaid pindu (olen ise näinud, kuidas üht E-type esikapotti sellega puhastati; viimane teatavasti ainult suurest ja siledast pinnast koosnebki)
Puudusteks taas liiga nõrk mõju otsesele roostele.
Eestis ei tea, et keegi kasutaks.
Kui keegi midagi lisaks teab, on kommentaar loomulikult teretulnud.
Liiv - tõesti kõige odavam ja kättesaadavam, samas ka kõige võimsam, rooste lendab hetkega; sobib hästi raamidele, plekkvelgedele, autopõhjadele, ettevaatlikul käitsemisel ka tervele kerele.
Puudused: - pind jääb kare, osaliselt lendavad liivaterakesed ka metalli sisse ning seetõttu on pinnad enne värvimist soovitav traadiga üle harjata. Suurte ja siledate pindade ( tiivad, katused) võivad nad eralduva
kuumuse mõjul nö. lömmi vajuda.
Ei sobi hästi pehmete metallide puhul, kuna pind jääb kare. (valuveljed ei taha pärast õhku pidada, kui on sisekummita)
Klaaskuul - kallim kui liiv, kasutatakse väiksemate detailide, ka alumiiniumi puhastamiseks. Pind jääb siidine ja sile. Eestis amatööride seas vähelevinud. Looduses iseeneslikult ei hävi, seega tuleb pärast kokku koguda.
Sooda - ameeriklaste üsna värske leiutis. Nimelt nad avastasid, et Vabadussammast (vaskplekk) on sellega hää puhastada - soodatolm, mis New Yorgi kohale hõljuma jäi, langes maha ja uhuti esimese vihma poolt kanalisatsiooni. Loodusele ohutu, inimesele samuti. Eestis taas üsna vähetuntud tehnoloogia. Lisaks räägivad veel, et soodapuhastuse korral soodakristall põrkudes detailiga plahvatab tükkideks ja kisub endaga kaasa kõik metalli küljes oleva värvi, korrosiooni jms, samal ajal metalli ennast üldse mõjutamata. Ehk siis näiteks, kui lasta soodaga üle autokere, siis tulemuseks on kasvõi 60a tagasi värvitud masina puhul nähtavad karestusjäljed, mida omaaegne maaler sinna jättis....
Puudusteks see, et rauakorrosioon on liiga tugev soodakristalli jaoks...
Pluss on see, et kui ta jääbki sulle hoovipeale "hange", siis sulatab selle esimene vihm....(kui just ise aiavoolikuga kasta ei viitsi...)
Kriit - pole kuulnudki. Mis ei tähenda, et seda ei kasutata...
plastmassterad - kasutatakse kerede puhastamiseks vanast värvist; parem, kui liiv, kuna ei kuumuta ega moonuta suuri siledaid pindu (olen ise näinud, kuidas üht E-type esikapotti sellega puhastati; viimane teatavasti ainult suurest ja siledast pinnast koosnebki)
Puudusteks taas liiga nõrk mõju otsesele roostele.
Eestis ei tea, et keegi kasutaks.
Kui keegi midagi lisaks teab, on kommentaar loomulikult teretulnud.