[Väravamehaanik]

Aga millal siis Packardi Talverallile käima jooksete, küsin põnevalt?


Või võidab ikkagi see, kel on surres rohkem talverallil mittekäinud packardeid?

Kui vaadata seda Packardit, mille pildid meil kodulehel väljas on, siis see konkreetne isend ei sobi Uunikute Talveralliks, ta on liiga pikk, üleni originaalis ja tehase värvi all ning sellega ei ole mõtekas ega ka põnev talvel soolastel teedel uhada. Aga ega me mingid ühe Packardi mehed pole... Lühema teljevahega ja teravama mootoriga sportvariandid sobivad paremini meie talvistele teedele.
Tegelikult on minu matkamise ja rallimise lemmikuks kujunenud hoopistükkis nõukogude päritolu GAZ 22. See on elementaartehnikaga, hea teelpüsivusega, minu kehaehitusele käepäraste kangidega, selg ei jää haigeks ja mahutab palju matkal vajaminevaid asju ning on võimeline vedama ka erinevaid haagiseid, nii paate kui maju. Mõistliku kütusekuluga sõiduk. Esialgu alustaks sellega lähivälismaal käimist ja veidi harjutades võiks isegi maailma mastaabis maratonrallile minna. Unikaalsuse osas on üsna vähelevinud, ülejäänud Euroopa vanatehnikaüritustel vast aia taha ei jäeta.
Samas ei tea kunagi elu ette, äkki tuleb ka mingil hetkel tuju teha hoopis ralli Horch valmis, sest keskea kriis on veel ees.

Kulla Red Baron - vaadakem maailma hindu erinevates masinaklassides ZIS 110 maksab kolm korda rohkem kui Packard, mille järgi see tehti. Rääbise järgi lõhnav Volga vahetab omanikku suurema raha eest kui sama aasta S klassi Mersu. Heas korras Muhk maksab poole rohkem kui Fiati analoog. Alumiiniumist ZIL 127 buss maksab 20 korda rohkem, kui tema ameeriklasest analoog.

Ehk siis vahepealse jutu juurde tagasi tulles - ei ole meil juba kümne aasta pärast enam ühtegi üle 35 aasta vanust nõukogude sõiduautot Uunikute Talverallil ja enamuses libiseme külg ees kurvi Inglise - Saksa - Itaalia - Ameerika vanatehnikaga, sest sellest käib jõud, mõistus ja rahakott meil üle.