[Sm. Volgahuviline]

Kes säärase jaburduse välja mõelnud on??? Mina olen asjast senini nii aru saanud, et kui see kamarajura on korra läbi tehtud ja EU nõuetele vastab, siis lase aga käia, kui on täpselt identne. Sest esimene katse ju näitab ideaalselt sobivust meie tingimustele, mis seal enam katsetada?

Isegi kui järgmine toodav auto oleks identne näiteks paar kuud tagasi mahamüüduga, siis mu arust üks selline, kummivenitamise taktika, ongi just see, millele siinsed uute autode maaletoojad omavahelises kartellikokkuleppes vaikides rõhuvad.
Kõigi nende mitmesajatuhande, autosid ostva inimkonna pärast see sõda käibki.

Ütleme näiteks, et keegi ameerika autode müügiga tegelev inimene või väikefirma soovib tuua ameerikast vaid mõned aastad vana mahtuniversaali- et tulevasel ostjal hea perega sõitma minna jne.
Kuigi sellel mahtuniversaalil on palju luksuslikum varustus, turvasüsteem, võimsam mootor jne. jne olemas võrreldes siinmüüdavatega, ja ka Euroopa turu jaoks mõeldud sama brändi alla kuuluvad sõsarmudelid vurisevad tänavatel ringi, siis see ARK-i tegelasi ei huvita. Saadavad bussimüüja otsejoones tüübikinnituse jaoks katsekotta.
Seal, olenevalt selle sõiduki "ohtlikkusastmest" kohalikele ametlikele maaletoojatele, võibolla ( ma ei ole kindel aga võibolla) kas siis antakse vastav sertifikaat või mitte. Tüübikinnitusele mittevastavuse põhjuseks võivad nad seal tuua tont teab mida. Kõik see aeg see pakutav buss seisab- ei saa teda müüki panna, ega temaga ringi sõita. Ja see, "bussi kinnihoidmiseks" kuluv aeg ongi just see, mille arvelt kohalikud maaletoojad ajupesule sarnanevale, meedias esinevate reklaamidega, värbavad endile neid potensiaalseid uute või vähekasutatud väike/reisibusside ostjaid, kes võibolla oleksid huvitunud näiteks sellest USA-st toodud mahtuniversaalist, aga kuna "teatud põhjustel" seda bussi (ikka veel) millegipärast müügis pole, siis pöörduvad huviliste pilgud otseloomulikult olemasolevate pakutavate suunas.

Mõni aeg tagasi tehti siin mõningad "piirangute vabastused", kus siis võeti vastu määrus, et nüüd võib tuua ka Ameerika turu jaoks mõeldud Euroopa mudeleid Eestisse, kuid ka nendele peab üksikkorras tüübikinnituse tegema.
Ainukest monopoliseeruvat seisundit selle koha pealt kasutab praegu ära Premium Motors, kellel on olemas vastav katsekoda tüübikinnituse saamiseks ja kes aga usinasti veab siia nii USA-s toodetud Porsche Cayenne-sid kui ka Hiinas toodetud "Tsink-Plekk-Pangesid". (Mis ta tegelik mark oli, ma enam ei mäleta, aga ega see, vana Opel Frontera põhja ja kere peale ehitatud neljarattaline, tavalisest plekkpangest suurt ei erine, sest et teise autoga kokkupõrke korral moodustavad nad mõlemad suht sarnaseid kujundeid).
Tüübikinnitust saab selle firma katsekoja käest ka, kuid siin on üks aga- auto peab ostetud olema Premium Motorsist.
Nii et seda olemasolevat või antud hetke mõjuvõimu kasutatakse täies ulatuses.

Muidugi, kui see seadus või määrus jõustus, siis peaaegu kõik maaletoojad, eesotsas AMTEL-i juhatuse liikmetega, tõid kuuldavale igasugust paksu ja vedelat ollust, mida üks inimloomus on võimeline esile kutsuma, kui nende heaolu kuidagimoodi häiritakse.
Nii et mäng käib ja kellegi äraostmiseks vajalikud miljonid liiguvad tegelikult päris kõrgetel tasanditel ja see niitide rägastik, millega need eelnimetatud asjapulgad vähemal või rohkemal määral üksteisega seotud on, võivad moodustada omavahel sellise paraja "Gordioni sõlme", millest üksiküritaja jagu enamasti ei saagi.