21-08-2010, 01:43 AM
Mind ärgitas kirjutama jutuke Volgafoorumis, kuidas vanatehnika on lihtne ja ettearvatav.
Oli üks viimaseid sooje suveõhtuid kui otsustasin Volga välja ajada ja mööda niisket ja seega tolmuvaba kruusateed kohalikku plaaþi suplema suunduda. Nagu muiste. Edasi nagu ikka, pumbast küte üles, õhuklapp kinni ja esimesest pöördest käima. Sõita on hea, mingeid kolinaid ei täheldanud. Puhkealal jätsin ukse irvakile ja prijomniku vaikselt Raadio 3 peale tiksuma, et natuke ülbem oleks.
Tagasisõiduks oli õues juba pime. Sain taaskord nautida omapärast Volga käivitumishäält(see on nii imelikult kaunis, et mulle on tekkinud tahtmine see heli ükskord linti võtta ning tulevastele põlvedele säilitada).
Sõit jätkus kuni ühe pimeda metsa vahel 85km/h kustusid tuled. Kõik. Hetkega täielik pimedus. Sain ohutult seisma, hingasin sügavalt, kuid ei kaotanud närvi. Mudisin tulelülitit nii palju, et sain tööle gabariidid. Siis sain lisaks lülitada udutuled ja sõit võis kollases valguses jätkuda. Minu kogemuste järgi neist tuledest udus polegi kasu, pigem ongi tegemist hädaolukorras kasutatavate dubleerivate esituledega ja väljalülitatult lihtsalt stiililisadega.
Järgmisel päeval avastasin, nagu arvatagi oli, vea tulede pealülitis. Kontaktid olid kulunud ja üksteisest kuumuse toimel eemaldunud.
Oli tore vanatehnikaüritus.
Oli üks viimaseid sooje suveõhtuid kui otsustasin Volga välja ajada ja mööda niisket ja seega tolmuvaba kruusateed kohalikku plaaþi suplema suunduda. Nagu muiste. Edasi nagu ikka, pumbast küte üles, õhuklapp kinni ja esimesest pöördest käima. Sõita on hea, mingeid kolinaid ei täheldanud. Puhkealal jätsin ukse irvakile ja prijomniku vaikselt Raadio 3 peale tiksuma, et natuke ülbem oleks.
Tagasisõiduks oli õues juba pime. Sain taaskord nautida omapärast Volga käivitumishäält(see on nii imelikult kaunis, et mulle on tekkinud tahtmine see heli ükskord linti võtta ning tulevastele põlvedele säilitada).
Sõit jätkus kuni ühe pimeda metsa vahel 85km/h kustusid tuled. Kõik. Hetkega täielik pimedus. Sain ohutult seisma, hingasin sügavalt, kuid ei kaotanud närvi. Mudisin tulelülitit nii palju, et sain tööle gabariidid. Siis sain lisaks lülitada udutuled ja sõit võis kollases valguses jätkuda. Minu kogemuste järgi neist tuledest udus polegi kasu, pigem ongi tegemist hädaolukorras kasutatavate dubleerivate esituledega ja väljalülitatult lihtsalt stiililisadega.
Järgmisel päeval avastasin, nagu arvatagi oli, vea tulede pealülitis. Kontaktid olid kulunud ja üksteisest kuumuse toimel eemaldunud.
Oli tore vanatehnikaüritus.