[aavu]

Head kosmonautikapäeva! Nagu me veerand sajandit tagasi tähistasime. Kosmosevallutamise kohta on mul oma peas üks teooria. Nagu iga organism paratamatult sureb ja enne seda hoolitseb, et oleksid järglased, nii on väga palju kordi juba juhtunud ja juhtub ka edaspidi. See elu maal on nagu pika keti üks pisike lüli keti keskel.
Piibel ütleb, et Noa laevast tuleme. Seda ma usun ja usun, et praegu käib ka uue noa laeva ehitamine. Vähemalt juba mahuvad kõik, absoluutselt kõik maal seni leitud elusorganismid sinna laeva. Nii vetikad, loomad, taimed, viirused ja muu rämps. Ühele pangakaardi suurusele alusele mahuvad nad kenasti ära ja hunt ei söö kitse. Kunagi, kui siin planeedil läheb elu käest, stardib see (või need) järjekordne noa laev.
Ka see variant on võimalik!
Meie teame: 1. Katseklaasis amööbi, lammast, inimlast oskame kasvatada.

2. On lastud kosmoserakett väljapoole päikesesüsteemi.
3. Kõigi maapealsete elusolendite esindajatena 1 rakk igaühest peaks mahtuma pangakaardi suurusele esemele.
4. Arvuti oskab raketi (Noa laeva) maandada sobival planeedil mingis xtähtkujus miljardite aastate pärast peale teelesaatmist.
Mis punkt meil juba praegu üle jõu peaks käima?
Kas "Merivälja objekt" võiks olla kasutatud Noa laev. Tema ülesanne on täidetud, nüüd peidab ta end kuni inimühiskond on saavutanud teatava arengutaseme (ei peeta sõdu, teaduse kõrge tase, mingid muud kriteeriumid). Alles siis avab ta järgmise meile adresseeritud sõnumi. Ka nii võib mõelda, nagu hea lõpuga muinasjutus. Meeldiv on mõelda, et Merivälja objekt võib osutuda Noa laevaks. Siis tsivilisatsioon algas ju Maal meie koduväravast!