[urmast]

Ma julgen küll arvata, et noor mees, kes alles avastab oma esimese vanaaegse ratta taastamise rõõme ja muresid, ei peaks oma esimest projekti Urmasele varujuppideks odavalt ära müüma Ära tule ütlema, et sinule müües sa asja eest normaalset hinda maksad, aga proovi sinu käest midagi osta, siis kahvatuvad isegi Saksamaa hinnad
Kokkuvõtvalt, küsimus ei ole niivõrd varuosade ja töö peale kuluva raha hulgas, kuivõrd just emotsionaalse laengu saamisel ja seda ei saa rahasse ümber arvestada. Mina võtan näiteks igat asja oma mätta otsast, kui ma oleks oma BMW R-75 projekti Ojarsile müünud, kes käis ja painas hea mitu hooaega, et "tibje eto sto let nie nuuzna", siis oleksin ma ilma paljudest positiivsetest emotsioonidest ilma, siiani on hea meenutada, kuidas said Saksamad mööda üksikuid juppe kokku korjatud.

Dad.

Omaarust pole ma poole sõnagagi maininud, et olen AJS -i ostmisest huvitatud. Mis normaalse hinna maksmisse puutub, siis endale vajaliku ja korraliku asja eest olen alati nõus õiglast hinda maksma. Vastasel korral ei oleks minu valduses oleva üle 150-ne mootorratta endised omanikud neid mulle müünud vaid kellelegi teisele, kes normaalset hinda maksab, nt. Sulle. See ei peaks muidugi üldse olema siin arutamise teemaks, aga kui juba läks... . Arvan ,et olen just see,kes teinekord mõne hea asja eest keskmisest kõrgemat hinda on nõus maksma. Näiteks seesama Ojars , kes käib Sinult juppe lunimas ,et neid hijem kallimalt edasi müüa, pakub mulle päris tihti tsikleid müüa. Viimase ostsin talt sel sügisel. Samuti on olnud võimalusi meie kollektsionääride poolt Soome müüdud tsikleid Eestisse tagasi osta. Viimasel ajal olen püüdnud vältida odavate, loe halvas korras, masstoodangu tsiklite ostmist, sest nende kordategemiseks läheks väga palju aega ja vahendeid. Õigem on osta kohe kallim, loe häst säilinud, isend mida on võimalik peale väikest kohendamis kohe muuseumis eksponeerida. Näiteks hiljuti jätsin ostmata 500.-eek. maksnud mootorratta Voshod. Samuti seesama Ojars pakkus mulle peale viimast Tagadi laata sümboolse hinna eest kärutäit 30-nendate Inglise tsikleid (natuke paremas seisus,kui selle teema algataja AJS),minust jäid ka need ostmata, kuna mul on piisaval probleeme olemasolevate masinatega. Inimesel on aga ainult üks elu ja minust jääksid nad kindlasti restaureerimatta.
Teema juurde naastes soovitan noorel mehel endiselt alustuseks leida mõni jõukohasem projekt millega kätt harjutada. Sellises seisus AJS-ist korraliku tsikli tegemine on enamikule kogenud restauraatoritele kövaks pähkliks, aamugi siis algajale. Kui aga tsiklil on mingi perekondlik väärtus a la mälestus vanaisast ,siis tasuks seda muidugi säilitada.
Alustasin ka ise kunagi tolle aja kohta täiest "out" mootorrattaga Moskva. Tol ajal oli selle osi üht- teist isegi veel poest saada. Sain selle restaureerimisega hästi hakkama. Järgmiseks oli IÞ- 8 ,mis oli ka küllalt komplektne. Kui oleksin kohe mingi hästi raske projekti kallale asunud, siis võib olla oleksi ettetulevate raskuste vastu põrkudes asjast loobunud ja mingile teisele alele siirdunud.
Dad -ile veel seda,et ei näinud Sind 10-15 a. tagasi Saksamaa laatasid mööda ringi käimas ja R -75 juppe ostmas, nüüd oled Sa vist iga kord kohal.