04-08-2011, 12:13 PM
Lp. Talupoeg Taluja
Nii siin kui paljudes muudeski kohtades või müügiüritustel müüakse ohjeldamatult SITTA! Aga see pole "see fekaal", mida põllumestele või nende poolt müüakse. Ma ei hakka ühtegi näidet tooma et keegi ennast jälle puudutatuna ei tunneks, sest nii kahju kui see ka pole, siis meeletu kogus müügisolevast sitast ei ole kaugelt ausal teel saadud või on sellel minu jaoks halvamaiguline "ratsa niisama saadud sita müügiga rikkaks"-maitse man.
Antagu mulle andeks aga igasugused Tagadi laadad ja muu vanakraamiga äritsemine on minu jaoks üle kümne aasta juba suhteliselt ebameeldiv koht või tegevus. Absoluutselt teine teema oleks see, kui müüakse restaureeritud või vähemalt korralikud puhastatud/konserveeritud asju. See ei ole fekaal, seal on müüja töö ja asi ise on ka vääristatud. Olgu mistahes roostes junn nii "haruldane" kui tahes, on ta roostes junn ehk fekaal.
Ma väljendan OMA arvamust, mis tugineb seejuures iseenda reaalsel elul: kolm viimast "asja" ehk roostetanud sitta, mida ma ei ole müünud vaid ÄRA KINKINUD hädalisele: Plymouth Valiant 1964 noorele mehele veelkordseks ülesehituseks, M-402 vanemale mehele mootoridoonoriks ja Gaz-69 Leivategijale "milleks iganes". Kui kunagi midagigi mul vaja läheb, siis usun, et nende poolt vastatakse mulle samaga. Õigemini Valiandi "eest" on juba vastatud ralli-oopeli keevitamisega. Nende kõigi eest olen mina kunagi raha maksnud ja Valianti lugematu hulga töötunde panustanud aga see ei loe. Mind huvitab asjade EDASINE elu, mitte paar tugrikut õlleraha.
Lisaks on mulle oma sõprade poolt kingitud palju vanakraami, mis seisab nüüd uhkelt suvekodu "koduloonurgas". Vaat see oleks "haige", kui sõber paneks üles kuulutuse: "Müüa vanaemalt päritud veimevakk, töökorras vokk ja kangasteljed." Aga see olen mina ja minu sõbrad... kellest üks sai äsja kingiks ühe "mitte kõige odavama" reliikvia, teine lihtsalt niisama töökorras karmoška etc. Seda nimetatakse eetikaks.
Nii siin kui paljudes muudeski kohtades või müügiüritustel müüakse ohjeldamatult SITTA! Aga see pole "see fekaal", mida põllumestele või nende poolt müüakse. Ma ei hakka ühtegi näidet tooma et keegi ennast jälle puudutatuna ei tunneks, sest nii kahju kui see ka pole, siis meeletu kogus müügisolevast sitast ei ole kaugelt ausal teel saadud või on sellel minu jaoks halvamaiguline "ratsa niisama saadud sita müügiga rikkaks"-maitse man.
Antagu mulle andeks aga igasugused Tagadi laadad ja muu vanakraamiga äritsemine on minu jaoks üle kümne aasta juba suhteliselt ebameeldiv koht või tegevus. Absoluutselt teine teema oleks see, kui müüakse restaureeritud või vähemalt korralikud puhastatud/konserveeritud asju. See ei ole fekaal, seal on müüja töö ja asi ise on ka vääristatud. Olgu mistahes roostes junn nii "haruldane" kui tahes, on ta roostes junn ehk fekaal.
Ma väljendan OMA arvamust, mis tugineb seejuures iseenda reaalsel elul: kolm viimast "asja" ehk roostetanud sitta, mida ma ei ole müünud vaid ÄRA KINKINUD hädalisele: Plymouth Valiant 1964 noorele mehele veelkordseks ülesehituseks, M-402 vanemale mehele mootoridoonoriks ja Gaz-69 Leivategijale "milleks iganes". Kui kunagi midagigi mul vaja läheb, siis usun, et nende poolt vastatakse mulle samaga. Õigemini Valiandi "eest" on juba vastatud ralli-oopeli keevitamisega. Nende kõigi eest olen mina kunagi raha maksnud ja Valianti lugematu hulga töötunde panustanud aga see ei loe. Mind huvitab asjade EDASINE elu, mitte paar tugrikut õlleraha.
Lisaks on mulle oma sõprade poolt kingitud palju vanakraami, mis seisab nüüd uhkelt suvekodu "koduloonurgas". Vaat see oleks "haige", kui sõber paneks üles kuulutuse: "Müüa vanaemalt päritud veimevakk, töökorras vokk ja kangasteljed." Aga see olen mina ja minu sõbrad... kellest üks sai äsja kingiks ühe "mitte kõige odavama" reliikvia, teine lihtsalt niisama töökorras karmoška etc. Seda nimetatakse eetikaks.