18-08-2006, 08:50 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-08-2006, 08:51 AM ja muutjaks oli v6sa.)
zazik Kirjutas:Kas sa oled loll või üritad näida lollina?
Vändra õnnetuses süüdistada ettesõitnud juhti on absurd. Pimedal ajal 2x lubatust kiiremini liikuva autoga lihtsalt ei oska mitte keegi arvestada. Kiiruste hindamisest on siin juba juttu olnud, lihtsalt ei ole võimalik kiiruseid nii täpselt hinnata, et tabada ära see idioot, kes öisel maanteel 220-ga lendab.
Ja see politseinik, kes Järvel joodiku auto ette jäi, ei astunud talle ette. ta astus teele, et anda peatumismärguanne, antud kohas on vähemalt 3 (kui mitte neli) sõidurada, politseinik sai löögi 2. rajal, auto mida ta peatada üritas, liikus 3. või 4. ja vajus talle otsa. Mida inspektor sinu arvates valesti tegi? Oleks pidanud silma kinni pigistama ja mitte üritama mõrtsukat kinni pidada?
Kõige rohkem ajavad närvi need idioodid, kes iga hinna eest üritavad kannatanute süüd leida ja mõrtsukaid õigustada.
Ei ürita ma siin midagi. Aga ainult halada pole nagu ka mõtet. Äkki mõtleks natuke, enne minu süüdistamist? Kahe auto kokkupõrkes on alati 2 osapoolt ja reeglina (on erandeid!!) saab üks osapool teise viga heastada nii, et õnnetust ei tekigi. Ma arvan, et igaüks meist on päästnud nii mõnegi idioodi avariist viimasel hetkel mõnd rohkem või vähem kaelamurvat manöövrit sooritades...
Kas ma süüdistan juhti õnnetuse põhjustamises? Ei süüdista. Aga väidan, et temal VÕIS (aga võis ka mitte) olla oma osa antud õnnetuse põhjustamises. Seda seni, kuni kindlad allikad (SLÕ pole kindel allikas!) väidavad, et füüsikaseaduste alusel Visioni juht EI SAANUD näha talle otsa tormavat siibikut. Selleks peaks olema tee näha vähem, kui 100 meetrit (200 km/h = 55 m/s, manööver tee ületamiseks kestab ~2 sekundit otsustamisest kuni ületamiseni).
Siibiku juht on õnnetuse põhjustamises peasüüdlane, selles ma ei kahtlegi. Alkohol ja räige kiiruseületamine avalikul teel on andeksandmatud patud. Ole siis nii "sportlane" kui tahad... Jutumärkides, sest ma ei tea, kes seal siibikus istus. Igatahes mõistusega olend ilmselt mitte.
Millisel rajal liikus Järvel politseiniku tapnud auto? Väidad, et 3 või 4. Kummal siis? Mina mäletan skeemilt, et selleks oli 2. rada. Politseinik astus auto peatamiseks selle ETTE!! Ma ei väida, et auto oleks peatamata pidanud jätma. Aga sama peatumismärguande oleks mõistusega inimene andnud väljaspool antud keha liikumisvektorit. Koolis kineetikat õppisid ja translatoorselt liikuva keha omadusi mäletad? Üheks omaduseks on jätkata liikumist vastaasmõjude puudumisel. Kuna politseiniku antud peatumismärguandel puudub vastasmõju füüsikalises tähenduses (juriidiline mõju ei peata liikuvat keha!), siis pole mõtet rindkerega ambrasuurile viskuda...
PETSS: jumala õige.
Tänan neid, kes suunaga märku andma vaevuvad ja üritan ka ise sellise skeemi alusel märku anda, kui suurema asjaga liiklema juhtun.
Aga isegi juhul, kui eessõitja annab paremaga märku, veendun ALATI möödasõidu ohutuses ja ma EI LÄHE, kui see tundub mulle ohtlik. Veokajuht ei tea minu auto kiirendusvõimet ega minu enda võimeid. Tema arvestab tõenäoliselt enda sõidumasina võimetega, vähemalt ma loodan nii...