14-08-2006, 12:47 PM
Pole väag ammu siinset blogi täiendanud. Nüüd siis paari sõnaga sellest, kuidas ratas vastu pidanud ja mida uut tehtud.
Kuu-poolteist tagasi tegin julma otsuse. Kuna suurtele käivitusprobleemidele (sooja mootoriga ratas vändast käima ei läinud ning hakkasin tundma juba vaikset piinlikkust ja samuti ka väsimust linna vahel vene raske raua üksinda käima lükkamisest) vahetasin oma ennist kiidetud monokarpa süsteemi ikkagi venelaste (või siis õigemini sakslaste) leiutiste ehk siis kahe karbussi vastu välja. Sellega seoses tuli vahetada muidugi ka käigukast, kuna olin varem ju sellelt õhufiltri maha lõiganud ning ei soovinud hakata koonusfiltritega jamama. Korraliku käimakasti sain doonorrattalt.
Tuleb tunnistada, et vaatamata suurele tööle ja organiseerimisele k-125 süsteem ebaõnnestus. Täpselt ei teagi, milles asi oli. Tõenäoliselt ujutas koguaeg üle. Või siis "tänu" pikkadele kollektoritele ei suutnud silindrid endasse segu imeda (milles ma küll kahtlen).
Siiski. K63'd on tegijad. Iga ilmaga käivitub esimese vändasurumisega nii soojalt kui ka külmalt. Ja pole mingit probleemi vajadusel mootor tipp-pööretele viia, mis k-125ga ebaõnnestus. Mootor hakkas vahele jätma juba üsna liiga madalatel pööretel. Just kiirendamise käigus.
Samas kütusekulu on silma ja rahakoti järgi tunnetades samale tasemele jäänud.
Välimuselt on ratas ka sipake muutusi läbi teinud. Nahkmeister valmistas taha sadula (mille pihta väga tihti muidugi väga teravaid kommentaare tagaistujad peale pikemat sõitu lajatavad). Samuti väänasin mingist vanast tooli seljatoest taha sümboolse "sissy bar'i".
Probleemidest.
Tagumise osa ümberehitus on ka natuke ebaõnnestunud. Suuremast august lööb ratas ennast vastu numbri kinnitust. Varasemal ajal oli täpselt ratta ja numbrilaua kokkupuute kohal mõnusalt välja ulatuv poldiots, mis tagarehvi sööma kippus. Selle probleemi lahendas ümarpeaga poldi installeerimine.
Nüüd jutustaks siis uuest plaanist, kuna hing ihaldab muutusi ja näpud tegusi.
Uue osa nimi on "Tagasi juurte juurde". Ehk siis paar päeva tagasi sai avastatud, et mul on garaazhis kõik vajalik, et muuta Dnepr umbestäpselt selliseks nagu ta oli tehasest tulles. Ja seda peaasjalikult just tagaosa suhtes. Et üksinda on igav sõita ning naudingut sõidust peab tundma ka kaasreisija, tuleb tagumise osa vetrumist suurendada. Selleks läheb tagasi originaalporilaud ja seesama käepidemega vanakooli istmeke. Esiistme jätan tõenäoliselt samaks, mis hetkel. Vedrud, vajadusel, kisun doonorilt. Paistavad tollel kõvasti pehmemad olevat ka kõige pingsamas seades. Kuigi tegemist tundub olevat mingite lahjema tsikli omastega. Pildike- http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/IMGP3245.JPG?2
Üldiselt on muidugi oodatud ka kommentaarid teemal "oi sul on nii nunnu ratas, las ta jääb selliseks"
Pildid hetkeseisust asuvad siin: http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/
Ja hetkel vist on kõik.
Ahjaa- täna on õlivahetuspäev. Ja nädalavahetusel ülevaatuspäev, mis tähendab ka seda, et kahe ennist nimetatud päeva vahele peab jääma ka torude summutite vastu vahetamise päev
http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/
Kuu-poolteist tagasi tegin julma otsuse. Kuna suurtele käivitusprobleemidele (sooja mootoriga ratas vändast käima ei läinud ning hakkasin tundma juba vaikset piinlikkust ja samuti ka väsimust linna vahel vene raske raua üksinda käima lükkamisest) vahetasin oma ennist kiidetud monokarpa süsteemi ikkagi venelaste (või siis õigemini sakslaste) leiutiste ehk siis kahe karbussi vastu välja. Sellega seoses tuli vahetada muidugi ka käigukast, kuna olin varem ju sellelt õhufiltri maha lõiganud ning ei soovinud hakata koonusfiltritega jamama. Korraliku käimakasti sain doonorrattalt.
Tuleb tunnistada, et vaatamata suurele tööle ja organiseerimisele k-125 süsteem ebaõnnestus. Täpselt ei teagi, milles asi oli. Tõenäoliselt ujutas koguaeg üle. Või siis "tänu" pikkadele kollektoritele ei suutnud silindrid endasse segu imeda (milles ma küll kahtlen).
Siiski. K63'd on tegijad. Iga ilmaga käivitub esimese vändasurumisega nii soojalt kui ka külmalt. Ja pole mingit probleemi vajadusel mootor tipp-pööretele viia, mis k-125ga ebaõnnestus. Mootor hakkas vahele jätma juba üsna liiga madalatel pööretel. Just kiirendamise käigus.
Samas kütusekulu on silma ja rahakoti järgi tunnetades samale tasemele jäänud.
Välimuselt on ratas ka sipake muutusi läbi teinud. Nahkmeister valmistas taha sadula (mille pihta väga tihti muidugi väga teravaid kommentaare tagaistujad peale pikemat sõitu lajatavad). Samuti väänasin mingist vanast tooli seljatoest taha sümboolse "sissy bar'i".
Probleemidest.
Tagumise osa ümberehitus on ka natuke ebaõnnestunud. Suuremast august lööb ratas ennast vastu numbri kinnitust. Varasemal ajal oli täpselt ratta ja numbrilaua kokkupuute kohal mõnusalt välja ulatuv poldiots, mis tagarehvi sööma kippus. Selle probleemi lahendas ümarpeaga poldi installeerimine.
Nüüd jutustaks siis uuest plaanist, kuna hing ihaldab muutusi ja näpud tegusi.
Uue osa nimi on "Tagasi juurte juurde". Ehk siis paar päeva tagasi sai avastatud, et mul on garaazhis kõik vajalik, et muuta Dnepr umbestäpselt selliseks nagu ta oli tehasest tulles. Ja seda peaasjalikult just tagaosa suhtes. Et üksinda on igav sõita ning naudingut sõidust peab tundma ka kaasreisija, tuleb tagumise osa vetrumist suurendada. Selleks läheb tagasi originaalporilaud ja seesama käepidemega vanakooli istmeke. Esiistme jätan tõenäoliselt samaks, mis hetkel. Vedrud, vajadusel, kisun doonorilt. Paistavad tollel kõvasti pehmemad olevat ka kõige pingsamas seades. Kuigi tegemist tundub olevat mingite lahjema tsikli omastega. Pildike- http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/IMGP3245.JPG?2
Üldiselt on muidugi oodatud ka kommentaarid teemal "oi sul on nii nunnu ratas, las ta jääb selliseks"
Pildid hetkeseisust asuvad siin: http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/
Ja hetkel vist on kõik.
Ahjaa- täna on õlivahetuspäev. Ja nädalavahetusel ülevaatuspäev, mis tähendab ka seda, et kahe ennist nimetatud päeva vahele peab jääma ka torude summutite vastu vahetamise päev
http://www.zone.ee/jyrkaftp/mt-10/
Pots ja postivahe.