23-05-2005, 11:45 AM
Eks see vann olegi sinna ehitusajal pandud seetõttu, et pinnaveetase oli kõrge või kevaditi kõrge. Tasub küsida boksinaabrite käest kui sügavale neil on kanal süvistatud. Kui piirkonda on vahepeal drenaazhitud võib mõelda ka kanali süvendamisele. Kuid see omakorda tingib uue põranda valamise ja võib kujuneda lõppkokkuvõttes kallimaks kui mõne sobiva kanalisügavusega garaaži ostmine.
Kuldsete kätega mehed tegid kunagi toredaid asju: näit on minu garaažil all midagi poolkeldri sarnast kus saab isegi poolkükakil liikuda. Võimalusest sinna igasugust rauda ladustada ma parem ei räägigi.
Ühel mu garaažiboksi naabril on 2x uks: väljas dekoratsiooniks puituksed, sees metalluksed. Nii kapitaalselt kindlustatud uksega pätid jändama ei hakka!
Ehitusplatsi eraldas kohalik RSN Täitevkomitee, maa kasutamiseks anti \"´individuaal kergesõidumasinate garaaži ehitamise kooperatiivile\" (just nii nimetati 60-date alguses garaažiühistut kuhu täna kuulun) uhke riigivapikujutisega \"maa kasutamise akt\". Kuna nappis nii ehitajaid kui ehitusmaterjale, siis tavaliste inimeste garaažikooperatiivides tehti tõid talgukorras, seinad ladus igamees ise ja just nii paksud nagu materjali juhtus käes olema. Eks jõukam rahvas lasi seinad seespoolt krohvida ja tegi betoonpõranda. Enamjaolt jäeti silikaadist seinad seestpoolt viimistlemata või lubjati üle. Põrand tehti sageli paksemast saelauast. Puidust tehti ka katus, katusematerjaliks kasutati enamjaolt tõrvapappi, hiljem ruberoidi. Kui lagi soojustati, siis termoliidi (lubja-saepuru segu) või saepuruga. Laepaneelid garaažikatusena tulid kasutusele 70-datel.
[/quote]
Kuldsete kätega mehed tegid kunagi toredaid asju: näit on minu garaažil all midagi poolkeldri sarnast kus saab isegi poolkükakil liikuda. Võimalusest sinna igasugust rauda ladustada ma parem ei räägigi.
Ühel mu garaažiboksi naabril on 2x uks: väljas dekoratsiooniks puituksed, sees metalluksed. Nii kapitaalselt kindlustatud uksega pätid jändama ei hakka!
Ehitusplatsi eraldas kohalik RSN Täitevkomitee, maa kasutamiseks anti \"´individuaal kergesõidumasinate garaaži ehitamise kooperatiivile\" (just nii nimetati 60-date alguses garaažiühistut kuhu täna kuulun) uhke riigivapikujutisega \"maa kasutamise akt\". Kuna nappis nii ehitajaid kui ehitusmaterjale, siis tavaliste inimeste garaažikooperatiivides tehti tõid talgukorras, seinad ladus igamees ise ja just nii paksud nagu materjali juhtus käes olema. Eks jõukam rahvas lasi seinad seespoolt krohvida ja tegi betoonpõranda. Enamjaolt jäeti silikaadist seinad seestpoolt viimistlemata või lubjati üle. Põrand tehti sageli paksemast saelauast. Puidust tehti ka katus, katusematerjaliks kasutati enamjaolt tõrvapappi, hiljem ruberoidi. Kui lagi soojustati, siis termoliidi (lubja-saepuru segu) või saepuruga. Laepaneelid garaažikatusena tulid kasutusele 70-datel.
[/quote]
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.