01-07-2008, 19:41 PM
Lisaks teemasse omalt poolt ka veidi sinepit:
Tundub, et igal ajal on olnud vanatehnikahuviliste hulgas aatemehi, kellele on olnud selle valdkonna kommertsialiseerumine vägagi vastumeelne. Kui peale EV tekkimist tehti bisnessi füüsiliste jubinatega, siis nüüd tundub olevat uueks ärimudeliks vanatehnikaüritused. Kas see on hea või halb, otsustagu igaüks ise ... aga vähemalt tekib suurem pakkumine ning on võimalus ürituste vahel valida. Enamus neist ammenduvad emotsionaalselt niigi peale paarikordset osavõttu ... suurenev meelelahutuse osakaal võtab neilt originaalsuse.
Samas jäi veidi arusaamatuks teemaalgataja poolne eeldus, et vanatehnikahuvilisena oleks üritustest osavõtmine justkui kohustuslik. Milleks? Hobi väljaelamine võib toimuda pigem garaaþis nokitsedes ning vahetevahel niisama lõbusõite tehes. Uudistajaid ja imetlejaid on ju ka muidu piisavalt, et ego upitada saaks
. Ning enamik tõsisemaid taastajaid tunnevad nagunii üksteist, et murede puhul nõu küsida - selleks pole tarvis paraadile minna.
Vastupidiselt Valdole ei tahaks vanatehnikat paremusjärjestusse jagada. Mootorrataste taastajana (minu omanduses on näiteks 2 lääne tsiklit, mida on ühte siinmail registris ainult 1 ja teist ainult 2 isendit) võiksin samuti Nõukaajal masstoodetud rataste harrastajaile ülevalt alla vaadata - aga ei tee seda. Vanatehnika-hierarhia põhimõttel "võrdsed" versus "võrdsemad", "tehaseseisundi taastaja" versus "ületaastaja" jne. ei vii kuhugi.
Igasugune hobi peaks oma olemuselt lihtsalt arendama ning pakkuma tegijale hingelist rahuldust - kõik muu selle ümber on ainult optsionaalne lisandväärtus.
Tundub, et igal ajal on olnud vanatehnikahuviliste hulgas aatemehi, kellele on olnud selle valdkonna kommertsialiseerumine vägagi vastumeelne. Kui peale EV tekkimist tehti bisnessi füüsiliste jubinatega, siis nüüd tundub olevat uueks ärimudeliks vanatehnikaüritused. Kas see on hea või halb, otsustagu igaüks ise ... aga vähemalt tekib suurem pakkumine ning on võimalus ürituste vahel valida. Enamus neist ammenduvad emotsionaalselt niigi peale paarikordset osavõttu ... suurenev meelelahutuse osakaal võtab neilt originaalsuse.
Samas jäi veidi arusaamatuks teemaalgataja poolne eeldus, et vanatehnikahuvilisena oleks üritustest osavõtmine justkui kohustuslik. Milleks? Hobi väljaelamine võib toimuda pigem garaaþis nokitsedes ning vahetevahel niisama lõbusõite tehes. Uudistajaid ja imetlejaid on ju ka muidu piisavalt, et ego upitada saaks
. Ning enamik tõsisemaid taastajaid tunnevad nagunii üksteist, et murede puhul nõu küsida - selleks pole tarvis paraadile minna. Vastupidiselt Valdole ei tahaks vanatehnikat paremusjärjestusse jagada. Mootorrataste taastajana (minu omanduses on näiteks 2 lääne tsiklit, mida on ühte siinmail registris ainult 1 ja teist ainult 2 isendit) võiksin samuti Nõukaajal masstoodetud rataste harrastajaile ülevalt alla vaadata - aga ei tee seda. Vanatehnika-hierarhia põhimõttel "võrdsed" versus "võrdsemad", "tehaseseisundi taastaja" versus "ületaastaja" jne. ei vii kuhugi.
Igasugune hobi peaks oma olemuselt lihtsalt arendama ning pakkuma tegijale hingelist rahuldust - kõik muu selle ümber on ainult optsionaalne lisandväärtus.