[v6sa]

...
Kas päris traktoritel saab ka käguga jvv-i kiirust reguleerida....???
...

Vaata Fendti skeemi - JSV läheb kastist otse läbi ja kiirusmuutereduktor on alles päris sabas. Koos lülitusega.
Sarnane skeem on pea kõigil "päris" traktoreil viimased paarkümmend aastat olnud.

Kiirust muudetakse mootori pöörlemissageduse varieerimisega ja vastava "käigu" valikuga enne lülitamist.

Sinu idee puhul puuduks "otseläbivõll", seda asendaks fikspöörlemisega pump ja sellest lähtuvad hüdrovoolikud.

"Käike" saad tekitada kas pumba viimisega käigukasti väljuvale võllile (saad sünkroonajami, millega põllutöödel vähe miskit peale hakata on) või pumba/mootori mahtude suhtega.

Mina ei trikitaks - kui juba hüdro, siis igale riistale sobiv mootor otse ajamivõllile ja traktoriga haakimisel ühendad vaid voolikud.

HRpumbaga ülekantavad võimsused on ülaolevas tabelis ju kenasti kirjas. Samad suurusjärgud pädevad ka lääne HRpumpadele. Aksiaalkolb(AK)pumbad on vähe võimekamad, kuid energia jäävuse seadust ei muuda needki - välja saab võtta vaid mootori võimsus miinus kaod süsteemis. Liikumisel läheb enne maha komplekti edasiveeretamiseks kuluv energia.

Ühtlasi tasub meeles pidada, et mida peenemad on voolikud, seda suuremad on voolamise kaod.

Mina läheks hüdro peale alles siis, kui mootori võimsus ületab 20 kW. Siis võiks loota ka mingit reaalset võimsust tööriista võllile.

Muide, mõned võimsustarbed, kW. Üsna puusalt, mul ei ole kunagist projekteerimisnormatiivide raamatut käepärast:
kartulirootor - <10;
lattvikat alla 2 m - <10;
2-meetrine kaaruti - 10-12;
1-meetrine purustusniiduk (muruniiduk) - 18-20+ (mida rohkem massi, seda enam);
rootorniiduk - 50 meetrile.

Kõik need võimsustarbed on töökiirusel. Aegalsemalt töötades saab kla vähemaga hakkama.