[kass]

Nii, jõudsin siis ära näha (tõsi, kuulda)! Kokakoolaga sumspsi pesta, tule taevas appi! Ja mõned siin ohivad, kui raske elu on, tuleb vana autoga sõita ja mis kole värk veel igalt poolt pigistab.
Mäletan ükskord eelmisel sajandil, suve,l lõunapaiku, kui naabrinaine supilusikaga jaopärast tänava lastele poolikust klassikalisest klaaspudelist kokakoolat maitsta andis, ehh, mitu päeva ei tahtnud tavapärast sööki-jooki suhu võtta, et maitse ära ei kaoks, hammaste pesemisest Pomoriniga rääkimata. Ja rohkem naabritadi Hilda sugulased Austraaliast kokakoolat ei saatnud, ükskord küll saime aga ananassi mekkida, seda küll.
Kodus, tõsi ka, nuumatakse lehetäisid või muid kirpe kuldaväärt vabadusjoogiga, mulle ei pakuta, aga vähemalt ma tean, kuhu 2 liitrine on peidetud ja käin seal lusikaga lapsepõlve meenutamas.
Nii et sumpsi ära seda topi, parem joo ära või anna puudustkannatavatele jänus ksf!-dele. Mida imet see koka seal sumpsis peaks tegema? Sidrunhape on vist see komponent, mis roostet võiks/peaks nakitsema, pigile, tahmale ja õlijääkidele ta küll eriti peale ei lähe. Vast atsetooniga saaks sealt midagi lahti lahustada?
Mis seal IŽ-ide sumpsides peidus on, seda mina ei tea ja ei tahagi teada, elu on niigi raske ja kole!