21-09-2013, 22:16 PM
Täna 25 aastat tagasi olin dembel n-liidu armees Ida-Saksas. Lugesin silmad imestusest pärani Eesti lehtedest (Noorte Hääl, mida mõnikord postiljon sebis) ja ajakirjadest (Vikerkaar, mida kodused saatsid kirjaga) mis värk kodus toimumas oli. Isegi selline hirm sai läbi põetud, et kas mind nõukogude sõdurit, üldse Eestisse veel lastakse 
Aga tuletagem meelde, millises pasas me 80-ndate lõpuks olime. Tööstus oli ajast ja arust, igasugust toodangut nappis ja oli üle mõistuse kehva kvaliteediga. Inimestest ja üldsegi millestki valitsejad ning ka juba väiksemad ülemused ei hoolinud. Ja sõda on siinkohal paras võrdlus, majandus oli peagu nullis, inimeste tööharjumus olematuks lihvitud, riigi tagant varastamine normiks saanud, migrante riik täis veetud. Krt!, sõda oli parem stardikoht, Marshalli plaan abiks.
See, kuhu oleme välja jõudnud, on paras ime, võrdleme kasvõi teiste saatusekaaslastega liidust või isegi iseseisvate idabloki riikidega.
Et ise mitte osa võtta elu paremaks tegemisel, on ka minu meelest kergema vastupanu tee. Magaks mõned aastad ja kui üles tõusen, ongi elu juba parem, kas nii?!?
Aga tuletagem meelde, millises pasas me 80-ndate lõpuks olime. Tööstus oli ajast ja arust, igasugust toodangut nappis ja oli üle mõistuse kehva kvaliteediga. Inimestest ja üldsegi millestki valitsejad ning ka juba väiksemad ülemused ei hoolinud. Ja sõda on siinkohal paras võrdlus, majandus oli peagu nullis, inimeste tööharjumus olematuks lihvitud, riigi tagant varastamine normiks saanud, migrante riik täis veetud. Krt!, sõda oli parem stardikoht, Marshalli plaan abiks.
See, kuhu oleme välja jõudnud, on paras ime, võrdleme kasvõi teiste saatusekaaslastega liidust või isegi iseseisvate idabloki riikidega.
Et ise mitte osa võtta elu paremaks tegemisel, on ka minu meelest kergema vastupanu tee. Magaks mõned aastad ja kui üles tõusen, ongi elu juba parem, kas nii?!?
Do'nt panic