18-12-2007, 00:44 AM
Võsa jutuga 100% päri.
Ma ei ole kehva närviga mees ja olen ajakirjanduses ma nime all julgenud igasuguseid asju avaldada. Aga vaat ühte asja pole siiani julgenud, kuigi ma tean, et mul on 99% õigus.
Ehk liiklusohutuskampaania by Priit Veski
Kolm põhiteesi: naastrehvide kohene keelustamine, iga süülise avarii peale automaate lubadeta jäämine ja kolmandaks vabatahtliku sõidukikindlustuse keelamine.
Lisateesid on idiootse autokoolide poputamise kohene lõpetamine ja juhilubade saamise/andmise korra radikaalne muutmine ning piirkiiruste muutmine Eesti teedel.
Ma saan aru, kindlustuse teema oleks nagu inimõigus. JA liising või pank vajab seda oma vara kaitseks. Aga eks ma põhjendan, miks ei peaks see laienema tavainimesele ja näiteks liisingu auto puruks sõitjalt saaks kindlustus kulu kogu mahus sisse nõuda.
1. Naastrehvid. Nendest ei ole peaaegu mingit kasu maanteekiirustel, märjal ja kuival asfaldil ega lumesajus. Naastrehvist on kasu vaid ja ainult Uunikute Talveralli teedel ja nende otsimine on tõsine katsumus. Selliseid teid on Eestis kuu-poolteist ja sellista kasutamine on liiklustiheduse osas samahea kui null. Samas lähuvad naastrehvid arutult teid, nende tekitatud mürareostus kahhab hulluks ajama, nende tekitatud tolm määrib linna, maanteed, riideid, autosid ja misk õige hullem, inimeste hingamisteid. Tagatipuks on kultiveeritud mõttelaadi, et naasrehv on imerohi ja kui sõidukil on all sellised, siis füüsikaseadused ei kehti. Naastrehvi ei ole vaja ja juba sügisest 2008 peaks see olema kelatud.
2. Avarii tekitamine. Täna on miskipärast nii, et vigastusteta avarii tekitaja suurim karistus on kõrgenenud kindlustusklass. VASTUTUST ei ole. Inimene võib teha varalise kahjuga avarii ja mitte midagi sellega ei kaasne. Sitemal juhul jõuab vaidlus LKF'i vahekohtusse, kus siis lõpuks õiglus jalule seatakse ja süütu auto täies mahus kinni makstakse. Aga muud karistust rikkujale ei kaasne. Jällegi, VASTUTUST ei ole. Mitte mingit, linnades tagant otssõitmised, peateee ettesõitmised, vastassuunas sõitmised, kõksud tagurdades posti ja plekimõlkimised parklas, küll kindlustus maksab! Omavastutus 3-5K pole mittesittagi. Iseenesest peaks kerge õnnetusega (tagant otsasõi ühele autole jms kindlustus eteema) kaasnema automaatne pooleaastane sõidukeeld, raskemaga (suurem varaline kahju) aastane ja juba inimvigastustega automaatne komeaastane sõidukeeld. Ja siit tuleneb kohe ka kolmas tees-
3. Vabatahtlik kindlustus. Ma muud ei kuule inimeste käest, et "Mul pohhui, kindlustus maksab" ja sõidetaks ekui idioodid! Ei mingit vastutust, eriti ametiautode suhtes. Kohustuslik maksab kinni süütu kannataja kulud aga vabatahtlik tekitab omamoodi karistamatuse tunde. Kuna politsei ei tee kerge õnnetuse puhul isegi protokolli, kui osapooled on süülisuse samal meelel, siis kogu kahju ongi see omavastutus. Süütu auto maksab kohustuslikm süülase oma vabatahtlik. Ja nii sõidetaksegi kui idioodid.
Mina näiteks pole kunagi vabatahtliku kindlustusega sõitnud ja pole ka mitte ühte kriimu mitte ühele autole peale saanud. Seejuures kihutanud, testinud, rallitanud, sõitnud piduriteta autodega, vanadega, uutega, siledate rehvidega ja kõige paremate kummidega etc. Sest iga läbitud meeter peab olema mõttetöö tulem.
Teine pool on see autokoolide teema. minu hinnangul on näiteks libedasõidu koolitus üks Eesti liikluse suuremaid probleeme! Jah, see ongi nende õnnetuste üks põhjustest, see ei hoia ära mitte ühte õnnetust. AVALIKUL TEEL liigeldes tuleb vastavalt LE'le ja LS'ile valida teeoludele, nähtavusele, oskustele ja autole vastav kiirus. See tähendab, et auto ega tsikkel ei saa mitte kunagi libisema minna. JA tõesti, minul ei meenu 18 aasta kogemusest mitte ühte ainsamat juhtumit, kus minu juhitav auto oleks iseenesest libisema hakanud. Üldse on meeles kolm juhust kergelt juhitavuse kaotanud autost:
1. klaaslibedal T-ristil maanteel "anna teed" märgiu ees aga kuna lähenemiskiirus oli ohutu, siis teeperve kruus aitas hoo maha võtta. Autol all suverehvid, naine-laps peal ja seega kiirus 50-60 km/h. Siis oli kogemust u 5 aastat.
