[maitus]

Ok, võin ka natuke õpetada. Väga sarnane Hr TALUPOEG TALUJA õpetusega. Niisiis, võtad kolvi, aga pooleks ei sae, siis valad selle kolvi kahekomponentset silikooni täis. Siis tirid selle silikooni sealt kõvenenult välja ja saad väga täpse kolvi sisu vormi. Siis paned selle vormi samuti silindrisse, aga ei vala sinna mitte alumiiniumi, vaid vaha. Silikoon tuleb ka vaha seest ilma vaha kahjustamata välja. Siis kuumutad silndrit ja saad ka vaha sedasi selle seest kätte. Veel parem kui silinder käib ka kahest poolest kokku. Siis teed selle vahast kolvi külge valukanalid- samuti vahast ja katad selle vahast vormi igalt poolt mitu korda sellise nö "värviga", mille segad kokku peenikesest kvartsliivast, kaoliinist, grafiidipulbrist ja vesiklaasist. Lõpuks puistad veel kogu kupatuse kvartsliivaga üle. Siis jätad selle vormi kuivama. Kui on kuiv, siis keerad tagurpidi ja paned ahju. Nii sulab vaha vormist välja ja kuumust tõstes, põlevad ka viimased vaha jäägid ära, jättes vormi pinnale väga õhukese tahmakihi, mis hõlbustab pärast valatise vormist eraldumist. Sellise meetodiga saab ideaalse kolvi sisepinna, mida ei olegi vaja töödelda. Alumiiniumiks kasutada jah vanu kolbe ja sulatamisel tuleb sulaalumiiniumile lisada räbustit, mis tõstab oksiidid sulametalli pinnale ja eemaldab gaasid, mis mulle tekitavad. Mida selleks räbustiks aga kasutatakse, seda ma ei tea, aga mul oleks väga hea meel kui mõni asjatundja mulle seda seletaks . Sellise meetodiga valatakse väga keerulisi detaile, milledele on muldvormide tegemine väga keeruline, ja detaile, millede konstruktsioon, ei võimalda pärast mehhaanilist töötlemist. Näiteks tehakse nii õmblusmasinate korpusi. Ka skulptuure valatakse sama tehnikaga.