17-04-2015, 09:25 AM
Asjatundijad on vait, ei kirjuta ise ega kutsu ka mind korrale, trükin siis edasi.
Vaadanud Janise raamatut, võib mainida mõned faktid. Lipperts hakkas tõsisemalt jalgrattavalmistamisega tegelema alles 1927, nii et võtan tagasi enamuse selles teemas oma esimeses postis kirjutatu. Ilmselt võis 1939 see 17000 number täiesti ka jalgrattal olla ja mingit uut numeratsiooni pole Lipperts vahepeal alustanud, see oli minu haiglane uitmõte. Janis on raamatus maininud, et 1938 tehti tõsisem tehnoloogiline uuendus ja suudeti päevas toota 130 jalgratast, mis aasta toodanguks teeb ikka üsna suure hulga, ütleme 30000. Kui see võimekus ka tõesti nii suur oli, siis nii palju ikkagi aastas ilmselt ei toodetud.
Minu varajase Lippertsi hüpotees, mille esimeses postis ekslikult pakkusin, põhines ainult raamikaela sirgetel muhvidel. Tundub, et selliste muhvidega tehti osa mudeleid lõpuni välja, erit need, milledel ei olnud tavapärane Lippertsi silt, millede jaoks ülamuhvil oli spetsiifiline sisselõige.
Mainitud Zibensi mudelil oli foto järgi vaadatas väike vapikujuline silt, mis võis ka 2 vertikaalse neediga kinnituda, aga võis ka 3-ga vms ja silt paistis kaunis madal.
Lisaks on Janise raamatus ka ühe lippertsi naisteka pilt, raam paistab analoogse kujuga.
Veel on mainitud, et 1936 oli tootmises 4 meeste mudelit (ilmselt mudelid 1, 2, 3, 4), 2 sportmudelit (ilmselt 5 (on mul olemas raam) ja 6), 2 naiste mudelit (ilmselt jällegi siis 7 ja 8 (nagu taama jalgratas) ja 2 noorukite mudelit.
Kokkuvõtteks pakun, et tegu lõpuotsa ( 1940-41?) Lippertsi tehase naistejalgratta mudeliga nr. 8, mudeli- või brändinime ei oska pakkuda (milline silt ette käis). Tehas natsionaliseeriti vist 1940 augustis, vana Lippert saadeti Venemaale, kus suri, nooremad sugulased-osanikud likvideeriti saksa vabastajate poolt.
Vaadanud Janise raamatut, võib mainida mõned faktid. Lipperts hakkas tõsisemalt jalgrattavalmistamisega tegelema alles 1927, nii et võtan tagasi enamuse selles teemas oma esimeses postis kirjutatu. Ilmselt võis 1939 see 17000 number täiesti ka jalgrattal olla ja mingit uut numeratsiooni pole Lipperts vahepeal alustanud, see oli minu haiglane uitmõte. Janis on raamatus maininud, et 1938 tehti tõsisem tehnoloogiline uuendus ja suudeti päevas toota 130 jalgratast, mis aasta toodanguks teeb ikka üsna suure hulga, ütleme 30000. Kui see võimekus ka tõesti nii suur oli, siis nii palju ikkagi aastas ilmselt ei toodetud.
Minu varajase Lippertsi hüpotees, mille esimeses postis ekslikult pakkusin, põhines ainult raamikaela sirgetel muhvidel. Tundub, et selliste muhvidega tehti osa mudeleid lõpuni välja, erit need, milledel ei olnud tavapärane Lippertsi silt, millede jaoks ülamuhvil oli spetsiifiline sisselõige.
Mainitud Zibensi mudelil oli foto järgi vaadatas väike vapikujuline silt, mis võis ka 2 vertikaalse neediga kinnituda, aga võis ka 3-ga vms ja silt paistis kaunis madal.
Lisaks on Janise raamatus ka ühe lippertsi naisteka pilt, raam paistab analoogse kujuga.
Veel on mainitud, et 1936 oli tootmises 4 meeste mudelit (ilmselt mudelid 1, 2, 3, 4), 2 sportmudelit (ilmselt 5 (on mul olemas raam) ja 6), 2 naiste mudelit (ilmselt jällegi siis 7 ja 8 (nagu taama jalgratas) ja 2 noorukite mudelit.
Kokkuvõtteks pakun, et tegu lõpuotsa ( 1940-41?) Lippertsi tehase naistejalgratta mudeliga nr. 8, mudeli- või brändinime ei oska pakkuda (milline silt ette käis). Tehas natsionaliseeriti vist 1940 augustis, vana Lippert saadeti Venemaale, kus suri, nooremad sugulased-osanikud likvideeriti saksa vabastajate poolt.