[kalleb]

http://www.nommevalitsus.org/index.php?o...99&lang=et[/align]

üldiselt suhtusid ohvitserid sõduritesse mitte kui inimestesse aga kui tasuta tööjõudu ehk nagu mingisse materjali - sõdurid olid nende jaoks loomad ekh skot

lähemalt võib lugeda kuidas see oli sõbralikust foorumist
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic...4&start=15

siin inimlikkuse ehtne näide komandir brigago polkovnik pildi keskel (nimi ei tule momendil meelde)



tema käsul demobiliseeriti kõik brigaadis (3 divisjoni + upravlenine brigado)

olnud demblid tagasisõidul Kapustin-Jari polügoonilt pärast rakettide edukat

laskmist ja ülesannete täitmist kusagil suvalises teivasjaamas sadakond kilomeetrit pärast polügooni

ilm oli külm. pakane 35 kraadi,lund sadas ja tehti siis ühes teivasjaamas rivistus ja vastavalt brigaadikomadöri käskkirjale kõik demblid vabad

demblid kõik sisisesid , et miks ei tehtud neile dembel po tselovetseskii

aga ilmselt polkovnik vaatas et soldatid on oma töö teinud ja vaja neist kusagil kiirelt vabaneda,võibolla jäi ka hulga raha üle heategevaks otstarbeks et ei pidanud neid enam toitma ja väeosasse tagasi vedama

igaljuhul jäi demblitel väeosasse peidetud dembelskii kostjum ja albom sinnasamasse ,võibolla mõni sai ka kellegiga kokkuleppele et saatis postiga järele aga eriti ei usu

vot nii talitati ärateeninud sõduritega nõukogude sõjaväes ,ei mingit austusavaldust-anti mingi raha hambusse ja jalaga tagumikku et hakka astuma

Eesti oli selles punktis oma 1500 km kaugusel ,Siberi meestel muidugi vähem minna aga pidid nad ju räpases sinelis ja vanas äratrööbatud Pee-shaas minema, seal osades kohtades oli kombeks et sõdur tuleb pidulikus riietuses koju

a glaza u kombriga boli dobroje-dobroje

antus juhus leidis aset 1988 aasta detsembris, olin ise seal jä nägin kuidas

asjad olid