[Kalts]

Miskipärast ei tohtinud kraani lahti teha. Rõhu langedes ja kõrgel temperatuuril pidi atsetüleeni eraldumine olema eriti aktiivne. SAmuti ei tohtinud ballooni liigutada. Võid orbiidile minna. 
Üks asi on teooria ja ohutustehnika. Teine asi on praktika. Juhtub vahel, et need erinevad teineteisest kardinaalselt.

Lugesin huvi pärast siit-sealt, mis leidsin:
Väga plahvatusohtlik kuna õhuga segu võib plahvatada kontsentratsioonide vahemikus 2%-82%. Praktikas tähendab seda, et isegi vabas õhus pole ballooni avamine ohutu, vaiksema ilmaga võib ballooni ümber kergesti tekkida plahvatusohtlik segu.
Riietel ja vaipadel kogunev staatiline elekter on enam kui piisav atsi-õhu segu süütamiseks, ainus mis kergemini süttib on vesiniku-õhu segu. Metaani/propaani/butaani ja õhu segu on ~17 korda raskemini süttiv.

Rohkem kui ~2 bar rõhu all võib vaba s.t. atsetoonis lahustamata atsetüleen iseeneseslikult plahvatada, piisab põrutusest või soojusest. Kusjuures kui õigesti aru sain ei ole tegemist plahvatusliku põlemisega e. hapnikuga reageerimisega vaid mingite muude reaktsioonidega mille käigus atsetüleen laguneb ja moodustuvad uued ühendid. See on eksotermiline e. soojust eraldav reaktsioon mis teebki asja eriti ohtlikuks. Kõrge temperatuur ja rõhk soodustavad iseeneseslikku plahvatamist, natuke ahelreaktsiooni sarnane.

Mis veel, normaalrõhul ei lahustu atsi atsetoonis kuigi palju, aga see kasvab rõhu kasvades. Seega on atsi balloonid rõhu all, aga rõhu all on atsetoon, vaba atsi "taskute" ja atsetooni loksumise vältimiseks on balloonis absorbent. Nagu märg svamm põhimõtteliselt.
Atsetüleen on ebastabiilne ühend mis teebki käitlemise ohtlikuks. Asi on naljast kaugel.

https://web.archive.org/web/201603241153...tylene.htm