03-12-2007, 12:45 PM
Kaasfoorumlane siin varasemalt mainis vene sõjaväge, Siberit ja diisel-Urale. Teenisin ise samades tingimustes ja meil suutsid küll mõned tüübid diisel-Urali vändast käima saada. Endal polnud juhust - oli õnneks korraliku starteri ja akudega auto, aga paar meest väntasid oma kolakat iga jumala hommik ja said käima. Ka talvel ja suure külmaga.
Päris külma mootorit muidugi ei vändatud. Mootoritel olid peal eelsoojenduskatlad, millega aeti õli kuumaks. Kõige raskem oligi käivituse algfaas, kui hangunud õliga mootorit pidid vändast ringi ajama, et see ühtlaselt soojeneks. Sellega pidid tegelema ka siis, kui starterist üritasid käivitada - mitte ükski starter ega aku ei suutnud täiesti külma mootorit talvel ringi ajada.
Aga see "pöidla-reegel" kehtib täielikult. Oleneb muidugi kumma käega vänta hoiad. Parema käega vändates on ju nii, et kui mootor tagasi lööb, siis vänt liigub tagasi pöidla poole. Näppude vahelt pääseb ta lihtsalt välja ja jõuad käe ära tõmmata. Aga kui näpud on ühel pool ja pöial teisel pool, siis ei jõua reageerida. Tagasi lööb ju nö pöidla poole, näppude vahelt pääseb vänt lahti, aga pöidla taha haagib kinni ja siis on ikka väga ai-ai-ai. Kui aga oskad ja jõuad vasaku käega vändata, siis võid pöidla ka teisele poole käepidet jätta, sest siis lööb tagasi näppude poole; näpud lähevad sirgu ja vänt pääseb nende vahelt välja haiget tegemata. Kui vänt on käest lahti pääsenud ja sellega nö teisel ringil pihta saad, siis oled juba ise koba, et ei reageerinud. Selle vigastuse vastu pole vahet, kuidas vänta hoidsid.
Urali puhul ainult alt üles tõmbamisega tavaliselt ei käivitunud. Vaja oli ikka kolmveerand või isegi rohkem ringi. Poisid keerasid vända "kella kolme peale", esimene veerand ringi vajutati seega keharaskust appi võttes ülevalt alla, saadi juba väike hoog sisse ja tõmmati selle abil alt üles.
Päris külma mootorit muidugi ei vändatud. Mootoritel olid peal eelsoojenduskatlad, millega aeti õli kuumaks. Kõige raskem oligi käivituse algfaas, kui hangunud õliga mootorit pidid vändast ringi ajama, et see ühtlaselt soojeneks. Sellega pidid tegelema ka siis, kui starterist üritasid käivitada - mitte ükski starter ega aku ei suutnud täiesti külma mootorit talvel ringi ajada.
Aga see "pöidla-reegel" kehtib täielikult. Oleneb muidugi kumma käega vänta hoiad. Parema käega vändates on ju nii, et kui mootor tagasi lööb, siis vänt liigub tagasi pöidla poole. Näppude vahelt pääseb ta lihtsalt välja ja jõuad käe ära tõmmata. Aga kui näpud on ühel pool ja pöial teisel pool, siis ei jõua reageerida. Tagasi lööb ju nö pöidla poole, näppude vahelt pääseb vänt lahti, aga pöidla taha haagib kinni ja siis on ikka väga ai-ai-ai. Kui aga oskad ja jõuad vasaku käega vändata, siis võid pöidla ka teisele poole käepidet jätta, sest siis lööb tagasi näppude poole; näpud lähevad sirgu ja vänt pääseb nende vahelt välja haiget tegemata. Kui vänt on käest lahti pääsenud ja sellega nö teisel ringil pihta saad, siis oled juba ise koba, et ei reageerinud. Selle vigastuse vastu pole vahet, kuidas vänta hoidsid.
Urali puhul ainult alt üles tõmbamisega tavaliselt ei käivitunud. Vaja oli ikka kolmveerand või isegi rohkem ringi. Poisid keerasid vända "kella kolme peale", esimene veerand ringi vajutati seega keharaskust appi võttes ülevalt alla, saadi juba väike hoog sisse ja tõmmati selle abil alt üles.