[Väravamehaanik]

Sügisesed tuuled sasivad sonimütsi sõiduteele ja hobukastani munade koored torkavad rehvidesse teravaid auke. Aeg on mõelda talvitumise peale. Suve jooksul sai vabaõhuürituse käigus bussi kerelt eemaldatud vana värv. Kinnises ruumis poleks ette kujutanudki kuidas keemia oleks pähe hakanud. Lõunavabariigi värvieemaldit kulus ainult kaks kastitäit, mis oli planeerimatult väike kogus. Maha kraabitud värvi kogunes umbes 60 liitrit, midagi läks muidugi tuulega lendu.
Kui algsete kaevetööde tulemusena arvasime, et buss oli esmalt sinise-beezi triibuline, siis päris algne värv oli ikkagi oranz. Mis omakorda tähendab seda, et buss tehti Rootsi pealinna tarbeks, aga kuna see konkreetselt on linnalähiliin, siis võib arvata, et tegu oli miskiks muuks otstarbeks kasutatava bussiga. Üldise hinnangu kohaselt ei ole see buss päris igapäevaselt liini nühkinud.
Nüüdseks on buss lükatud garaazi sisse ja uuendamisele lähevad kõik ferrumit sisaldavad detailid, täpsemalt terve esiotsa toestik. Samuti alumine kere osa, mis seisneb alumiiniumplaatides ja -luukides, ning seejärel tuleks buss üle värvida. Siin ka üks kunstfoto, kus sügisene taevas ja niiske asfaltkamar sulanduvad alumiiniumiks meie tagasihoidliku autobaasi õuel. http://www.polygonimatkad.ee/ftp/gallery...64047e.JPG
Nagu kusagil varemgi mainitud tuleb teha ainult kaks asja veel, et jaanipäevaks peole sõita - korda teha ja käima panna!