[2715]

pea vahetuseks tuleb eemaldada vahehammasratas ja plunzerile tift sisse panna auku ja pea tuleb välja ja pärast kokku samamoodi ja vahehammasratas peab õigesti paika saama.nuputasin oma nipi selleks.

kui pea lahti võtta siis peab ka see kandiline kuubik mis plunzeril liigub õiget pidi sisse tagasi saama,kui ei saab nalja.

ega seal muuga kui hamasratta hambumisega polegi võimalik küttekogut regullida?hammakas ju pöörab plunzerit pea suhtes ja plunzeril 1 ava,plunzerpeal 4 ava t40 puhul,t25 puhul 2 ava ja pump õieti koos siis plunzer üleval nuki peal peab plunzer olema peas oleva avaga kohakuti.mina tegin plunzerile märgi ava kohale ja kui pole pealt maas siis hea näha kus reaalselt plunzerava on.et pump õieti kokku saada tuli ka katsetada ja minul jäi mulje,et kui hammakas ühe hambajagu nihkes siis ei tööta.kodustes oludes saab kah pumba treipinki panna või siis kruustangide vahele ja kasvõi käsitsi keerad võlli ja näed kas ja palju kütet pihustist tuleb ja kui vääga tahta pihusti ots purki ja saab ka koguse enam vähem ära mõõta kuigi stendi kordades etem.

pihustiotsad vahetasin ise ja lihtsalt otsa vahetusega ju vedru pingsus ei muutu kui sa ise seda ei näpi.

Selle kütusekoguse reguleerimisega on nüüd nii, et seda reguleeritakse ikka hoovastiku käiku piirates mitte hambumist muutes.
Hambuma peab ta niimoodi et kui plunser hakkab üles liikuma peab olema ava surveklapi juurde avatud sest vedelikku ei saa kokku suruda ja pannes seal hammasratta nõnda et see nõue pole täidetud lõhub kas midagi ära või kulutab täppispaaril ava serva ära ülisuure survega pääseva kütusega.
Tulemuseks on sinine suits väikese pöördega sest kütus lekib naabersilindri avasse.
Hästi oluline on rootorpumbal surveklappide pidamine, et toru oleks surve all kui klapp sulgub.
See on eriti oluline ühtlase tühikäigu saamiseks.
Nimelt kui torust rõhk välja lekkida jõuab peab väikse kütuseannusega toru täitma ja silindrisse jõuab nii vähe, et pööre langeb, mille peale regulaator tõmbab kütet juurde.
Seda saab aga rohkem kui on vaja neile pööretele sest enam ei jõua rõhk torus langeda ning pööret saab palju ning nii ta kõikuma jääbki.
Pöörete kõikumist mõjutab veel see väike hoovake, mis läheb plunsri juurde ja nihutab küttekoguse reguleerimise puksi.
Nimelt on seal sees kummirõngas, mida etteandepumba surve surub vastu võlli ja paneb selle raskelt pöörlema.
Siis hakkavad pöörded kõikuma korra kahe väntvõlli pöörde peale sest etteandepumbal on üks nukk ja surve kõigub korra pumba pöörde jooksul.
Muu maailma toodangul on etteandepumbaks rootorpumbal eranditult labapump, kus üks laba on iga silindri kohta.
Teooria kinnituseks sai kunagi ühel Boschi pumbal tagumine ots vahetatud 6-silindrilisest neljaseks ning tulemus oli tühikäigul hääl nagu käiks kahe silindriga sest etteandepumbale jäi 6 laba.
T-40 aga lekkis kütus pumba õlisse ja sinna sai pandud see hoovake uus, mis käis nii raskelt et väikeste pööretega kippus välja surema väga kergelt.
Kuna seda osa toimivat saada ei õnnestunud, siis sai rõngas ära võetud ja ülevalt pumba tuulutusest toru küttepaaki tagasi ning mootor käis väga ühtlaselt vast 300 pöördega.
Stendis aga rootorpumbal pole midagi reguleerida peale maksimaalpöörete ja neid tajub ka traktorist ära kunas liiga palju saab.
Küttekoguse aga keerab igaüks oma taluvuspiiri järgi paika.
Siin võiks lähtuda sellest, et täiskoormusel ei oleks suits must vaid hallikas sest siis saab maksimaalse jõu mootoriõli väga kiirelt tahma täis ajamata.
Kunagi sai ise ka tegeletud pumpade remondiga ja oli treipinki tehtud rakis pumba kinnitamiseks, pööreteloendur ja mensuurid koguse hindamiseks ning erinevad abivahendid surveklappide ja sellise pisema värgi kontrolliks.
Loobusin aga sest osasid ei ole saada mis toimivad.