31-10-2012, 10:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 31-10-2012, 10:34 AM ja muutjaks oli v6sa.)
Tasuvuse pead küll ise välja arvutama. Mitmed tegurid omavad kaalu ainult teatud tingimustes.
T-40 plussid:
*väikesed gabariidid ja mass;
*hea erivõimsusega mootor;
*reevers;
*JSV siduri eraldi lülitamise võimalus;
*mõistlik kütusekulu;
*eestikeelne kirjandus ja teadmised remondist;
*varuosade saadavus keskmine kuni hea (sõltuvalt traktori asukohast);
*CAT2 rippsüsteem (pea kõik rippriistad käivad külge);
*odav ostuhind (alumine piir kk kaaluhind gabariitsele);
*2 kahetoimelist ja ujuvasendiga varustet hüdroväljavõtet;
*hüdrauliline roolivõimendi;
*nelivedu;
*õhkjahutussüsteemi lihtsus;
*dekompressioonimehhanism ja käivitusmootori võimalus hõlbustavad kehvas seisus mootori käimasaamist;
jne
T-40 miinused (suur osa neist küll üldisemalt Vene tehnika omad):
*olematu ergonoomia, võiks isegi kutsuda tööinimese piinamise vahendiks;
*enamus müügisolevaid on ülehinnatud utiil;
*väike tugevusvaru;
*nukksiduriga lahendet diferentsiaal esisillas on tundlik lollkasutaja vägivalla suhtes;
*sidur ei talu lohakat käsitsemist ja käpardlikku remonti;
*varuosade kvaliteet on äärmiselt kõikuv;
*rippsüsteemil puudub positsioonreguleerimine;
*rippsüsteemi pooletoobine ehitus (ülipikad aisad, mistõttu on vaja JSV otsa mõistlikule asukohale toomiseks pikendavat tükki (mis omakorda paljudel müügisolevatel utiilidel puudub);
*väikesest eluskaalust tingitud pidamiseprobleemid veol;
*õhkjahutuega mootor vajab puhastamist ja lekete kõrvaldamist eos jahutuse tagamiseks;
*JSV siduri käsitsemise tüklikus...
jne.
Üldiselt endale tehes paari tunni kaupa kuus võib ju mõelda. Aga päeva selles kilukarbis veeta - no ma ei tea... Aga mõned ju lausa maksavad enda torkimise ja piitsutada laskmise eest.
Lääne vastavad on kaks kuni kolm korda kallimad. Aga vahe on üüratu. Kahjuks ka remondikuludes, kui hankida endale teadmatusest või ihnsusest odav käestastud isend.
pen.skari variant on väga mõistetav
- hääs korras lääne tehnika kestab reeglina (on erandeid!) tuhandeid tunde ilma remondita (kasutaja lollusest või hädaolukorra lahendamise käigus lõhutu ei lähe siin arvesse), kasutatud vene tehnika tahab paarikümne tunni tagant meistri hella kätt tunda saada. Ning ikka ei saa selle peale päris kindel olla...
Kütuse erikulud on üsna sarnases suurusjärgus (nii 185-200 g hj/h kohta).
T-40 plussid:
*väikesed gabariidid ja mass;
*hea erivõimsusega mootor;
*reevers;
*JSV siduri eraldi lülitamise võimalus;
*mõistlik kütusekulu;
*eestikeelne kirjandus ja teadmised remondist;
*varuosade saadavus keskmine kuni hea (sõltuvalt traktori asukohast);
*CAT2 rippsüsteem (pea kõik rippriistad käivad külge);
*odav ostuhind (alumine piir kk kaaluhind gabariitsele);
*2 kahetoimelist ja ujuvasendiga varustet hüdroväljavõtet;
*hüdrauliline roolivõimendi;
*nelivedu;
*õhkjahutussüsteemi lihtsus;
*dekompressioonimehhanism ja käivitusmootori võimalus hõlbustavad kehvas seisus mootori käimasaamist;
jne
T-40 miinused (suur osa neist küll üldisemalt Vene tehnika omad):
*olematu ergonoomia, võiks isegi kutsuda tööinimese piinamise vahendiks;
*enamus müügisolevaid on ülehinnatud utiil;
*väike tugevusvaru;
*nukksiduriga lahendet diferentsiaal esisillas on tundlik lollkasutaja vägivalla suhtes;
*sidur ei talu lohakat käsitsemist ja käpardlikku remonti;
*varuosade kvaliteet on äärmiselt kõikuv;
*rippsüsteemil puudub positsioonreguleerimine;
*rippsüsteemi pooletoobine ehitus (ülipikad aisad, mistõttu on vaja JSV otsa mõistlikule asukohale toomiseks pikendavat tükki (mis omakorda paljudel müügisolevatel utiilidel puudub);
*väikesest eluskaalust tingitud pidamiseprobleemid veol;
*õhkjahutuega mootor vajab puhastamist ja lekete kõrvaldamist eos jahutuse tagamiseks;
*JSV siduri käsitsemise tüklikus...
jne.
Üldiselt endale tehes paari tunni kaupa kuus võib ju mõelda. Aga päeva selles kilukarbis veeta - no ma ei tea... Aga mõned ju lausa maksavad enda torkimise ja piitsutada laskmise eest.
Lääne vastavad on kaks kuni kolm korda kallimad. Aga vahe on üüratu. Kahjuks ka remondikuludes, kui hankida endale teadmatusest või ihnsusest odav käestastud isend.
pen.skari variant on väga mõistetav
- hääs korras lääne tehnika kestab reeglina (on erandeid!) tuhandeid tunde ilma remondita (kasutaja lollusest või hädaolukorra lahendamise käigus lõhutu ei lähe siin arvesse), kasutatud vene tehnika tahab paarikümne tunni tagant meistri hella kätt tunda saada. Ning ikka ei saa selle peale päris kindel olla...Kütuse erikulud on üsna sarnases suurusjärgus (nii 185-200 g hj/h kohta).