[indreksirk]

Liikluskindlustuse seadus

§ 5.  Kindlustuskohustusest vabastatud sõiduk

  Käesoleva seaduse alusel ei ole kohustuslik kindlustada Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevat sõidukit, mille omanik või vastutav kasutaja on eelnimetatud asutus. Kui nimetatud sõidukiga sõidetakse Eestist välja, tuleb sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus käesolevas seaduses sätestatud korras kindlustada.

Selle sätte sisuks on nende asutuste sõidukitel on õigus jätta liikluskindlustuse leping sõlmimata ehk liikluskindlustus on vabatahtlik. Liiklusõnnetuse korral hüvitab kolmandale isikule kahju Liikluskindlustuse Fond, kes nõuab makstud hüvitise omakorda sisse vastavalt asutuselt. Antud diskussiooni algatanud kindlustusseltsi tõlgendus ei allu mitte mingil viisil sellele regulatsioonile. Kui PPA oleks jätnud liikluskindlustuse lepingu sõlmimata, siis oleks hüvitanud LKF ja hiljem LKF-le Eesri Vabariik. Nüüd aga on kõige rumalamas olukorras see isik, kelle jaoks liikluskindlustuse seadus eelkõige tehti - see on kahju saanud isik, kes ise ei vastuta kahju tekkimise eest. 

Kindlustuslepingust ongi printsiibis kasu kolmel isikul. 
1. Kahju saajal, eriti olukorras, kus kahju põhjustajal ei ole rahalisi vahendeid kahju hüvitada
2. Kahju tekitajal, et suurema kahju korral ei peaks kogu maist vara maha müüma kahju hüvitamiseks
3. kindlustusseltsil, kes kogutud kindlustusmaksete ja väljamakstud hüvitiste plusspoolel hoidmisega püüab kasumit teenida. On ilmne, et võttes väiksemat kindlustusmakset tuleb tugevamini pitsitada ka kahjukäsitlusosakonda, et need võimalikult vähem välja maksaksid. Tavaliselt on see kannatanu probleem ning kindlustuslepingu sõlmijal võiks sellest ükskõik olla. Kui aga toimub raske õnnetus, kus inimene saab vigastada, siis võib odava kindlustusseltsi valik tähendada seda, et kahjuhüvitise vaidluse hinnaks liiklusõnnetuse põhjustajale on kriminaalkaristus. Mõistliku seltsi korral aga hoiab hulga kulusid kokku, kuna näiteks mittevaralise kahju hüvitise kompromissi korral on kriminaalmenetluses lihtsam. Inimvigastatutega liiklusõnnetuse põhjustab igal aastal ca 1500 inimest. 

Õiguslik vaidlus on juristidele põnev, aga kahjuks kannatanule koormav. Asja uba on selles, et alarmsõitu tehes enam tavalised liiklusreeglid ei kehti ning mõnikord ei püütagi liiklusõnnetust ära hoida või ohutust tagada. See viimane on aga kogu maailma liiklusnõuete aluspõhimõte - võimalusel väldi õnnetust ning veendu ohutuses. Kindlustusseltsil on lihtsalt võimatu ette prognoosida selliseid juhtumeid ja selle valdkonna kahjusust. Nüüd siis leiti võimalus, kuidas seni selgena tundunud kohustust kahtluse alla seada. Eks lõpuks saavad kannatanud ikka oma hüvitise, kuid nii mõnigi lööb käega ja jätab üldse vaidlemata. Seegi on üks kindlustusseltside kasutatavaid võtteid - tavainimese jaoks on vaidlemine keeruline ja kulukas, mistõttu sellest sageli loobutakse. 

Ülaltoodu ei tähenda, et kindlustusseltsid ja neis töötavad inimesed oleksid kaabakad. Tavalised äriettevõtted, mis turumajanduse reeglite ning seaduste piires püüavad kasumit teenida. Lauskottimist ei saagi ükski äriettevõte endale lubada, kuna siis kaotaksid nad kliendid. Seetõttu ei ole võimalik ka sildistada ning häbimärgistada ühtegi kindlustusseltsi.