2. Sadas jäidet ehk isegi kruusateel võis tossudes liugu lasta, tuliuus asfalt, S-kurv. Viisin autot 5 km/h kuivatisse. Fiesta, all suverehvid ja selle kiirusega lihtsalt auto vajus kraavi. Ämm, maa naine, tegi ühe lükke ja sõitsime edasi. Mitte midagi ei osanud teha, kässar ei aidanud, gaasi andmine ei aidanud, null.
3. See koht on ka ühe Talveralli Legendis kirjas olnud. Kaspari Jeep, all originaalrehvid (MS aga USA), 90-kraadi kurv, kiirus 40 km/h, 4-vedu sees. No ja mitte midagi, lihtsalt läheb otse. Vaatsime, et otse kraavi pole, tegime siis selle kurvi silmusega läbi põllu. 4-veoga see häda, et racing-võtteid kasutades oleks kurvi külg ees läbinud... võib-olla. Aga tulnuks keegi vastu või "kui poleks läbi mahtunud", oleks kahjud suured olnud.
Samas olen ma sattunud sõitma viimase 18 aasta kõige räigemates lumetormides ja pooled neist Mosse-tüüpi sõidukiga MI-16 ja muudel samasugustel rehvidel. Paar tükki on õnnestunud sõita ka 4-veduste tutikate autodega, seejuures vahet pole. Ikka on kiirus olnud sama.
Seega ei ole reaalselt ajudega autot juhtides mite mingeid libesõidu võtteid tarvis. Neid läheb vaja autosporti tehes, avalikul teedel neid vaja pole. Aga nüüd arvavad noored kuked ja lapsnaised, et peale libedakoolitust on nad valmis rallisõitjad ja koos elektoonikaga need kaks "jumala omadust" välistavad füüsikaseadused.
Stabiilsuskontroll koos lamelliga on suurepärane lahendus aga seda vaid mõtlevale inimesele.
Kiirused maanteedel. Minu pakkumine: 1.klassi maanteed suvel 100, talvel 90. Kahesuunalised suvel 120. Kruusateed aastaringselt 70 ja muud pinnaskattega teed 50 km/h. Mõnedel kruusateedel võib märkidega piirkiirust tõsta, Eestis on palju 90'ga suvel sõidetavaid laiu kruusateid, mis ühendavad asulaid ja kus kiire liikumine on vajalik. Ülejäänud teed on sellised, et 90'ga sõitmine on juba rallisõit ja nõuab erioskuseid.
Ma ei ole kehva närviga mees ja olen ajakirjanduses ma nime all julgenud igasuguseid asju avaldada. Aga vaat ühte asja pole siiani julgenud, kuigi ma tean, et mul on 99% õigus.
Ehk liiklusohutuskampaania by Priit Veski
Kolm põhiteesi: naastrehvide kohene keelustamine, iga süülise avarii peale automaate lubadeta jäämine ja kolmandaks vabatahtliku sõidukikindlustuse keelamine.
Lisateesid on idiootse autokoolide poputamise kohene lõpetamine ja juhilubade saamise/andmise korra radikaalne muutmine ning piirkiiruste muutmine Eesti teedel.
Ma saan aru, kindlustuse teema oleks nagu inimõigus. JA liising või pank vajab seda oma vara kaitseks. Aga eks ma põhjendan, miks ei peaks see laienema tavainimesele ja näiteks liisingu auto puruks sõitjalt saaks kindlustus kulu kogu mahus sisse nõuda.
1. Naastrehvid. Nendest ei ole peaaegu mingit kasu maanteekiirustel, märjal ja kuival asfaldil ega lumesajus. Naastrehvist on kasu vaid ja ainult Uunikute Talveralli teedel ja nende otsimine on tõsine katsumus. Selliseid teid on Eestis kuu-poolteist ja sellista kasutamine on liiklustiheduse osas samahea kui null. Samas lähuvad naastrehvid arutult teid, nende tekitatud mürareostus kahhab hulluks ajama, nende tekitatud tolm määrib linna, maanteed, riideid, autosid ja misk õige hullem, inimeste hingamisteid. Tagatipuks on kultiveeritud mõttelaadi, et naasrehv on imerohi ja kui sõidukil on all sellised, siis füüsikaseadused ei kehti. Naastrehvi ei ole vaja ja juba sügisest 2008 peaks see olema kelatud.
