[vant]

Kel omal kastikat pole olnud, see ei saagi tema eelistest aru.
Isegi selle topeltkabiiniga on taga täiesti arvestatav kaubaruum, eriti kui kuut peale kastile panna. Sinna võid panna asjad, mis salongi ei passi, luugi alla laskmisel saad vedada kolmemeetrist materjali vajadusel, tööriistadest jms. rääkimata. Praktilisus on selle asja nimi. Ja see sõidab su´ga kogu aeg kaasas. Käruga maasturil pole seda ealeski. No ja siis see käibemaksu teema muidugi Kuigi vahepeal sai vist isegi Cayenne´i ka N 1- na arvele.
 Mis puutub sellesse, et uue liisingusse võtmise asemel jätta vana japs jätta edasi teenima, siis seal on omad hädad. Kümnele aastale lähenev japs hakkab roostetama ja tehnika ei pea ka endistel vastupidavuse etalonidel enam vastu nii nagu vanasti. Jah, kõike saab remontida jne., aga lõpuks on ka moraalne vananemine ja enda asjast tüdinemine ka väike argument. Elu läheb edasi ja sa ei taha ühte autot elu lõpuni pidevalt remontides n.ö. põhiautona pidada.
 See, et uutes kastikates on ekraanid ja ekraanikesed, mind isiklikult ei häiri, pigem mingid start/stopp süsteemid, mitte välja lülitatavad juhiabid jms. elektroonilised tintel- vintelid.
 Inimeste vajadused on ju tegelikult erinevad. Üks tahab mingeid ehitusmasinaid vedada, teine käib jahil või kalal, kolmas ei pane sinna kasti vbl. aasta aega midagi, aga talle meeldib valmidus iga kell mõnda suuremat asja ilma käruta vedada. Metsamehed näiteks on veel ka üks sihtgrupp oma küttevaatide ja muude kodinatega.
Muud võimalust inimväärsete sõiduomadustega maastikusuutlikuks väikeveokiks tegelikult polegi kui Hilux, Ranger, Navara, L 200, Isuzu, Amarok ja ameeriklased. Siis on veel igasugu Navara derivaadid, Reanault´st alates ja MB- ga lõpetades (kui viimast enam üldse müüakse) ja mingid eksoodid peale selle veel.
 Amarok korralikus varustuses on nii kallis auto, et siis vaataks tõesti juba ennem ameeriklast. Suhteliselt palju on tegelikult uusi usa kastikaid meil liikvel, aga päris tööautona neid justkui väga palju ei kasutata. Nagu oma kodumaalgi, sõidab enamik neist oma noorema ea kriimuvaba läikiva kastiga ja täidab omanikul lihtsalt liikumisvahendi rolli.
 Rangerile otsustati suuremat 3,2 mootorit enam mitte pakkuda, selle asemel nokitseti 2-e liitrisele üks turboke juurde ja hobujõudu, vähemalt paberil, on maa ja ilm.
 Isuzu stoorit peast ei tea, aga vist midagi samalaadset toimus ka neil, lausa 1,9 vist on viimase mootorikese maht.
 Amarokil jälle, vastupidi, asendati kahliitrine kolmesega ja jõu puudust ei tohiks neil olla. Kui vaid see hind ja muud haigused...
 Lõpuks jõuab ka Hiluxi suurema mootoriga versioon Euroopas müügile, uue aasta alguses arvatavasti saab seda meil proovida/osta. Tellida vist juba saab.
Enne ma ikka ei telliks, kui näppida on saand.
 Nii et praegu tundub Nissan vaata et kõige mõistlikum mitte-foolsize pikapitest.