[Mell]

Täiesti nõus, et turg vajaks odavat elementaarautot, mis oleks lihtne ja kvaliteetne. Vaadates autosid, millega ma olen sõitnud (nii päris uusi kui ka kasutatud), siis kõige paremaks autoks saan pidada 1973. aasta 2101-te. Esimesed 100 000 km möödusid probleemideta. Samal ajal kui näiteks golfi ja almeraga tuli teenindust korduvalt külastada. Samas just sõidumugavuse poolelt olid esimese põlve omega ja scorpio väga head. Lagunesid tegelikult nii mis hirmus, roostesid lõpuks kätte ära, kuid olid head suured, lihtsad, ka parandamine oli lihtne. Senini igatsen, et turul oleks uuena saada taolist suurt tagaveolist uut autot. Ei oleks vaja ABS-i, veojõukontrolli, airbagisid, el. aknaid, el. istmeid ja muid vidinaid. Mida vähem elektroonika seda parem.
Muideks see 01 on senini garaažis alles, kapremondi läbinuna on läbisõitu üle 400 000 km ja erinevalt kõigist teistest autodest saan ma talle alati kindel olla. Olgu olgu, progressi vastu ei saa, kuid kui mõni uutest vilgutab lolli järjekindlusega check-engine kirja, siis on väga hea võtta auto, mille on mehaaniline jagaja ja karpa ning elektrisüsteem koosneb kaitsmeblokist ning kahest (2!) releest.