[41Degree]

v6sa suutis võrdlemisi kompaktselt välja öelda selle, mida ma olen kogu aeg mõelnud, eriti täppi läks see õnnetuste "juhtumise" osa. Respekt selle eest.

Jätkates liiklusohu(tus)alast juttu: te võite mind pidada foobikuks või lihtsalt memmekaks, kes sõita ei oska, kuid järgnevaid asju ma teen praegu ja jäängi arvatavasti tegema.
Samaliigiliste teede ristmikul jään ALATI seisma ja enne liikuma hakkamist veendun, et vasakult tulija on mind "märganud" (maakeeli tähendab siis märganud, et suvatseb mu läbi lasta). Muuseas, selle eest sain ma ühe korra oma sõiduõpetajalt ka kolakat.
Sõites ühesuunalisele tänavale, mis on minu suhtes peatee, vaatan mõlemale poole ja mitte ainult sinna poole, kust autod tohiks tulla. Elades nii mitmegi sellise tänava vahetus läheduses olen liiga palju igasuguseid asju näinud.
Väldin võimalusel ristmikke, mille puhul ma tean juba ette, et teatud suunast tulles on nähtavus ristmikule välja sõites null. Kusjuures, veel üks asi nähtavusega seoses: otsige ristuvalt teel oleva autojuhi silmi! See tarkus sai mulle väga väga väga reaalses elus selgeks tehtud ühe praktilise katsega (ei olnud meeldiv tunda endast 10 cm kaugusel autoplekki tugevalt kortsumas). Ehk, kui teie näete teist autot, kuid mitte juhti, siis võite 99% kindel olla, et juht teid EI näe.

Miks ma selle siia postitasin? Ehk sadakond inimest loeb selle läbi, neist kümmekond ehk muudab midagi oma sõidustiili juures ja ehk ühe neist aitab just mõni neist mõtetest õnnetusest välja. Nii ma vähemalt oma naiivsuses loodan.