30-06-2008, 23:37 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-06-2008, 23:41 PM ja muutjaks oli oldmoped.)
Väravamehaanik Kirjutas:Probleem vähemalt minu jaoks seisneb selles, et vanatehnikaüritustest on saanud "meinstriim" ja see peaaegu saksakeelne sõna tähendab seda, et trenditeadlikud inimesed ostavad tarbimislaenu eest välismaalt vanaaegse auto, värvivad selle ilusasti üle, teevad nahast istmed sisse ja sõidavad vanatehnikakokkutulekule.
valdo Kirjutas:Ja viimane viies ehk kõige madalam tase vanatehnikaharrastusest on minu jaoks sellised isendid, mis on toodud sisse Läänest ja milliseid siinsetel teedel siinse ajaloo eripära tõttu ajaloos liigelnud ei ole.
Või on asi selles, et meie, eestlased, oleme läbi ajastute juba geenidelt popsirahvas ja käsitöölised ning selletõttu ei suuda hinnata mitte huvitavat sõidukit kui sellist, vaid seda, kui palju on selle omanik selle korda tegemisel higi ja pisaraid valanud.
Kas peab üks õige vanatehnikaüritus olema vaid restaureerijate üritus? Antud teemast kostab rohkem välja restaureerijate ja päästjate hääl, kes saavad oma rahulduse sellest tegevusest, ärgem siis mingem nende üritustele, kes saavad rahulduse sõiduki omamisest ja sellega sõitmise nautimisest ning sellega eputamisest - siis polegi põhjust kurta, et üritusi on liiga palju. Las igaüks tegeleb oma hobiga sel kujul, kuidas talle meeldib. Mina loll kadestan mõlemaid pooli, nii neid, kes on suutnud mingi asja perfekselt korda teha kui ka neid, kes suudavad omatavaid ilusaid asju nautida ja ennast hästi tunda.
P.S. Umbes 20 minu kogust on erinevatest riikidest toodud, aga ma ei maga selle pärast öösel halvemini.