13-02-2013, 18:32 PM
Afgaanis käinud oli ka minu luurebataljoni komandör ja olles sama eriala õppinud mis mina , rookis miine ja muid lõhkeseadeldisi luure-sapööri rühmas . Selle kuue aasta jooksul oli ta kaotanud 18 Eesti poissi . Kui mina ainukese Eestlasena bataljoni sattusin , siis ta praktiliselt adopteeris mind ja kaitses mind hilisemate hulluste eest , sest austas Eestlasi väga . Meest hüüti ´Muha`ks ,sest ta oli 2.15 pikk ja korraliku riidekapi suurune ning operatsioonidel jäi ta kogu aeg snaipritele ette kuna ei suutnud end rahnude ja muude varjumiseks kõlbulike asjade taha mahutada . Käed , jalad ja õlad ning turi olid kuuli haavu täis kuid kõik olid nn. puhtad augud , või riivakad ilma luumurru ja veresoonte lõhkumiseta . Mees oskas ka päris hästi eesti keelt , st. sai aru pea kõigest ja tegi ennast piisavalt arusaadavaks . Mehele meeldis eriti see , et eesti keeles ei ole roppusi ja muidugi saunakultuur . Ehitasin sinna topelt karauliga valvatavale territooriumile , isegi korraliku sauna ja õpetasin vähe kultuursemalt õlut jooma . Saun sai väga popiks eriti kõrgete ohvitseride seas nagu gruppi ja divisioni komandörid ning muud Moskvast saabunud ´suurmehed` lobistati ka sealt tavaliselt sujuvalt läbi .