[Raudpats]

See pole küll kukkumine ,aga naljakas sellegi poolest.Olin u 15 aastat vana ja naabripoiss andis enda uue MT 10-36-ga metsas sõita.Tee oli selline paras metsavahetee,kitsas ja käänuline,tavaliselt seal keegi ei sõitnud.Tuul oli ühe männi maha murdnud ja see vedeles üle tee,mitte päris risti,aga nii 45 kraadise nurgaga mööda teed maas,känd oli nii 3 meetrit kõrge ja puu läbimõõt nii 15 cm.Millegipärast oli tee märg,kuigi vihma ei sadanud.No sõitsin ma siis selle tsikliga ,kuni puud kohtasin.Pidasin ilusti kinni,esiratas vastu puud,naabripoiss korvist õpetas,et jõnksuta siduriga ja katsu esiratas üle puu saada, ja siis korvi ratas ja siis tagaratas.Minu tsiklisõidu kogemused olid siis veel tagasihoidlikud ja siduriga jõnksutamisest ei teadnud ma mitte muffigi ,jõudu ka eriti ei olnud ,et nii suurt tsiklit kinni hoida.Ma siis üritasin.No lühidalt öeldas tegin siduriga jõnksu,aga see esiratas ,no ma ei tea,see keeras enda vasakule, ja siis mul libises sidur näppude vahelt lahti.Aga gaas oli mul kindlalt peos.Igaks juhuks keerasin gaasi.Siis käis üks kõvem jõnks.Naabripoiss lendas korvist välja,sest korvi ratas hüppas üle puu.Seega korvi ratas oli ühel pool puud,tsikli omad aga teisel pool.Gaas oli peaaegu põhjas, käik sees ja siduri üle kontroll kadunud.Ees oli selle murdunud puu känd, nii kolm meetrit kõrge.Järgnevat on raske seletada,te võite seda vaid ette kujutada.Kirjeldatud manöövri lõppedes avastasin,et naabripoisi peaaegu tutikas tsikkel oli ühel pool kändu,korv teisel pool ja nende vahel oli känd,mida osaliselt varjas murdunud tuuleklaas.Murdunud oli tegelikult veel palju asju.Osa nendest murdsin mina,kui läbi (või üle) tuuleklaasi lepikusse lendasin.Ja kui naabripoiss teadvusele tuli ,siis murdusid mõned asjad veel (vähemalt mulle tundus nii),kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.Tsikli kätte saamiseks tuli igatahes külgkorv küljest ära monteerida.Järgneva osa suvest sisustasime selle tsikli remontimisega.Sõta ei ole mulle rohkem antud selle tsikliga.Seda oligi karta.