07-11-2001, 17:47 PM
Purgi puhul küll, aga see on kohatu võrdlus liikuvate komponentide puhul. Sinu väide sobib idee poolest surveastme muutmise valdkonda.
Võtmesõna on kolvikäik, kolbide freesimine töömahu suurendamisele/ vähendamisele küll mitte üks teps ei mõju
.: sellepärast, et jah- kolb käib siis madalamale, aga ta tõuseb ka vähem. Kui kolb alumises surnud seisus oleks madal ja ülemises surnud seisus äkki kõrgem, siis oleks Sinu jutt 100% õige ja täiesti igas mõttes ja konstantse väntvõlli kepsukaela kõrguse puhul - samas pole veel küll senini muutuva vändakaela pikkusega väntvõllist kuulnud(ehk japsid varsti välja mõtlevad IRW)
NB! Mootori silindri maht (töömaht) sõltub
1) silindri ristlõike pindalast - kolvi
ristlõike pindalast
2) silindri kõrgusest- kolvikäik
3) saadakse matemaatiline väärtus V mis tähistabki silindrilise eseme mahtu, meie puhul siis töömahtu (ühe silindri oma) auto mootori puhul.
Kui freesida kolvipea madalamaks, siis tekib plokikaanes olevale põlemiskambrile lisaruum, seega segu põlemiseks jääb suurem ruum ning ka surveaste on sellega kaasnevalt madalam.
Et kolbe üldse pealt madalamaks freesiti, siis ilmselt selletöttu, et 011 plokk ei ole arvestatud 03 väntvõllile ning: kepsude lühendamise ja kolbide madalamaks freesimisega on soovitud hoida surveastet ning kolbide üle plokiääre tõusmist.
Töömahtu saab suurendada:
1) Kolvi / silindri ristlõike pindala suurendamisega (üle puurimine ja siis suuremad kolvid sisse).
2) Kolvikäigu suurendamisega (lihtsalt pikema käiguga väntvõll paigaldada)
3) mõlema eelpoolnimetatud elementide kooskasutusega.
Aga võimalikult suurema kütteseguhulga põletamine üldse( /suuremad mootori töömahud/, ka paremate põletustingimuste tekitamine) on juba erinev teema (ülimalt soodsa sisse-,väljalaskesüsteemide kasutus, ülelaadimine, kolvipea kujundus,põlemiskambri ja kanalite kujundus, naerugaasisüsteemid /NOS/, jne, jne, : mis siis annavad ka rohkem jõudu).
PS kui tehti \"teravaid\" 1400 mootoreid (orig 011, 05 mootor puuriti 82 kolbidele ümber, siis freesiti kolbe natuke madalamaks (kolvid ei käinud siis enam ploki ääreni, vaid jäid veidi madalamale, nõnda madaldades surveastet parajaks) ,sest töömahu ja põlemiskambri suhe oleks tõstnud surveastme ikka liiga kõrgeks, kasutamaks nn. tavabensiini. OK hilisema süütega sai sõita kah, aga päris hell oli mootor freesimata kolbidega.
Sorry, kui ma paistsin kogemata vägikaika vedajana, see on täitsa sõbralik arutelu
, ma olen aastaid igasugu arvutusi teinud (ka endal palju õppide tugevusarvutuste valdkonnas jne), ja püüan ennast teoreetilises valdkonnas natuke treenida. Samuti teen ma ka hooletusvigu ja eksin mõndade asjadega
Võtmesõna on kolvikäik, kolbide freesimine töömahu suurendamisele/ vähendamisele küll mitte üks teps ei mõju
.: sellepärast, et jah- kolb käib siis madalamale, aga ta tõuseb ka vähem. Kui kolb alumises surnud seisus oleks madal ja ülemises surnud seisus äkki kõrgem, siis oleks Sinu jutt 100% õige ja täiesti igas mõttes ja konstantse väntvõlli kepsukaela kõrguse puhul - samas pole veel küll senini muutuva vändakaela pikkusega väntvõllist kuulnud(ehk japsid varsti välja mõtlevad IRW)NB! Mootori silindri maht (töömaht) sõltub
1) silindri ristlõike pindalast - kolvi
ristlõike pindalast
2) silindri kõrgusest- kolvikäik
3) saadakse matemaatiline väärtus V mis tähistabki silindrilise eseme mahtu, meie puhul siis töömahtu (ühe silindri oma) auto mootori puhul.
Kui freesida kolvipea madalamaks, siis tekib plokikaanes olevale põlemiskambrile lisaruum, seega segu põlemiseks jääb suurem ruum ning ka surveaste on sellega kaasnevalt madalam.
Et kolbe üldse pealt madalamaks freesiti, siis ilmselt selletöttu, et 011 plokk ei ole arvestatud 03 väntvõllile ning: kepsude lühendamise ja kolbide madalamaks freesimisega on soovitud hoida surveastet ning kolbide üle plokiääre tõusmist.
Töömahtu saab suurendada:
1) Kolvi / silindri ristlõike pindala suurendamisega (üle puurimine ja siis suuremad kolvid sisse).
2) Kolvikäigu suurendamisega (lihtsalt pikema käiguga väntvõll paigaldada)
3) mõlema eelpoolnimetatud elementide kooskasutusega.
Aga võimalikult suurema kütteseguhulga põletamine üldse( /suuremad mootori töömahud/, ka paremate põletustingimuste tekitamine) on juba erinev teema (ülimalt soodsa sisse-,väljalaskesüsteemide kasutus, ülelaadimine, kolvipea kujundus,põlemiskambri ja kanalite kujundus, naerugaasisüsteemid /NOS/, jne, jne, : mis siis annavad ka rohkem jõudu).
PS kui tehti \"teravaid\" 1400 mootoreid (orig 011, 05 mootor puuriti 82 kolbidele ümber, siis freesiti kolbe natuke madalamaks (kolvid ei käinud siis enam ploki ääreni, vaid jäid veidi madalamale, nõnda madaldades surveastet parajaks) ,sest töömahu ja põlemiskambri suhe oleks tõstnud surveastme ikka liiga kõrgeks, kasutamaks nn. tavabensiini. OK hilisema süütega sai sõita kah, aga päris hell oli mootor freesimata kolbidega.
Sorry, kui ma paistsin kogemata vägikaika vedajana, see on täitsa sõbralik arutelu
, ma olen aastaid igasugu arvutusi teinud (ka endal palju õppide tugevusarvutuste valdkonnas jne), ja püüan ennast teoreetilises valdkonnas natuke treenida. Samuti teen ma ka hooletusvigu ja eksin mõndade asjadega