[valdo]

... pole plaan õlitaset vaadata tihemini kui korra-kaks kahe õlivahetuse vahel. Kui tegu on 50-60 aastate autoga siis loomulikult, kuid uute autode õlivarda kontroll on sama mõttetu tegevus kui iga kord manomeetriga ümber auto joosta et äkki mu silamad petavad (rehvirõhk). Arvan et auto mille vanus on alla 10 aasta ja läbisõit alla 300000 pole õlitaseme kontroll küll iganädalane tegevus.

Eks ta rohkem harjumuse ja maitse asi ole. Jäänud külge mulle aegadest/autodest, millel pidi õlitaset ikka jälgima ja vahel peale valama. Liitrine potsu pagasiruumi nurgas ei tee ka väga tüli.

Mul lihtsalt on selline narr komme, et kui kapoti juba lahti teen, siis teen kiirkorras umbes minutiga kogu vajaliku komplekskontrolli, et enda meelerahu säilitada:
- vaatan klaasipesuvedeliku taset ja vajadusel lisan;
- vaatan jahutusvedeliku taset ja vajadusel lisan;
- vaatan, et ega mootor kuskilt "moosine" pole (lekkiv tihend/simmer) või jahutusvedeliku lõdvikuühendus märg;
- vaatan mootoriõli taset varda pealt;
- vaatan käigukastiõli taset varda pealt (70 tuh km juures sai oma Lada 111 kastiga kivi otsa sõidetud ning selle korpuse alaosa on hiljem keevitatud; sealt ka tihe kontroll viimase 230 tuh km jooksul);
- vaatan piduriõli taset läbi poolläbipaistva anuma.

Talvel pole kapoti avamise põhjusega "muret" - klaasipesuanum vajab niiehknaa kaks korda nädalas täitmist (lögased teed + ülipalju autosid Tallinna ümbruses). Suviti, kui see vajadus nii tihti ei teki, püüan end sundida siiski ca iga 500-1000 km järel kapotti rutiinseks kontrolliks avama. (Tunnistan, et vahel lähen küll laisaks ja on ka 2000 km sõidetud ilma sinna alla piilumata; tavaliselt siis parandan selle vea enne järjekordset pikemat sõitu.)