2. Avarii tekitamine. Täna on miskipärast nii, et vigastusteta avarii tekitaja suurim karistus on kõrgenenud kindlustusklass. VASTUTUST ei ole. Inimene võib teha varalise kahjuga avarii ja mitte midagi sellega ei kaasne. Sitemal juhul jõuab vaidlus LKF'i vahekohtusse, kus siis lõpuks õiglus jalule seatakse ja süütu auto täies mahus kinni makstakse. Aga muud karistust rikkujale ei kaasne. Jällegi, VASTUTUST ei ole. Mitte mingit, linnades tagant otssõitmised, peateee ettesõitmised, vastassuunas sõitmised, kõksud tagurdades posti ja plekimõlkimised parklas, küll kindlustus maksab! Omavastutus 3-5K pole mittesittagi. Iseenesest peaks kerge õnnetusega (tagant otsasõi ühele autole jms kindlustus eteema) kaasnema automaatne pooleaastane sõidukeeld, raskemaga (suurem varaline kahju) aastane ja juba inimvigastustega automaatne komeaastane sõidukeeld. Ja siit tuleneb kohe ka kolmas tees-
3. Vabatahtlik kindlustus. Ma muud ei kuule inimeste käest, et "Mul pohhui, kindlustus maksab" ja sõidetaks ekui idioodid! Ei mingit vastutust, eriti ametiautode suhtes. Kohustuslik maksab kinni süütu kannataja kulud aga vabatahtlik tekitab omamoodi karistamatuse tunde. Kuna politsei ei tee kerge õnnetuse puhul isegi protokolli, kui osapooled on süülisuse samal meelel, siis kogu kahju ongi see omavastutus. Süütu auto maksab kohustuslikm süülase oma vabatahtlik. Ja nii sõidetaksegi kui idioodid.
Mina näiteks pole kunagi vabatahtliku kindlustusega sõitnud ja pole ka mitte ühte kriimu mitte ühele autole peale saanud. Seejuures kihutanud, testinud, rallitanud, sõitnud piduriteta autodega, vanadega, uutega, siledate rehvidega ja kõige paremate kummidega etc. Sest iga läbitud meeter peab olema mõttetöö tulem.
Teine pool on see autokoolide teema. minu hinnangul on näiteks libedasõidu koolitus üks Eesti liikluse suuremaid probleeme! Jah, see ongi nende õnnetuste üks põhjustest, see ei hoia ära mitte ühte õnnetust. AVALIKUL TEEL liigeldes tuleb vastavalt LE'le ja LS'ile valida teeoludele, nähtavusele, oskustele ja autole vastav kiirus. See tähendab, et auto ega tsikkel ei saa mitte kunagi libisema minna. JA tõesti, minul ei meenu 18 aasta kogemusest mitte ühte ainsamat juhtumit, kus minu juhitav auto oleks iseenesest libisema hakanud. Üldse on meeles kolm juhust kergelt juhitavuse kaotanud autost:
1. klaaslibedal T-ristil maanteel "anna teed" märgiu ees aga kuna lähenemiskiirus oli ohutu, siis teeperve kruus aitas hoo maha võtta. Autol all suverehvid, naine-laps peal ja seega kiirus 50-60 km/h. Siis oli kogemust u 5 aastat.
2. Sadas jäidet ehk isegi kruusateel võis tossudes liugu lasta, tuliuus asfalt, S-kurv. Viisin autot 5 km/h kuivatisse. Fiesta, all suverehvid ja selle kiirusega lihtsalt auto vajus kraavi. Ämm, maa naine, tegi ühe lükke ja sõitsime edasi. Mitte midagi ei osanud teha, kässar ei aidanud, gaasi andmine ei aidanud, null.
3. See koht on ka ühe Talveralli Legendis kirjas olnud. Kaspari Jeep, all originaalrehvid (MS aga USA), 90-kraadi kurv, kiirus 40 km/h, 4-vedu sees. No ja mitte midagi, lihtsalt läheb otse. Vaatsime, et otse kraavi pole, tegime siis selle kurvi silmusega läbi põllu. 4-veoga see häda, et racing-võtteid kasutades oleks kurvi külg ees läbinud... võib-olla. Aga tulnuks keegi vastu või "kui poleks läbi mahtunud", oleks kahjud suured olnud.
Samas olen ma sattunud sõitma viimase 18 aasta kõige räigemates lumetormides ja pooled neist Mosse-tüüpi sõidukiga MI-16 ja muudel samasugustel rehvidel. Paar tükki on õnnestunud sõita ka 4-veduste tutikate autodega, seejuures vahet pole. Ikka on kiirus olnud sama.
Seega ei ole reaalselt ajudega autot juhtides mite mingeid libesõidu võtteid tarvis. Neid läheb vaja autosporti tehes, avalikul teedel neid vaja pole. Aga nüüd arvavad noored kuked ja lapsnaised, et peale libedakoolitust on nad valmis rallisõitjad ja koos elektoonikaga need kaks "jumala omadust" välistavad füüsikaseadused.
Stabiilsuskontroll koos lamelliga on suurepärane lahendus aga seda vaid mõtlevale inimesele.
Kiirused maanteedel. Minu pakkumine: 1.klassi maanteed suvel 100, talvel 90. Kahesuunalised suvel 120. Kruusateed aastaringselt 70 ja muud pinnaskattega teed 50 km/h. Mõnedel kruusateedel võib märkidega piirkiirust tõsta, Eestis on palju 90'ga suvel sõidetavaid laiu kruusateid, mis ühendavad asulaid ja kus kiire liikumine on vajalik. Ülejäänud teed on sellised, et 90'ga sõitmine on juba rallisõit ja nõuab erioskuseid.