22-12-2020, 12:29 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-12-2020, 12:32 PM ja muutjaks oli mossepower.)
(21-12-2020, 22:44 PM)aavu Kirjutas:Ülelaadimisel toimub vee elektrolüüs, mille käigus H20 molekulid lahuatakse H2 ja O2 molekulideks. Aatomeid saaks piltlikult vast päikese sees, tuumamareaktsioonides ja ka nt. plasmas.(21-12-2020, 15:45 PM)13piisab Kirjutas: Kui keegi seisvast akust vesinikku (ja hapnikku) toota oskab, siis foorumis jutustamise asemel tasuks see kiirelt ära patenteerida - oleks kõigile kasulik leiutisAsi pole tootmises. Aku täissaamisel edasine laadimine lahutab h2o molekulid h ja o aatomiteks. Tänapäevastel kinnistel akudel ma ei tea aga vene ajal tegi mul aku paugu ja paiskas näkku hapet. Luugirauaga puhastsin akuklemmi ja sealt säde. Kinnisilmi leidsin kraanikausini tee õnneks ja sain pesta nägu ja silmi. Aku viskas purgi pealt kaane ära. Keemitunnis tehti sedasi paukgaasi.
...ja kui see igiliikur on leiutatud, väärib kindlasti ka täiesti oma teemat: muidu ei jääb donni projekt omas teemas tahaplaanile.
Ka paar nädalat nurgas seisnud akust võib pauk tulla. Piisab kui ümbritseva temperatuuri tõusu mõjul aku soojeneb ja eraldab minimaalse koguse ventilatsiooniavade kaudu ja säde leiab tee sinna ventilatsiooniava juurde.
Küll aga on see täiesti õige, et sisuliselt ei pea aku õhu ruum pilgeni H2 ja O2 täis olema, et pauk käiks. Piisab ka üsnagi väikesest suhtelisest H2 kogusest kuna viimane on kõige kergem gaas, mis meil üldse olemas on, ning see sõidab otse üles aku "lae" alla ning hakkab ventilatsiooni ja korkide kaudu välja immitsema. Seetõttu on aku ülemisele sisepinnale kogunev ja väljaimmitsev H2 ka välisele sädemele väga soodsas kohas.