23-06-2012, 20:03 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-06-2012, 16:18 PM ja muutjaks oli Mister X.)
Kõigepealt vabandused ehk kellegi jaoks tähtsusetu teema tekitamise eest. Siinkirjutaja jaoks tundub aga teema Nõukogude päritolu (sõidu)autode koostekvaliteedist üsna huvitavana. Olles ise rohkem ajalooliste huvidega teoreetik, tuleksid eriti kasuks praktikutest autoomanike kommentaarid.
Kõiki asju, sealhulgas Nõukogude autotööstust, tuleb vaadelda oma ajastu ja tingimuste kontekstis. Siiski on jäänud mulje, et Nõukogude autotehastest garateeris oma toodetele (jätame limusiinid, katseautod, muud erimasinad kõrvale) mingigi kvaliteedi Volga Autotehas ehk siis VAZ. Seda nii mootori kui kere-salongi koostekvalteedi osas. Ametlik lubadus tagada auto töö 18 kuu jooksul alates ostmise päevast tingimusel, et läbisõit selle aja vältel ei ületa 20 000 km, ei tõenda muidugi eriti midagi. Muide, VAZ 2106 ja 2121 tagatisaeg oli 12 kuud. Samas märgiti kohe, et Volga Autotehas ei vastuta kodumaiste autorehvide, akude, turvavööde, raadiovastuvõtjate ja kellade kvaliteedi eest - nende kohta tuli reklamatsioonid esitada valmistajatehastele või tagatistöökodadele.
Subjektiivse näitena tooksin illustratsiooniks isikliku VAZ 2106 (1980). Senise 32 aasta kestel pole sel esinenud erilisi probleeme mootoriga, ka salongi koostekvaliteedile pole märkimisväärseid etteheiteid - suuremate apsakatena meenuvad aeg-ajalt streikiv manomeeter ja nõrgalt kinnitatud päikesesirmid. Nagu mäletab vanem generatsioon, lõpetas peatselt peale auto ostmist töölepingu armatuuril paiknev ajanäitaja.
Ometi leiab automoto.ee foorumistki väiteid, et VAZ-ide mootorite seadistuskvaliteet oli äärmiselt kõikuv. Leidus 1,5 l mootoreid, mis käisid nagu 1,2 l ning samasuguse töömahuga konesid, mis töötasid nagu 1,5 l. Visalt elab legend, et päris esimesed VAZ 2101-d komplekteeriti Itaalias toodetud osadest, kuna mõned detailid kandsid ladina tähtedega kirjet "FIAT". Ametliku ajaloo järgi järgi kasutati isegi kõige esimeste VAZ-ide kompleklteerimisel kodumaiseid (NSVL) või nn rahvademokraatiamaades toodetud detailide (toodeti Fiati ju Poolaski Polski Fiati nime all). Veel üks legend pajatab, nagu ehitatuks eksporti minevad VAZ-e teistmoodi kui siseturu versioone. Ka siin väidavad ametlikud allikad vastupidist. Nimelt polevat tehnoloogia lubanud toota kaht tüüpi detaile, sõlmi või agregaate. Kui auto lahkus vooluliinilt, polevat keegi teadnud, kas see läheb Pariisi või hoopis Tjumenisse. Ometi kohtame välismaale või siia (tagasi) sattunud eksport VAZ-ide puhul erisusi (nt 5käiguline käigukast, esitulede pesurid ja kojamehed, tagaklaasi kütteseade, turvatalad ustes jne), mida alati ei paigaldanud ametlik edasimüüja, vaid tehas.
Nõnda palju siis hetkel VAZ-ist, aga oodatud on ka muljetused AZLK, IŽ-i, GAZ-i ja ZAZ-i jt koostekvaliteedi kohta
Kõiki asju, sealhulgas Nõukogude autotööstust, tuleb vaadelda oma ajastu ja tingimuste kontekstis. Siiski on jäänud mulje, et Nõukogude autotehastest garateeris oma toodetele (jätame limusiinid, katseautod, muud erimasinad kõrvale) mingigi kvaliteedi Volga Autotehas ehk siis VAZ. Seda nii mootori kui kere-salongi koostekvalteedi osas. Ametlik lubadus tagada auto töö 18 kuu jooksul alates ostmise päevast tingimusel, et läbisõit selle aja vältel ei ületa 20 000 km, ei tõenda muidugi eriti midagi. Muide, VAZ 2106 ja 2121 tagatisaeg oli 12 kuud. Samas märgiti kohe, et Volga Autotehas ei vastuta kodumaiste autorehvide, akude, turvavööde, raadiovastuvõtjate ja kellade kvaliteedi eest - nende kohta tuli reklamatsioonid esitada valmistajatehastele või tagatistöökodadele.
Subjektiivse näitena tooksin illustratsiooniks isikliku VAZ 2106 (1980). Senise 32 aasta kestel pole sel esinenud erilisi probleeme mootoriga, ka salongi koostekvaliteedile pole märkimisväärseid etteheiteid - suuremate apsakatena meenuvad aeg-ajalt streikiv manomeeter ja nõrgalt kinnitatud päikesesirmid. Nagu mäletab vanem generatsioon, lõpetas peatselt peale auto ostmist töölepingu armatuuril paiknev ajanäitaja.
Ometi leiab automoto.ee foorumistki väiteid, et VAZ-ide mootorite seadistuskvaliteet oli äärmiselt kõikuv. Leidus 1,5 l mootoreid, mis käisid nagu 1,2 l ning samasuguse töömahuga konesid, mis töötasid nagu 1,5 l. Visalt elab legend, et päris esimesed VAZ 2101-d komplekteeriti Itaalias toodetud osadest, kuna mõned detailid kandsid ladina tähtedega kirjet "FIAT". Ametliku ajaloo järgi järgi kasutati isegi kõige esimeste VAZ-ide kompleklteerimisel kodumaiseid (NSVL) või nn rahvademokraatiamaades toodetud detailide (toodeti Fiati ju Poolaski Polski Fiati nime all). Veel üks legend pajatab, nagu ehitatuks eksporti minevad VAZ-e teistmoodi kui siseturu versioone. Ka siin väidavad ametlikud allikad vastupidist. Nimelt polevat tehnoloogia lubanud toota kaht tüüpi detaile, sõlmi või agregaate. Kui auto lahkus vooluliinilt, polevat keegi teadnud, kas see läheb Pariisi või hoopis Tjumenisse. Ometi kohtame välismaale või siia (tagasi) sattunud eksport VAZ-ide puhul erisusi (nt 5käiguline käigukast, esitulede pesurid ja kojamehed, tagaklaasi kütteseade, turvatalad ustes jne), mida alati ei paigaldanud ametlik edasimüüja, vaid tehas.
Nõnda palju siis hetkel VAZ-ist, aga oodatud on ka muljetused AZLK, IŽ-i, GAZ-i ja ZAZ-i jt koostekvaliteedi kohta