03-02-2005, 02:40 AM
Oh seda rõõmu, pidurid said korda 
Vea põhjus oli oma lihtsuses lausa totter. Kuna tagumine pidurikontuur pole lahendatud T-harundiga, vaid kõigepealt läheb toru ühe silindrini ja siis sealt teiseni, on selle õhutamine tunde poolest natuke erinev tavalisest. Siiani \"pumpasin\" purgi sisse mulle, kuni pedaali käik muutus \"tihkeks\" ja siis ronisin auto alla niplit kinni keerama. Nipli otsas olev voolik oli õli täis, kõik tundus õige... kuid tegelikult tähendab tihkeks muutumine alles seda, et õhumullid on esimesest silindrist väljas. Tuleb jätkata, kuni on tunda teistkordset pedaali käigu raskenemist - alles siis on õhk ka silindreid ühendavast torust väljas.
Üksi tegutsemise rõõmud. Aga vähemalt on asi nüüd korras. Vaja on ainult kardaaniriste ja amortisaatoreid ja keevitust ja esiklaasi ja laepolstrit ja...
Sain kätte tellitud mootoripuki, maksis natuke alla 700 krooni sellises kohas nagu A.V.S.K.. Mul muidugi puuduvad igasugused kogemused konkureerivate toodetega, aga esmamulje pärast kokkupanekut oli kerge pettumus, mootorit hoidev osa logiseb vasakule-paremale, käepide ei käi kinni vaid lihtsalt töllerdab oma augus vabalt, mootori kinnitamiseks vajalikud poldid peab ise leidma. Kuna pole just palju kohti, kust neid polte kell 12 öösel hankida saaks, ei saanud ma pukki reaalses töös katsetada, loodetavasti toob see kaasa positiivse üllatuse
Teise asjana saabus USA-st G-tech Pro Performance Meter, maksis kokku 950kr, sellest omahind 30$. Kuna ma ei ole kunagi varem midagi nii kaugelt tellinud, siis ei oska öelda, kas neid \"muid kulusid\" on palju või vähe. Kõhutunne ütleb, et sutsu palju. Vidin ise pole ka kahjuks päris nii hea, kui ma reklaami ja testide põhjal arvasin, aga libedate ilmade ja sobivate suletud territooriumite puudumise tõttu Tallinnas pole kõiki asju veel testida saanud. Põhiandmed saab sealt muidugi kätte, õlle kõrvale autojutu veeretamiseks kõlbavad need küll, aga tõsisemaks tuuninguks tuleb vist ikkagi ehitada korralik kahemõõtmeline arvutiga ühendatav kiirendusmõõteseade. Õnneks on mõõtmiseks sobivate ilmade saabumiseni piisavalt aega, jõuab veel planeerida, uurida ja ehitada.
Viimase asjana paigaldasin esikaitseraua. Olgugi, et ikka veel natuke kõver, näeb ta oluliselt parem välja kui siiani seal teeninud teine tagakaitseraud. Kui kellelgi viimast vaja peaks olema, siis andke teada.
Vea põhjus oli oma lihtsuses lausa totter. Kuna tagumine pidurikontuur pole lahendatud T-harundiga, vaid kõigepealt läheb toru ühe silindrini ja siis sealt teiseni, on selle õhutamine tunde poolest natuke erinev tavalisest. Siiani \"pumpasin\" purgi sisse mulle, kuni pedaali käik muutus \"tihkeks\" ja siis ronisin auto alla niplit kinni keerama. Nipli otsas olev voolik oli õli täis, kõik tundus õige... kuid tegelikult tähendab tihkeks muutumine alles seda, et õhumullid on esimesest silindrist väljas. Tuleb jätkata, kuni on tunda teistkordset pedaali käigu raskenemist - alles siis on õhk ka silindreid ühendavast torust väljas.
Üksi tegutsemise rõõmud. Aga vähemalt on asi nüüd korras. Vaja on ainult kardaaniriste ja amortisaatoreid ja keevitust ja esiklaasi ja laepolstrit ja...
Sain kätte tellitud mootoripuki, maksis natuke alla 700 krooni sellises kohas nagu A.V.S.K.. Mul muidugi puuduvad igasugused kogemused konkureerivate toodetega, aga esmamulje pärast kokkupanekut oli kerge pettumus, mootorit hoidev osa logiseb vasakule-paremale, käepide ei käi kinni vaid lihtsalt töllerdab oma augus vabalt, mootori kinnitamiseks vajalikud poldid peab ise leidma. Kuna pole just palju kohti, kust neid polte kell 12 öösel hankida saaks, ei saanud ma pukki reaalses töös katsetada, loodetavasti toob see kaasa positiivse üllatuse
Teise asjana saabus USA-st G-tech Pro Performance Meter, maksis kokku 950kr, sellest omahind 30$. Kuna ma ei ole kunagi varem midagi nii kaugelt tellinud, siis ei oska öelda, kas neid \"muid kulusid\" on palju või vähe. Kõhutunne ütleb, et sutsu palju. Vidin ise pole ka kahjuks päris nii hea, kui ma reklaami ja testide põhjal arvasin, aga libedate ilmade ja sobivate suletud territooriumite puudumise tõttu Tallinnas pole kõiki asju veel testida saanud. Põhiandmed saab sealt muidugi kätte, õlle kõrvale autojutu veeretamiseks kõlbavad need küll, aga tõsisemaks tuuninguks tuleb vist ikkagi ehitada korralik kahemõõtmeline arvutiga ühendatav kiirendusmõõteseade. Õnneks on mõõtmiseks sobivate ilmade saabumiseni piisavalt aega, jõuab veel planeerida, uurida ja ehitada.
Viimase asjana paigaldasin esikaitseraua. Olgugi, et ikka veel natuke kõver, näeb ta oluliselt parem välja kui siiani seal teeninud teine tagakaitseraud. Kui kellelgi viimast vaja peaks olema, siis andke teada.