18-12-2007, 12:38 PM
Seoses "rahvusvahelistega" tuli meelde üks lapsepõlvemälestus. Äkki oskavad mõned foorumlased pärast minu posti läbilugemist ka asja kommenteerida; tagantjärgi tarkusena tundub asi mulle veidi kummaline.
Tartu-Pihkvat sõitis Tartu pargi buss; vähemalt 70ndatel tavaline LAZ. Tegemist oli kiirliiniga, millel viimane Eesti territooriumi peatus oli Värskas ja järgmine juba Petseris.
Värskast saab Petserisse aga kahte erinevat teed mööda - Saatse kaudu ja praeguse Koidula piiripunkti kaudu. Tol ajal olid mõlemad teed kruusakattega. Ja see buss sõitis kuidas tuju oli! Mõnikord Saatse, mõnikord Koidula kaudu. Olgu pealegi, et vahepeal ametlikke peatusi polnud, kuid kas oli ikka normaalene, et bussijuht valis ise marshruudi?
See ei sõltunud ka teeoludest või muudest teguritest, vähemalt nii on mulle meelde jäänud. Asi selles, et vanaema elas mul Värska-Koidula-Petseri tee ääres ja aeg-ajalt käisime bussiga "linnas" (st siis Petseris). Millalgi hommikupoolikul see Pihkva buss liikus ja alati kiirustas vanaema tagant, et lähme kiiremini, võib-olla jõuame kiirbussi peale. Vahel see tuli, vahel mitte (siis tuli oodata järgmist, kohalikku bussi) ja käe tõstmise peale jäi ta seisma kah. Ning see oli vanaemale teada, et alati ei pruugi "kiirbuss" tulla; mittetulemise peale nenditi, et "täämpä läts Saatse`he". (Võimalik muidugi, et liikumistee sõltus nädalapäevast, vbl olid Saatse ja näiteks Matsuri siiski ametlikud peatused ja seda ei pruukinud vanaema teada.)
Milline hind sõidu eest kasseeriti, seda ma ei tea, piletit vaevalt, et sellisel puhul anti.
Ja alati, nii palju kui mina mäletan, oli liinil üks ja sama buss - punaste triipudega LAZ, esiklaas ehitud mingite narmaste ja vimplitega. Minu lapsearu jaoks olidki need narmad-vimplid "Kiirbussi" tunnuseks
, kui kusagil mujal sarnaselt ehitud bussi nägin, siis pidasin seda automaatselt "kiirbussiks" Kas siis, kui see liin juhtus parajasti Saatse kaudu sõitma, teenindas seda sama punste triipudega LAZ, seda ma muidugi ei tea.
Tartu-Pihkvat sõitis Tartu pargi buss; vähemalt 70ndatel tavaline LAZ. Tegemist oli kiirliiniga, millel viimane Eesti territooriumi peatus oli Värskas ja järgmine juba Petseris.
Värskast saab Petserisse aga kahte erinevat teed mööda - Saatse kaudu ja praeguse Koidula piiripunkti kaudu. Tol ajal olid mõlemad teed kruusakattega. Ja see buss sõitis kuidas tuju oli! Mõnikord Saatse, mõnikord Koidula kaudu. Olgu pealegi, et vahepeal ametlikke peatusi polnud, kuid kas oli ikka normaalene, et bussijuht valis ise marshruudi?
See ei sõltunud ka teeoludest või muudest teguritest, vähemalt nii on mulle meelde jäänud. Asi selles, et vanaema elas mul Värska-Koidula-Petseri tee ääres ja aeg-ajalt käisime bussiga "linnas" (st siis Petseris). Millalgi hommikupoolikul see Pihkva buss liikus ja alati kiirustas vanaema tagant, et lähme kiiremini, võib-olla jõuame kiirbussi peale. Vahel see tuli, vahel mitte (siis tuli oodata järgmist, kohalikku bussi) ja käe tõstmise peale jäi ta seisma kah. Ning see oli vanaemale teada, et alati ei pruugi "kiirbuss" tulla; mittetulemise peale nenditi, et "täämpä läts Saatse`he". (Võimalik muidugi, et liikumistee sõltus nädalapäevast, vbl olid Saatse ja näiteks Matsuri siiski ametlikud peatused ja seda ei pruukinud vanaema teada.)
Milline hind sõidu eest kasseeriti, seda ma ei tea, piletit vaevalt, et sellisel puhul anti.
Ja alati, nii palju kui mina mäletan, oli liinil üks ja sama buss - punaste triipudega LAZ, esiklaas ehitud mingite narmaste ja vimplitega. Minu lapsearu jaoks olidki need narmad-vimplid "Kiirbussi" tunnuseks
, kui kusagil mujal sarnaselt ehitud bussi nägin, siis pidasin seda automaatselt "kiirbussiks" Kas siis, kui see liin juhtus parajasti Saatse kaudu sõitma, teenindas seda sama punste triipudega LAZ, seda ma muidugi ei tea.